¹Gesù prese di nuovo ad insegnare presso il mare: e una gran moltitudine si radunò intorno a lui; talché egli, montato in una barca, vi sedette stando in mare, mentre tutta la moltitudine era a terra sulla riva.

¹Jeesus hakkas taas õpetama järve ääres. Ja tema juurde kogunes väga suur rahvahulk, nii et ta pidi astuma paati ja istuma järvel. Ja kogu rahvahulk oli järve rannal

²Ed egli insegnava loro molte cose in parabole e diceva loro nel suo insegnamento:

²ning ta õpetas neid palju tähendamissõnadega. Ja ta ütles neile oma õpetuses:

³Udite: Ecco, il seminatore uscì a seminare.

³'Kuulake! Vaata, külvaja läks välja külvama.

⁴Ed avvenne che mentre seminava, una parte del seme cadde lungo la strada; e gli uccelli vennero e lo mangiarono.

⁴Ja külvamisel juhtus, et osa seemet pudenes tee äärde ning linnud tulid ja nokkisid selle.

⁵Ed un’altra cadde in un suolo roccioso ove non avea molta terra; e subito spuntò, perché non avea terreno profondo;

⁵Ja osa kukkus kivisele maale, kus sel polnud palju mulda, ja see tärkas kohe, sest sel polnud sügavat mulda,

⁶ma quando il sole si levò, fu riarsa; perché non aveva radice, si seccò.

⁶ent kui päike tõusis, siis see närtsis ja kuivas ära, sest sel ei olnud juurt.

⁷Ed un’altra cadde fra le spine; e le spine crebbero e l’affogarono e non fece frutto.

⁷Ja osa seemet kukkus ohakate sekka, ning ohakad tõusid ja lämmatasid selle ning see ei andnud vilja.

⁸Ed altre parti caddero nella buona terra; e portaron frutto che venne su e crebbe, e giunsero a dare qual trenta, qual sessanta e qual cento.

⁸Ja osa kukkus heasse mulda ja andis sirgudes ja kasvades vilja ning kandis kolmekümne- ja kuuekümne- ja sajakordselt.'

⁹Poi disse: Chi ha orecchi da udire oda.

⁹Ja ta ütles: 'Kel kõrvad on kuulda, kuulgu!'

¹⁰Quand’egli fu in disparte, quelli che gli stavano intorno coi dodici, lo interrogarono sulle parabole.

¹⁰Kui Jeesus jäi koos kaheteistkümne jüngri ja mõne teisega omaette, küsisid need temalt seletust nende tähendamissõnade kohta.

¹¹Ed egli disse loro: A voi è dato di conoscere il mistero del regno di Dio; ma a quelli che son di fuori, tutto è presentato per via di parabole, affinché:

¹¹Ja ta ütles neile: 'Teie kätte on antud Jumala riigi saladus, aga neile väljasolijaile ilmneb kõik tähendamissõnades,

¹²vedendo, vedano sì, ma non discernano; udendo, odano sì, ma non intendano; che talora non si convertano, e i peccati non siano loro rimessi.

¹²et nad vaadates vaataksid ega näeks ja kuuldes kuuleksid ega mõistaks, et nad ei pöörduks ega antaks neile andeks.'

¹³Poi disse loro: Non intendete voi questa parabola? E come intenderete voi tutte le parabole?

¹³Ja Jeesus ütles neile: 'Teie ei tea isegi selle tähendamissõna tähendust, ja kuidas te siis võiksite mõista mis tahes muud tähendamissõna?

¹⁴Il seminatore semina la Parola.

¹⁴Külvaja külvab sõna.

¹⁵Quelli che sono lungo la strada, sono coloro nei quali è seminata la Parola; e quando l’hanno udita, subito viene Satana e porta via la Parola seminata in loro.

¹⁵Teeäärsed on need, kuhu külvatakse sõna, ja kui nad vaid kuulevad, tuleb kohe saatan ja võtab ära neisse külvatud sõna.

¹⁶E parimente quelli che ricevono la semenza in luoghi rocciosi sono coloro che, quando hanno udito la Parola, la ricevono subito con allegrezza;

¹⁶Ja nõndasamuti on sellega, mis kivisele maale külvati: need on, kes sõna kuuldes võtavad selle kohe rõõmuga vastu,

¹⁷e non hanno in sé radice ma son di corta durata; e poi, quando venga tribolazione o persecuzione a cagion della Parola, son subito scandalizzati.

¹⁷ent neil pole enestel juurt, vaid nad on heitlikud; kui neid siis sõna pärast hakatakse rõhuma või taga kiusama, loobuvad nad kohe.

¹⁸Ed altri sono quelli che ricevono la semenza fra le spine; cioè coloro che hanno udita la Parola;

¹⁸Ja teised on need, mis ohakate sekka külvati: need on sellised, kes sõna küll kuulevad,

¹⁹poi le cure mondane e l’inganno delle ricchezze e le cupidigie delle altre cose, penetrati in loro, affogano la Parola, e così riesce infruttuosa.

¹⁹ent selle ajastu muretsemised ja rikkuse petlik ahvatlus ja mitmesugused muud himud haaravad neid ja lämmatavad sõna ära ning see jääb viljatuks.

²⁰Quelli poi che hanno ricevuto il seme in buona terra, sono coloro che odono la Parola e l’accolgono e fruttano qual trenta, qual sessanta e qual cento.

²⁰Ja kes heasse mulda külvati, on need, kes sõna kuulevad ja omaks võtavad ja vilja kannavad kolmekümne- ja kuuekümne- ja sajakordselt.'

²¹Poi diceva ancora: Si reca forse la lampada per metterla sotto il moggio o sotto il letto? Non è ella recata per esser messa sul candeliere?

²¹Ja Jeesus ütles neile: 'Kas lamp tuuakse tuppa selleks, et seda panna vaka või voodi alla? Eks ikka selleks, et see pandaks lambijalale?!

²²Poiché non v’è nulla che sia nascosto se non in vista d’esser manifestato; e nulla è stato tenuto segreto, se non per esser messo in luce.

²²Sest kõik peidetu on olemas vaid avalikuks saamiseks, kõik varjulepandu vaid päevavalgele tulemiseks.

²³Se uno ha orecchi da udire oda.

²³Kui kellelgi on kõrvad kuulda, kuulgu!'

²⁴Diceva loro ancora: Ponete mente a ciò che voi udite. Con la misura con la quale misurate, sarà misurato a voi; e a voi sarà data anche la giunta;

²⁴Ja Jeesus ütles neile: 'Pange tähele, mida te kuulete! Mis mõõduga teie mõõdate, sellega mõõdetakse ka teile, ja teile lisatakse veel juurde,

²⁵poiché a chi ha sarà dato, e a chi non ha, anche quello che ha gli sarà tolto.

²⁵sest kellel on, sellele antakse, ja kellel ei ole, sellelt võetakse ära seegi, mis tal on.'

²⁶Diceva ancora: Il regno di Dio è come un uomo che getti il seme in terra,

²⁶Ja Jeesus ütles: 'Nõnda on Jumala riik: nagu inimene viskab seemne maa peale

²⁷e dorma e si levi, la notte e il giorno; il seme intanto germoglia e cresce nel modo ch’egli stesso ignora.

²⁷ning heidab magama ja ärkab üles öösel ja päeval, ning seeme tärkab ja loob pea, nõnda et inimene ei tea, kuidas.

²⁸La terra da se stessa dà il suo frutto: prima l’erba; poi la spiga; poi, nella spiga, il grano ben formato.

²⁸Maa kannab vilja iseenesest, esmalt orast, seejärel päid, seejärel täit nisutera pea sees.

²⁹E quando il frutto è maturo, subito e’ vi mette la falce perché la mietitura è venuta.

²⁹Aga niipea kui vili on küps, saadab ta sirbi, sest lõikusaeg on käes.'

³⁰Diceva ancora: A che assomiglieremo il regno di Dio, o con qual parabola lo rappresenteremo?

³⁰Ja Jeesus ütles: 'Millega võiksime võrrelda Jumala riiki või millise tähendamissõnaga teda kujutaksime?

³¹Esso è simile ad un granello di senapa, il quale, quando lo si semina in terra, è il più piccolo di tutti i semi che son sulla terra;

³¹Sinepiivakesega, mis on, kui see külvatakse maha, väiksem kõigist seemneist maa peal.

³²ma quando è seminato, cresce e diventa maggiore di tutti i legumi; e fa de’ rami tanto grandi, che all’ombra sua possono ripararsi gli uccelli del cielo.

³²Ent kui see on külvatud, siis see sirgub ja kasvab suuremaks kõigist taimedest aias ja ajab suured oksad, nii et taeva linnud võivad teha pesa selle varjus.'

³³E con molte cosiffatte parabole esponeva loro la Parola, secondo che potevano intendere;

³³Ja Jeesus rääkis Jumala sõna paljude selliste tähendamissõnadega, kuivõrd nad suutsid kuulata,

³⁴e non parlava loro senza una parabola; ma in privato spiegava ogni cosa ai suoi discepoli.

³⁴aga ilma tähendamissõnata ei rääkinud ta neile. Kuid omavahel olles seletas ta oma jüngreile kõik ära.

³⁵In quel medesimo giorno, fattosi sera, Gesù disse loro: Passiamo all’altra riva.

³⁵Ja samal päeval õhtu jõudes ütles Jeesus neile: 'Sõitkem vastaskaldale!'

³⁶E i discepoli, licenziata la moltitudine, lo presero, così com’era, nella barca. E vi erano delle altre barche con lui.

³⁶Ja jüngrid lasksid rahvahulgal minna ning võtsid Jeesuse kaasa, nii nagu ta paadis oli; ka teisi paate oli temaga.

³⁷Ed ecco levarsi un gran turbine di vento che cacciava le onde nella barca, talché ella già si riempiva.

³⁷Ja tõusis kange tuulispea ning laineid lõi paati, nii et paat juba täitus veest.

³⁸Or egli stava a poppa, dormendo sul guanciale. I discepoli lo destano e gli dicono: Maestro, non ti curi tu che noi periamo?

³⁸Ja Jeesus oli paadi päras istepadjal magamas, ja nad äratasid ta üles ja ütlesid talle: 'Õpetaja, kas sa ei hooli sellest, et me hukkume?'

³⁹Ed egli, destatosi, sgridò il vento e disse al mare: Taci, calmati! E il vento cessò, e si fece gran bonaccia.

³⁹Ja tema tõusis, sõitles tuult ja ütles järvele: 'Jää vakka, ole vait!' Ja tuul rauges ja järv jäi täiesti vaikseks.

⁴⁰Ed egli disse loro: Perché siete così paurosi? Come mai non avete voi fede?

⁴⁰Ja ta ütles neile: 'Miks te olete nii arad? Kuidas teil ei ole usku?'

⁴¹Ed essi furon presi da gran timore e si dicevano gli uni agli altri: Chi è dunque costui, che anche il vento ed il mare gli obbediscono?

⁴¹Ja nad lõid väga kartma ja ütlesid üksteisele: 'Kes tema küll on, et isegi tuul ja järv kuulavad tema sõna?'