1Perciò, fratelli santi, che siete partecipi d’una celeste vocazione, considerate Gesù, l’Apostolo e il Sommo Sacerdote della nostra professione di fede,
1Seepärast, pühad vennad, taevase kutsumise osalised, mõtelgem meie usutunnistuse apostli ja ülempreestri Jeesuse peale,
2il quale è fedele a Colui che l’ha costituito, come anche lo fu Mosè in tutta la casa di Dio.
2kes - nagu ka Mooses tema kojas - on olnud ustav oma Ametisseseadjale.
3Poiché egli è stato reputato degno di tanta maggior gloria che Mosè, di quanto è maggiore l’onore di Colui che fabbrica la casa, in confronto di quello della casa stessa.
3Sest tema vääris suuremat kirkust kui Mooses, nii nagu valmistajal on suurem au kui kojal.
4Poiché ogni casa è fabbricata da qualcuno; ma chi ha fabbricato tutte le cose è Dio.
4Igal kojal on ju oma valmistaja, aga kes kõik on valmistanud, see on Jumal.
5E Mosè fu bensì fedele in tutta la casa di Dio come servitore per testimoniar delle cose che dovevano esser dette;
5Mooses oli küll ustav kogu tema kojas otsekui sulane tunnistuseks kõigest, mida veel pidi räägitama,
6ma Cristo lo è come Figlio, sopra la sua casa; e la sua casa siamo noi se riteniam ferma sino alla fine la nostra franchezza e il vanto della nostra speranza.
6Kristus on aga tema koja üle kui ustav Poeg. Ja tema koda oleme meie, kui me vaid peame kinni julgusest ja lootusest, mille üle me kiitleme.
7Perciò, come dice lo Spirito Santo, Oggi, se udite la sua voce,
7Seepärast on nõnda, nagu Püha Vaim ütleb: 'Täna, kui teie tema häält kuulete,
8non indurate i vostri cuori, come nel dì della provocazione, come nel dì della tentazione nel deserto
8ärge tehke oma südant kõvaks nagu nurina ajal, kiusatusepäeval kõrbes,
9dove i vostri padri mi tentarono mettendomi alla prova, e videro le mie opere per quarant’anni!
9kus teie esiisad kiusasid mind proovile pannes, kuigi nad olid minu tegusid näinud nelikümmend aastat.
10Perciò mi disgustai di quella generazione, e dissi: Sempre erra in cuor loro; ed essi non han conosciuto le mie vie,
10Seepärast tõusis mu viha selle sugupõlve vastu ja ma ütlesin: Nad aina eksivad oma südames, aga minu teid nad ei ole ära tundnud.
11talché giurai nell’ira mia: Non entreranno nel mio riposo!
11Nii ma vandusin oma vihas: Nad ei saa minu hingamisse!'
12Guardate, fratelli, che talora non si trovi in alcuno di voi un malvagio cuore incredulo, che vi porti a ritrarvi dall’Iddio vivente;
12Vaadake, vennad, kas ehk kellelgi teie seast ei ole kuri süda, mis uskmatuses ära taganeb elavast Jumalast!
13ma esortatevi gli uni gli altri tutti i giorni, finché si può dire: "Oggi", onde nessuno di voi sia indurato per inganno del peccato;
13Pigem julgustagem üksteist iga päev, niikaua kui veel öeldakse 'täna', et keegi teist ei paaduks patu pettuse läbi!
14poiché siam diventati partecipi di Cristo, a condizione che riteniam ferma sino alla fine la fiducia che avevamo da principio,
14Me oleme ju saanud Kristuse osalisteks, kui me vaid lõpuni kinni peame sellest, mis meil alguses oli.
15mentre ci vien detto: Oggi, se udite la sua voce, non indurate i vostri cuori, come nel dì della provocazione.
15Selles ütlemises: 'Täna, kui teie tema häält kuulete, ärge tehke oma südant kõvaks nagu nurina ajal' -
16Infatti, chi furon quelli che dopo averlo udito lo provocarono? Non furon forse tutti quelli ch’erano usciti dall’Egitto, condotti da Mosè?
16kes siis olid need kuuljad, kes nurisesid? Eks ju kõik need, kes olid Egiptusest välja läinud Moosese juhtimisel?
17E chi furon quelli di cui si disgustò durante quarant’anni? Non furon essi quelli che peccarono, i cui cadaveri caddero nel deserto?
17Aga kelle peale ta viha tõusis neljakümneks aastaks? Eks nende peale, kes patustasid, kelle kehad langesid kõrbes surnuna?
18E a chi giurò Egli che non entrerebbero nel suo riposo, se non a quelli che furon disubbidienti?
18Aga kellele ta siis vandus, et nemad ei saa tema hingamisse, kui mitte neile, kes olid sõnakuulmatud?
19E noi vediamo che non vi poterono entrare a motivo dell’incredulità.
19Nii me näeme, et nad ei võinud sisse pääseda oma uskmatuse pärast.