Italian: Riveduta Bible (1927)

Estonian

Psalms

69

1Al Capo de’ musici. Sopra "i gigli". Di Davide. Salvami, o Dio, poiché le acque mi son giunte fino all’anima.
1Laulujuhatajale: viisil 'Liiliad'; Taaveti laul.
2Io sono affondato in un profondo pantano, ove non v’è da fermare il piede; son giunto in acque profonde e la corrente mi sommerge.
2Päästa mind, Jumal, sest veed tõusevad mu hinge hukutama!
3Sono stanco di gridare, la mia gola è riarsa; gli occhi mi vengon meno, mentre aspetto il mio Dio.
3Ma olen vajunud sügavasse, põhjatusse mutta, mul pole jalgealust. Ma olen sattunud vee sügavusse ning voolas vesi uputab mu.
4Quelli che m’odiano senza cagione sono più numerosi de’ capelli del mio capo; sono potenti quelli che mi vorrebbero distrutto e che a torto mi sono nemici; perfino quello che non avevo preso, l’ho dovuto restituire.
4Ma olen väsinud hüüdmast, mu kurk on kähe, mu silmad on väsinud, oodates oma Jumalat.
5O Dio, tu conosci la mia follia, e le mie colpe non ti sono occulte.
5Neid, kes mind asjata vihkavad, on enam kui juuksekarvu mu peas; vägevaks on saanud mu hävitajad, kes on ilmaaegu mu vaenlased. Mida ma pole riisunud, pean ma tasuma.
6Non sian confusi, per cagion mia, quelli che sperano in te, o Signore, Eterno degli eserciti! Non siano svergognati per cagion mia, quelli che ti cercano, o Dio d’Israele!
6Sina, Jumal, tunned mu meeletust, ja mu süüd ei ole varjul sinu eest.
7Perché per amor tuo io porto il vituperio, e la vergogna mi copre la faccia.
7Ärgu sattugu minu pärast häbisse need, kes ootavad sind, Issand, Issand Sebaot; ärgu laimatagu minu pärast neid, kes sind otsivad, Iisraeli Jumal!
8Io son divenuto un estraneo ai miei fratelli, e un forestiero ai figliuoli di mia madre.
8Sest sinu pärast ma kannatan teotust, mu palet katab häbistus.
9Poiché lo zelo della tua casa mi ha roso, e i vituperi di quelli che ti vituperano son caduti su me.
9Olen saanud oma vendadele võhivõõraks ja tundmatuks oma ema lastele.
10Io ho pianto, ho afflitto l’anima mia col digiuno, ma questo è divenuto un motivo d’obbrobrio.
10Sest püha viha su koja pärast on mind ära söönud, ja nende teotamised, kes sind teotavad, on langenud minu peale.
11Ho fatto d’un cilicio il mio vestito, ma son diventato il loro ludibrio.
11Ma olen nutnud ja mu hing on paastunud, kuid see on saanud mulle teotuseks.
12Quelli che seggono alla porta discorron di me, e sono oggetto di canzone ai bevitori di cervogia.
12Ma riietusin kotiriidesse, kuid ma sain neile pilkesõnaks.
13Ma, quanto a me, la mia preghiera sale a te, o Eterno, nel tempo accettevole; o Dio, nella grandezza della tua misericordia, rispondimi, secondo la verità della tua salvezza.
13Väravasuus istujad lobisevad minust ja pillil laulavad minust õllejoojad.
14Tirami fuor del pantano, e ch’io non affondi! Fa’ ch’io sia liberato da quelli che m’odiano, e dalle acque profonde.
14Aga mina palvetan sinu poole, Issand, sulle meelepärasel ajal, oh Jumal. Oma suurest heldusest vasta mulle, oma ustava abiga päästa mind!
15Non mi sommerga la corrente delle acque, non m’inghiottisca il gorgo, e non chiuda il pozzo la sua bocca su di me!
15Kisu mind välja porist, et ma sisse ei vajuks, et ma pääseksin oma vihkajate eest ja vete sügavusest!
16Rispondimi, o Eterno, perché la tua grazia è piena di bontà; secondo la grandezza delle tue compassioni, volgiti a me.
16Ära lase voolast vett mind uputada ega sügavust mind neelata, ja ärgu sulgegu kaev oma suud minu üle!
17E non nascondere il tuo volto dal tuo servo, perché sono in distretta; affrettati a rispondermi.
17Vasta mulle, Issand, sest hea on sinu heldus; pöördu minu poole oma rohket halastust mööda
18Accostati all’anima mia, e redimila; riscattami per cagion de’ miei nemici.
18ja ära peida oma palet oma sulase eest, sest ma olen kitsikuses; kuule mind pea!
19Tu conosci il mio vituperio, la mia onta e la mia ignominia; i miei nemici son tutti davanti a te.
19Tule ligi mu hingele, lunasta tema; vabasta mind mu vaenlaste pärast!
20Il vituperio m’ha spezzato il cuore e son tutto dolente; ho aspettato chi si condolesse meco, non v’è stato alcuno; ho aspettato dei consolatori, ma non ne ho trovati.
20Sina tead mu teotust ja mu häbi ja mu laimu, kõik mu vastased on su ees.
21Anzi mi han dato del fiele per cibo, e, nella mia sete, m’han dato a ber dell’aceto.
21Teotus on murdnud mu südame, ma olen haigeks jäänud; ma ootasin kaastunnet, kuid seda ei olnud, ja trööstijaid, kuid neid ma ei leidnud.
22Sia la mensa, che sta loro dinanzi, un laccio per essi; e, quando si credon sicuri, sia per loro un tranello!
22Vaid nad andsid mulle süüa mürkrohtu ja mu janus nad jootsid mind äädikaga.
23Gli occhi loro si oscurino, sì che non veggano più, e fa’ loro del continuo vacillare i lombi.
23Nende laud saagu püüniseks nende ees ja heaolu silmuseks!
24Spandi l’ira tua su loro, e l’ardore del tuo corruccio li colga.
24Nende silmad saagu pimedaks, et nad ei näeks, ja pane nende niuded alaliselt vankuma!
25La loro dimora sia desolata, nessuno abiti nelle loro tende.
25Vala välja oma meelepaha nende peale ja su vihaleek tabagu neid!
26Poiché perseguitano colui che tu hai percosso, e si raccontano i dolori di quelli che tu hai feriti.
26Nende telklaager saagu lagedaks; ärgu olgu nende telkides elanikke!
27Aggiungi iniquità alla loro iniquità, e non abbian parte alcuna nella tua giustizia.
27Sest nad jälitavad seda, keda sina oled löönud, ja jutustavad nende valust, keda sina oled haavanud.
28Sian cancellati dal libro della vita, e non siano iscritti con i giusti.
28Lisa neile süütegu süüteo peale, ärgu nad jõudku sinu õiglusesse!
29Quanto a me, io son misero e addolorato; la tua salvezza, o Dio, mi levi in alto.
29Kustutatagu nad maha eluraamatust ja ärgu pandagu neid kirja koos õigetega!
30Io celebrerò il nome di Dio con un canto, e lo magnificherò con le mie lodi.
30Aga mina olen vilets ja täis valu. Sinu abi, oh Jumal, kaitsku mind!
31E ciò sarà accettevole all’Eterno più d’un bue, più d’un giovenco con corna ed unghie.
31Ma kiidan lauluga Jumala nime ja tänulauluga ma ülistan teda.
32I mansueti lo vedranno e si rallegreranno; o voi che cercate Iddio, il cuor vostro riviva!
32See on Issandale meeldivam kui härg, kui härjavärss, kel on sarved ja sõrad.
33Poiché l’Eterno ascolta i bisognosi, non sprezza i suoi prigionieri.
33Viletsad näevad seda ja rõõmustavad; teiegi süda, kes nõuate Jumalat, peab elama.
34Lo lodino i cieli e la terra, i mari e tutto ciò che si muove in essi!
34Sest Issand kuuleb vaeseid ega pea halvaks oma vange.
35Poiché Dio salverà Sion, e riedificherà le città di Giuda; il suo popolo abiterà in Sion e la possederà.
35Kiitku teda taevas ja maa, meri ja kõik, mis seal liigub!
36Anche la progenie de’ suoi servitori l’avrà per sua eredità, e quelli che amano il suo nome vi abiteranno.
36Sest Jumal tahab päästa Siioni ja uuesti ehitada Juuda linnad, et nad asuksid sinna elama ja päriksid selle.
37Ja tema sulaste järeltulev sugu peab selle saama pärandiks, ja need, kes armastavad tema nime, asuvad sinna elama.