1In quel tempo Erode, il tetrarca, udì la fama di Gesù,
1Tol ajal sai nelivürst Heroodes kuulda, mida Jeesusest räägiti.
2e disse ai suoi servitori: Costui è Giovanni Battista; egli è risuscitato dai morti, e però agiscono in lui le potenze miracolose.
2Ja ta ütles oma meestele: 'See on Ristija Johannes! Tema on üles äratatud surnuist ja seepärast toimivad imeväed tema kaudu.'
3Perché Erode, fatto arrestare Giovanni, lo aveva incatenato e messo in prigione a motivo di Erodiada, moglie di Filippo suo fratello; perché Giovanni gli diceva:
3Heroodes oli ju Johannese kinni võtnud, aheldanud ja pannud vanglasse Heroodiase, oma venna Filippuse naise pärast,
4E’ non t’è lecito d’averla.
4sest Johannes oli talle öelnud: 'Sa ei tohi teda pidada!'
5E benché desiderasse farlo morire, temette il popolo che lo teneva per profeta.
5Ja Heroodes oleks tahtnud Johannese tappa, kuid kartis rahvast, sest Johannest peeti prohvetiks.
6Ora, come si celebrava il giorno natalizio di Erode, la figliuola di Erodiada ballò nel convito e piacque ad Erode;
6Aga kui tuli Heroodese sünnipäev, tantsis Heroodiase tütar nende keskel ja meeldis Heroodesele,
7ond’egli promise con giuramento di darle tutto quello che domanderebbe.
7nõnda et ta vandega tõotas talle anda, mida ta iganes soovib.
8Ed ella, spintavi da sua madre, disse: Dammi qui in un piatto la testa di Giovanni Battista.
8Tema aga lausus oma ema õhutusel: 'Anna mulle vaagnal Ristija Johannese pea!'
9E il re ne fu contristato; ma, a motivo de’ giuramenti e de’ commensali, comandò che le fosse data,
9Kuningas kurvastas, kuid vande ja piduliste pärast käskis talle selle anda.
10e mandò a far decapitare Giovanni nella prigione.
10Ja ta saatis vanglasse mehed Johannesel pead otsast lööma.
11E la testa di lui fu portata in un piatto e data alla fanciulla, che la portò a sua madre.
11Ja Johannese pea toodi vaagnal ja anti tüdrukule ning too viis selle oma emale.
12E i discepoli di Giovanni andarono a prenderne il corpo e lo seppellirono; poi vennero a darne la nuova a Gesù.
12Ja Johannese jüngrid tulid, viisid ta surnukeha ära ja matsid maha ning tulid ja teatasid sellest Jeesusele.
13Udito ciò, Gesù si ritirò di là in barca verso un luogo deserto, in disparte; e le turbe, saputolo, lo seguitarono a piedi dalle città.
13Kui Jeesus sai sellest kuulda, eemaldus ta sealt paadiga tühja paika, et olla omaette. Ja kui rahvahulgad sellest kuulsid, järgnesid nad talle jalgsi linnadest.
14E Gesù, smontato dalla barca, vide una gran moltitudine; n’ebbe compassione, e ne guarì gl’infermi.
14Ja kui Jeesus astus paadist välja ja nägi suurt rahvahulka, läks ta meel haledaks ning ta tervendas nende haiged.
15Or, facendosi sera, i suoi discepoli gli si accostarono e gli dissero: Il luogo è deserto e l’ora è già passata; licenzia dunque le folle, affinché vadano pei villaggi a comprarsi da mangiare.
15Õhtu jõudes aga astusid Jeesuse jüngrid ta juurde ja ütlesid: 'Paik on üksildane ja aeg juba hiline, lase nüüd rahvahulgad ära minna, et nad läheksid küladesse endale süüa otsima!'
16Ma Gesù disse loro: Non hanno bisogno d’andarsene; date lor voi da mangiare!
16Aga Jeesus ütles neile: 'Neil ei ole tarvis ära minna. Andke teie neile süüa!'
17Ed essi gli risposero: Non abbiam qui altro che cinque pani e due pesci.
17Nemad aga ütlesid talle: 'Meil ei ole siin rohkem kui vaid viis leiba ja kaks kala.'
18Ed egli disse: Portatemeli qua.
18Aga tema ütles: 'Tooge need mulle siia!'
19Ed avendo ordinato alle turbe di accomodarsi sull’erba, prese i cinque pani e i due pesci e, levati gli occhi al cielo, rese grazie; poi, spezzati i pani, li diede ai discepoli e i discepoli alle turbe.
19Ja Jeesus käskis rahvahulkadel istuda rohule, võttis need viis leiba ja kaks kala, vaatas üles taevasse, õnnistas ja murdis ning andis leivad jüngrite kätte, jüngrid aga andsid need rahvale.
20E tutti mangiarono e furon sazi; e si portaron via, dei pezzi avanzati, dodici ceste piene.
20Ja kõik sõid ja said kõhud täis. Ja ülejäänud palakesi korjati kaksteist korvitäit.
21E quelli che avevano mangiato eran circa cinquemila uomini, oltre le donne e i fanciulli.
21Aga sööjaid oli ligi viis tuhat meest, peale selle veel naised ja lapsed.
22Subito dopo, Gesù obbligò i suoi discepoli a montar nella barca ed a precederlo sull’altra riva, mentr’egli licenzierebbe le turbe.
22Ja Jeesus käskis sedamaid oma jüngreid paati astuda ja sõita vastaskaldale tema eele, sellal kui ta laseb rahvahulkadel minna.
23E licenziatele si ritirò in disparte sul monte per pregare. E fattosi sera, era quivi tutto solo.
23Kui ta siis rahvahulgad oli minema lasknud, läks ta üles mäele üksinda palvetama. Ja õhtu jõudes oli ta seal üksinda.
24Frattanto la barca, già di molti stadi lontana da terra, era sbattuta dalle onde perché il vento era contrario.
24Aga paat oli juba hulga maad kaldast eemaldunud, heitlemas lainetega, sest tuul oli vastu.
25Ma alla quarta vigilia della notte Gesù andò verso loro, camminando sul mare.
25Ent neljandal öövahikorral tuli Jeesus nende juurde järve peal kõndides.
26E i discepoli, vedendolo camminar sul mare, si turbarono e dissero: E’ un fantasma! E dalla paura gridarono.
26Aga Jeesust järve peal kõndimas nähes ütlesid jüngrid kohkunult: 'See on tont!' ja hakkasid hirmu pärast kisendama.
27Ma subito Gesù parlò loro e disse: State di buon animo, son io; non temete!
27Aga Jeesus kõnetas neid sedamaid: 'Olge julged, see olen mina, ärge kartke!'
28E Pietro gli rispose: Signore, se sei tu, comandami di venir a te sulle acque.
28Peetrus vastas: 'Issand, kui see oled sina, siis käsi mind tulla enda juurde vee peale!'
29Ed egli disse: Vieni! E Pietro, smontato dalla barca, camminò sulle acque e andò verso Gesù.
29Tema ütles: 'Tule!' Ja Peetrus astus paadist välja ning kõndis vee peal ja tuli Jeesuse juurde.
30Ma vedendo il vento, ebbe paura; e cominciando a sommergersi, gridò: Signore, salvami!
30Aga tuult nähes lõi ta kartma ja hüüdis uppuma hakates: 'Issand, päästa mind!'
31E Gesù, stesa subito la mano, lo afferrò e gli disse: O uomo di poca fede, perché hai dubitato?
31Jeesus sirutas kohe oma käe, haaras temast kinni ning ütles talle: 'Sa nõdrausuline, miks sa kahtlesid?'
32E quando furono montati nella barca, il vento s’acquetò.
32Ja kui nad astusid paati, rauges tuul.
33Allora quelli che erano nella barca si prostrarono dinanzi a lui, dicendo: Veramente tu sei Figliuol di Dio!
33Paadisolijad aga kummardasid teda ja ütlesid: 'Tõesti, sina oled Jumala Poeg!'
34E, passati all’altra riva, vennero nel paese di Gennezaret.
34Ja kui nad olid sõitnud üle järve, siis nad tulid maale Genneesaretis.
35E la gente di quel luogo, avendolo riconosciuto, mandò per tutto il paese all’intorno, e gli presentaron tutti i malati,
35Ja kui selle koha mehed Jeesuse ära tundsid, läkitasid nad sõna kogu ümbruskonda ja tema juurde toodi kõik haiged
36e lo pregavano che lasciasse loro toccare non foss’altro che il lembo del suo vestito; e tutti quelli che lo toccarono furon completamente guariti.
36ja need palusid teda, et nad saaksid üksnes puudutada tema kuue palistust, ja kes iganes teda puudutas, sai terveks.