Italian: Riveduta Bible (1927)

Estonian

Luke

18

1Propose loro ancora questa parabola per mostrare che doveano del continuo pregare e non stancarsi.
1Jeesus rääkis neile tähendamissõna selle kohta, et nad peavad ikka palvetama ega tohi tüdida:
2In una certa città v’era un giudice, che non temeva Iddio né avea rispetto per alcun uomo;
2'Ühes linnas oli kohtunik, kes ei kartnud Jumalat ega häbenenud inimesi.
3e in quella città vi era una vedova, la quale andava da lui dicendo: Fammi giustizia del mio avversario.
3Samas linnas oli ka lesknaine, kes käis aina tema juures ja rääkis: 'Kaitse mu õigust mu vastase vastu!'
4Ed egli per un tempo non volle farlo; ma poi disse fra sé: benché io non tema Iddio e non abbia rispetto per alcun uomo,
4Ja tükk aega kohtunik ei tahtnud. Aga pärast ta mõtles endamisi: 'Ehk ma küll ei karda Jumalat ega häbene inimesi,
5pure, poiché questa vedova mi dà molestia, le farò giustizia, che talora, a forza di venire, non finisca col rompermi la testa.
5ometigi, kuna see lesk mind tüütab, muretsen ma talle õiguse, et ta oma lõputu käimisega mind ära ei piinaks.''
6E il Signore disse: Ascoltate quel che dice il giudice iniquo.
6Aga Issand ütles: 'Te kuulete, mida see ülekohtune kohtunik ütleb!
7E Dio non farà egli giustizia ai suoi eletti che giorno e notte gridano a lui, e sarà egli tardo per loro?
7Kas siis Jumal ei peaks muretsema õigust oma äravalituile, kes tema poole kisendavad päevad ja ööd, kas ta peaks viivitama neid aidates?
8Io vi dico che farà loro prontamente giustizia. Ma quando il Figliuol dell’uomo verrà, troverà egli la fede sulla terra?
8Ma ütlen teile, küll ta muretseb neile peatselt õiguse! Ometi, kui Inimese Poeg tuleb, kas ta leiab usku maa pealt?'
9E disse ancora questa parabola per certuni che confidavano in se stessi di esser giusti e disprezzavano gli altri:
9Mõnedele aga, kes olid enestele kindlad, et nemad on õiged, ja panid teisi eimillekski, rääkis Jeesus selle tähendamissõna:
10Due uomini salirono al tempio per pregare; l’uno Fariseo, e l’altro pubblicano.
10'Kaks inimest läksid üles pühakotta palvetama, üks oli variser ja teine tölner.
11Il Fariseo, stando in piè, pregava così dentro di sé: O Dio, ti ringrazio ch’io non sono come gli altri uomini, rapaci, ingiusti, adulteri; né pure come quel pubblicano.
11Seisma jäädes palvetas variser endamisi: 'Oh Jumal, ma tänan sind, et mina ei ole niisugune nagu muud inimesed: röövijad, ülekohtused, abielurikkujad, ega ka niisugune nagu see tölner.
12Io digiuno due volte la settimana; pago la decima su tutto quel che posseggo.
12Mina paastun kaks korda nädalas, annan kümnist kõigest, mis ma saan.'
13Ma il pubblicano, stando da lungi, non ardiva neppure alzar gli occhi al cielo; ma si batteva il petto, dicendo: O Dio, sii placato verso me peccatore!
13Aga tölner seisis eemal ega tahtnud silmigi tõsta taeva poole, vaid lõi endale vastu rindu ja ütles: 'Oh Jumal, ole mulle patusele armuline!'
14Io vi dico che questi scese a casa sua giustificato, piuttosto che quell’altro; perché chiunque s’innalza sarà abbassato; ma chi si abbassa sarà innalzato.
14Ma ütlen teile, tema läks alla oma kotta õigeks mõistetult, mitte too teine. Sest igaüht, kes ennast ise ülendab, alandatakse, kes aga ennast ise alandab, seda ülendatakse.'
15Or gli recavano anche i bambini, perché li toccasse; ma i discepoli, veduto questo, sgridavano quelli che glieli recavano.
15Aga Jeesuse juurde toodi ka lapsi, et ta neid puudutaks, aga seda nähes jüngrid sõitlesid toojaid.
16Ma Gesù chiamò a sé i bambini, e disse: Lasciate i piccoli fanciulli venire a me, e non glielo vietate, perché di tali è il regno di Dio.
16Ent Jeesus kutsus lapsed enese juurde ja ütles: 'Laske lapsed minu juurde tulla ja ärge keelake neid, sest selliste päralt on Jumala riik!
17In verità io vi dico che chiunque non avrà ricevuto il regno di Dio come un piccolo fanciullo, non entrerà punto in esso.
17Tõesti, ma ütlen teile, kes iganes Jumala riiki vastu ei võta nagu laps, ei saa sinna.'
18E uno dei principali lo interrogò, dicendo: Maestro buono, che farò io per ereditare la vita eterna?
18Ja keegi ülem küsis Jeesuselt: 'Hea Õpetaja, mida tehes ma päriksin igavese elu?'
19E Gesù gli disse: Perché mi chiami buono? Nessuno è buono, salvo uno solo, cioè Iddio.
19Jeesus ütles talle: 'Miks sa nimetad mind heaks? Ei ole hea keegi muu kui üks - Jumal.
20Tu sai i comandamenti: Non commettere adulterio; non uccidere; non rubare; non dir falsa testimonianza; onora tuo padre e tua madre.
20Käske sa tead: ära riku abielu, ära tapa, ära varasta, ära anna valetunnistust, austa oma isa ja ema!'
21Ed egli rispose: Tutte queste cose io le ho osservate fin dalla mia giovinezza.
21Aga tema ütles: 'Seda kõike olen ma pidanud noorest põlvest saadik.'
22E Gesù, udito questo, gli disse: Una cosa ti manca ancora; vendi tutto ciò che hai, e distribuiscilo ai poveri, e tu avrai un tesoro nel cielo; poi vieni e seguitami.
22Seda kuuldes ütles Jeesus talle: 'Üks asi on sul veel vajaka: müü ära kõik, mis sul on, ja jaga vaestele, ja sul on siis aare taevas, ning tule, järgne mulle!'
23Ma egli, udite queste cose, ne fu grandemente attristato, perché era molto ricco.
23Aga seda kuuldes jäi ta päris kurvaks, sest ta oli väga rikas.
24E Gesù, vedendolo a quel modo, disse: Quanto malagevolmente coloro che hanno delle ricchezze entreranno nel regno di Dio!
24Aga nähes teda kurvastavat, ütles Jeesus: 'Kui vaevaliselt lähevad rikkad Jumala riiki!
25Poiché è più facile a un cammello passare per la cruna d’un ago, che ad un ricco entrare nel regno di Dio.
25Sest hõlpsam on kaamelil minna läbi nõelasilma kui rikkal Jumala riiki.'
26E quelli che udiron questo dissero: Chi dunque può esser salvato?
26Kuulajad küsisid: 'Kes siis võib saada päästetud?'
27Ma egli rispose: Le cose impossibili agli uomini sono possibili a Dio.
27Ent tema ütles: 'Inimeste käes võimatu on Jumala käes võimalik.'
28E Pietro disse: Ecco, noi abbiam lasciato le nostre case, e t’abbiam seguitato.
28Peetrus ütles: 'Vaata, meie oleme oma vara maha jätnud ja järgnenud sulle.'
29Ed egli disse loro: Io vi dico in verità che non v’è alcuno che abbia lasciato casa, o moglie, o fratelli, o genitori, o figliuoli per amor del regno di Dio,
29Tema aga ütles neile: 'Tõesti, ma ütlen teile, ei ole kedagi, kes on jätnud maha maja või naise või vennad või vanemad või lapsed Jumala riigi pärast,
30il quale non ne riceva molte volte tanto in questo tempo, e nel secolo avvenire la vita eterna.
30kes mitmevõrra tagasi ei saaks sel ajal, ja tuleval ajastul igavest elu.'
31Poi, presi seco i dodici, disse loro: Ecco, noi saliamo a Gerusalemme, e saranno adempiute rispetto al Figliuol dell’uomo tutte le cose scritte dai profeti;
31Aga võttes endaga need kaksteist, ütles Jeesus neile: 'Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja seal viiakse lõpule kõik see, mis prohvetid on kirjutanud Inimese Pojast,
32poiché egli sarà dato in man de’ Gentili, e sarà schernito ed oltraggiato e gli sputeranno addosso;
32sest ta antakse paganate kätte ja teda teotatakse ja tema peale sülitatakse,
33e dopo averlo flagellato, l’uccideranno; ma il terzo giorno risusciterà.
33ja kui nad teda on piitsutanud, tapavad nad tema ning kolmandal päeval tõuseb ta üles.'
34Ed essi non capirono nulla di queste cose; quel parlare era per loro oscuro, e non intendevano le cose dette loro.
34Aga nemad ei mõistnud sellest midagi ja see sõna oli nende eest peidetud ja nad ei taibanud öeldu mõtet.
35Or avvenne che com’egli si avvicinava a Gerico, un certo cieco sedeva presso la strada, mendicando;
35Aga see sündis, kui Jeesus Jeeriko lähedale jõudis, et üks pime istus kerjates tee ääres.
36e, udendo la folla che passava, domandò che cosa fosse.
36Kui too kuulis rahvahulka mööda minevat, päris ta, mis see võiks olla.
37E gli fecero sapere che passava Gesù il Nazareno.
37Nemad teatasid talle, et Jeesus Naatsaretlane läheb mööda.
38Allora egli gridò: Gesù figliuol di Davide, abbi pietà di me!
38Ja ta hüüdis: 'Jeesus, Taaveti Poeg, halasta minu peale!'
39E quelli che precedevano lo sgridavano perché tacesse; ma lui gridava più forte: Figliuol di Davide, abbi pietà di me!
39Ja möödaminejad sõitlesid teda, et ta jääks vait. Tema aga karjus veelgi enam: 'Taaveti Poeg, halasta minu peale!'
40E Gesù, fermatosi, comandò che gli fosse menato; e quando gli fu vicino, gli domandò:
40Jeesus jäi seisma ja käskis pimeda enese juurde tuua. Aga kui pime tema juurde tuli, küsis Jeesus temalt:
41Che vuoi tu ch’io ti faccia? Ed egli disse: Signore, ch’io ricuperi la vista.
41'Mida sa tahad, et ma sulle teeksin?' Tema aga ütles: 'Issand, et ma jälle näeksin!'
42E Gesù gli disse: Ricupera la vista; la tua fede t’ha salvato.
42Ja Jeesus ütles talle: 'Näe jälle! Sinu usk on su päästnud!'
43E in quell’istante ricuperò la vista, e lo seguiva glorificando Iddio; e tutto il popolo, veduto ciò, diede lode a Dio.
43Ja otsekohe nägi ta jälle ja läks temaga kaasa Jumalat ülistades. Ja kogu rahvas, kes seda nägi, kiitis Jumalat.