Italian: Riveduta Bible (1927)

Estonian

Ezekiel

17

1E la parola dell’Eterno mi fu rivolta in questi termini:
1Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:
2"Figliuol d’uomo, proponi un enigma e narra una parabola alla casa d’Israele, e di’:
2'Inimesepoeg, anna mõistatus ja lausu tähendamissõna Iisraeli soole
3Così parla il Signore, l’Eterno: Una grande aquila, dalle ampie ali, dalle lunghe penne, coperta di piume di svariati colori, venne al Libano, e tolse la cima a un cedro;
3ning ütle: Nõnda ütleb Issand Jumal: Suur kotkas, suurte tiibadega, pikkade hoosulgedega, rikkaliku kirju sulestikuga, tuli Liibanonile ja haaras seedrilt ladva.
4ne spiccò il più alto dei ramoscelli, lo portò in un paese di commercio, e lo mise in una città di mercanti.
4Ta katkus ära selle võsude tipud ja viis kaubitsejate maale, asetas kaupmeeste linna.
5poi prese un germoglio del paese, e lo mise in un campo di sementa; lo collocò presso acque abbondanti, e lo piantò a guisa di magliolo.
5Siis ta võttis maa seemet ja heitis külvipõllule; võttis, pani otsekui paju rohke vee äärde.
6Esso crebbe, e diventò una vite estesa, di pianta bassa, in modo da avere i suoi tralci vòlti verso l’aquila, e le sue radici sotto di lei. Così diventò una vite che fece de’ pampini e mise de rami.
6See võrsus ja sai vohavaks, madalat kasvu viinapuuks, lehestik pööratud kotka poole ja juured tema all. Ja see sai viinapuuks, ajas harusid ja sirutas välja võrseid.
7Ma c’era un’altra grande aquila, dalla ampie ali, e dalle piume abbondanti; ed ecco che questa vite volse le sue radici verso di lei, e, dal suolo dov’era piantata, stese verso l’aquila i suoi tralci perch’essa l’annaffiasse.
7Aga oli veel üks suur kotkas, suurte tiibadega ja rohke sulestikuga; ja vaata, see viinapuu pööras oma juured tolle poole ja sirutas oma oksad temale vastu peenralt, kuhu see oli istutatud, et too kastaks teda paremini.
8Or essa era piantata in buon terreno, presso acque abbondanti, in modo da poter mettere de’ rami, portar frutto e diventare una vite magnifica.
8Heale põllule, rohke vee äärde oli see istutatud, et see oksi ajades ja vilja kandes võiks saada toredaks viinapuuks.
9Di’: Così parla il Signore, l’Eterno: Può essa prosperare? La prima aquila non svellerà essa le sue radici e non taglierà essa via i suoi frutti sì che si secchi, e si secchino tutte le giovani foglie che metteva? Né ci sarà bisogno di molta forza né di molta gente per svellerla dalle radici.
9Ütle: Nõnda ütleb Issand Jumal: Kas sellest saab asja? Eks selle juured kista välja, vili muudeta kestaseks ja kõik värsked võsud kuivatata? See kuivab, ei ole tarvis tugevat käsivart ega palju rahvast, et seda juurte küljest lahti kiskuda.
10Ecco, essa è piantata. Prospererà? Non si seccherà essa del tutto dacché l’avrà toccata il vento d’oriente? Seccherà sul suolo dove ha germogliato".
10Jah, vaata, see on istutatud, aga kas sellest saab asja? Eks see kuiva hoopis ära, kui idatuul seda puudutab? See kuivab oma kasvupeenral.'
11Poi la parola dell’Eterno mi fu rivolta in questi termini:
11Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:
12"Di’ dunque a questa casa ribelle: Non sapete voi che cosa voglian dire queste cose? Di’ loro: Ecco, il re di Babilonia è venuto a Gerusalemme, ne ha preso il re ed i capi, e li ha menati con sé a Babilonia.
12'Ütle ometi vastupanijale soole: Eks te tea, mis see on? Ütle: Vaata, Paabeli kuningas tuli Jeruusalemma ja võttis selle kuninga ja vürstid ning viis need enese juurde Paabelisse.
13Poi ha preso uno del sangue reale, ha fermato un patto con lui, e gli ha fatto prestar giuramento; e ha preso pure gli uomini potenti del paese,
13Seejärel võttis ta ühe kuninglikust soost ja tegi temaga lepingu ning laskis tal vanduda; aga maa võimukandjad viis ta ära,
14perché il regno fosse tenuto basso senza potersi innalzare, e quegli osservasse il patto fermato con lui, per poter sussistere.
14et kuningriik jääks jõuetuks ega ajaks ennast püsti, vaid hoolitseks, et ta leping jääks püsima.
15Ma il nuovo re s’è ribellato contro di lui, e ha mandato i suoi ambasciatori in Egitto perché gli fossero dati cavalli e gran gente. Colui che fa tali cose potrà prosperare? Scamperà? Ha rotto il patto e scamperebbe?
15Aga see hakkas temale vastu ja läkitas oma käskjalad Egiptusesse, et talle antaks hobuseid ja palju rahvast. Kas sellest saab asja? Kas pääseb see, kes niimoodi teeb? Kas pääseb lepingumurdja?
16Com’è vero ch’io vivo, dice il Signore, l’Eterno, nella residenza stessa di quel re che l’avea fatto re, e verso il quale non ha tenuto il giuramento fatto né osservato il patto concluso vicino a lui, in mezzo a Babilonia, egli morrà:
16Nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand Jumal, ta sureb selle kuninga asupaigas, tema juures Paabelis, kes tegi tema kuningaks, kelle vannet ta põlastas ja kelle lepingu ta murdis.
17Faraone non andrà col suo potente esercito e con gran gente a soccorrerlo in guerra, quando si eleveranno dei bastioni e si costruiranno delle torri per sterminare gran numero d’uomini.
17Vaarao suure sõjaväega ja hulga rahvaga ei aita teda sõjas, kui kuhjatakse piiramisvall ja ehitatakse piiramisseadmed paljude elude hävitamiseks.
18Egli ha violato il giuramento, infrangendo il patto eppure, avea dato la mano! Ha fatto tutte queste cose, e non scamperà.
18Ta põlastas vannet ja murdis lepingu: vaata, kuigi ta andis oma käe, tegi ta ometi seda kõike - ta ei pääse!
19Perciò così parla il Signore, l’Eterno: Com’è vero ch’io vivo, il mio giuramento ch’egli ha violato, il mio patto ch’egli ha infranto, io glieli farò ricadere sul capo.
19Seepärast ütleb Issand Jumal nõnda: Nii tõesti kui ma elan, minu vande, mida ta põlastas, ja minu lepingu, mille ta murdis, laon ma tõepoolest tema pea peale.
20Io stenderò su lui la mia rete, ed egli rimarrà preso nel mio laccio; lo menerò a Babilonia, e quivi entrerò in giudizio con lui, per la perfidia di cui si è reso colpevole verso di me.
20Ma laotan oma võrgu tema peale ja ta püütakse minu püünisesse. Ma viin ta Paabelisse ja mõistan seal kohut tema üle truudusetuse pärast, mida ta on osutanud minu vastu.
21E tutti i fuggiaschi delle sue schiere cadranno per la spada; e quelli che rimarranno saranno dispersi a tutti i venti; e voi conoscerete che io, l’Eterno, son quegli che ho parlato.
21Ja kõik ta põgenikud kõigis ta väehulkades langevad mõõga läbi, aga järelejäänud pillutatakse kõigi tuulte poole; ja te saate tunda, et mina, Issand, olen rääkinud.
22Così dice il Signore, l’Eterno: Ma io prenderò l’alta vetta del cedro, e la porrò in terra; dai più elevati dei suoi giovani rami spiccherò un tenero ramoscello, e lo pianterò sopra un monte alto, eminente.
22Nõnda ütleb Issand Jumal: Aga mina ise võtan tipu kõrge seedri ladvast ja istutan selle maha; ma katkun selle võsude tippudest kõige õrnema ja istutan kõrgele ja järsule mäele.
23Lo pianterò sull’alto monte d’Israele; ed esso metterà rami, porterà frutto, e diventerà un cedro magnifico. Gli uccelli d’ogni specie faranno sotto di lui la loro dimora; faran la loro dimora all’ombra dei suoi rami.
23Iisraeli kõrgele mäele istutan ma selle: see ajab oksi ja kannab vilja ning saab toredaks seedriks. Selle alla asuvad kõik linnud; kõik tiivulised elavad selle okste varjus.
24E tutti gli alberi della campagna sapranno che io, l’Eterno, son quegli che ho abbassato l’albero ch’era su in alto, che ho innalzato l’albero ch’era giù in basso, che ho fatto seccare l’albero verde, e che ho fatto germogliare l’albero secco. Io, l’Eterno, l’ho detto, e lo farò".
24Ja kõik metsapuud saavad tunda, et mina olen Issand, kes teeb madalaks kõrge puu, kõrgeks madala puu, kuivaks toore puu ja paneb haljendama kuivanud puu. Mina, Issand, olen rääkinud, ja ma teen seda.'