1幾日かたって、イエスがまたカペナウムにお帰りになったとき、家におられるといううわさが立ったので、
1Huan, ni bangzah hiam nungin Kapernaum khuaa a honglut nawn leh, in ah a om chih thu a hongthangta a.
2多くの人々が集まってきて、もはや戸口のあたりまでも、すきまが無いほどになった。そして、イエスは御言を彼らに語っておられた。
2Huchiin, kongkhak kim a leng omna ding himhim omlou khop hialin mi tampi a hongkhawmta ua; huan a kiang uah thu a genta a.
3すると、人々がひとりの中風の者を四人の人に運ばせて、イエスのところに連れてきた。
3Huan, mijaw khat, mi li jawn, a kiangah a honpi ua.
4ところが、群衆のために近寄ることができないので、イエスのおられるあたりの屋根をはぎ、穴をあけて、中風の者を寝かせたまま、床をつりおろした。
4Huan, mipi jiaka a kiang naia a hongtheih louh jiakun a omna in tung uh a hong ua; huan, a laihong khit un a a lupna tuh a tunga mijaw lum kawmin a khai khe suk ua.
5イエスは彼らの信仰を見て、中風の者に、「子よ、あなたの罪はゆるされた」と言われた。
5Huchiin, Jesun a gin dan uh a na muhin, mijaw kiangah, Ka ta, na khelhnate ngaihdam a hita, a chi a.
6ところが、そこに幾人かの律法学者がすわっていて、心の中で論じた、
6Huan, laigelhmi khenkhatte huai laiah a tu ua.
7「この人は、なぜあんなことを言うのか。それは神をけがすことだ。神ひとりのほかに、だれが罪をゆるすことができるか」。
7Hiai min bangdia hichi bang thu gen ahia? Pathian a gnsia hi; mi khat, Pathian kia loungal, kuan ahia khelhnate ngaidam thei? chiin, a lungtang un a ngaihtuah ua.
8イエスは、彼らが内心このように論じているのを、自分の心ですぐ見ぬいて、「なぜ、あなたがたは心の中でそんなことを論じているのか。
8Huan, Jesun, a lungtang un huchibangin a ngaihtuah uh chih a lungsimin ana thei paha, a king uah, Huai thu bang dia na lungtang ua ngaihtuah na hi ua?
9中風の者に、あなたの罪はゆるされた、と言うのと、起きよ、床を取りあげて歩け、と言うのと、どちらがたやすいか。
9Mijaw kiangah, Na khelhnate ngaihdam a hita, chih leh, Na lupna la inla, kein paita in, chih a koi ahia a gen nuam jaw?
10しかし、人の子は地上で罪をゆるす権威をもっていることが、あなたがたにわかるために」と彼らに言い、中風の者にむかって、
10Abang abang hileh, leitung ah Mihing Tapain khelhnate ngaihdam theihna a nei chih na theihna dingun, mijaw kiang ah
11「あなたに命じる。起きよ、床を取りあげて家に帰れ」と言われた。
11Thou inla, na lupna la inla, na in ah pai in, ka honchi, a chi a.
12すると彼は起きあがり、すぐに床を取りあげて、みんなの前を出て行ったので、一同は大いに驚き、神をあがめて、「こんな事は、まだ一度も見たことがない」と言った。
12Huchiin amah tuh a thou, a lupna a la paha, a vek ua mitmuhin a pai kheta a; huchiin a vek un lamdang a sa mahmah uh, Hichi bang himhim i mu ngei kei, chiin, Pathian a phat uh.
13イエスはまた海べに出て行かれると、多くの人々がみもとに集まってきたので、彼らを教えられた。
13Huan, a awt nawna dil geiah a paita a, huan, mipi tengteng a kiangah a vahoh ua, thu a nahilha.
14また途中で、アルパヨの子レビが収税所にすわっているのをごらんになって、「わたしに従ってきなさい」と言われた。すると彼は立ちあがって、イエスに従った。
14Huan, a pai kawmin, Levi, Alphai tapa,. siahpiakna muna tu a mu a, a kingah, Honjui in, a chi a. Huan a thu a a juita a.
15それから彼の家で、食事の席についておられたときのことである。多くの取税人や罪人たちも、イエスや弟子たちと共にその席に着いていた。こんな人たちが大ぜいいて、イエスに従ってきたのである。
15Huan, hichi ahi a, Jesun Levi in ah an a um a, siahkhonmite leh mi khialte tampiiin Jesu leh a nungjuite tuh a umpih chiat ua, amah juite tampi ahi ngal ua.
16パリサイ派の律法学者たちは、イエスが罪人や取税人たちと食事を共にしておられるのを見て、弟子たちに言った、「なぜ、彼は取税人や罪人などと食事を共にするのか」。
16Huan, Pahrisaite laka laigelhmiten Jesun mi khialte leh siahkhonmite kianga a nek a muh un, a nungjuite kingah, Bang chi dan ahia siahkhonmite leh mi khialte kainga a neka a dawn? a chi ua.
17イエスはこれを聞いて言われた、「丈夫な人には医者はいらない。いるのは病人である。わたしがきたのは、義人を招くためではなく、罪人を招くためである」。
17Huan, Jesun huai a ja a, a kiang uah, Mi hatten daktor a kiphamoh kei ua, mi damlouten a kiphamoh jaw uh; mi diktatte sam dinga hong ka hi keia, mi khialte sam dinga hong ka hi keia, mi khialte sam dinga hong ka hi jaw, a chi a.
18ヨハネの弟子とパリサイ人とは、断食をしていた。そこで人々がきて、イエスに言った、「ヨハネの弟子たちとパリサイ人の弟子たちとが断食をしているのに、あなたの弟子たちは、なぜ断食をしないのですか」。
18Huan, Johan nungjuite leh Pharisaiten an a ngawl ua; huan mi a hong ua, Jesu kiangah, Bang dia Johan nungjuite leh Pharisaite, nungjuiten an ngawl ua, na nungjuiten a ngolh sam louh uh? a chi ua.
19するとイエスは言われた、「婚礼の客は、花婿が一緒にいるのに、断食ができるであろうか。花婿と一緒にいる間は、断食はできない。
19Jesun a kiang uah, Mou pite kianga a pasal ding a om laiteng mou piten an a ngawl thei ua hia? A pasal ding a kiang ua a om laiteng a ngawl theikei ding uh.
20しかし、花婿が奪い去られる日が来る。その日には断食をするであろう。
20Himahleh, a pasal ding a kiang ua kipana pi mang nite a hongtung dinga, huai ni chiangin jaw a ngawl ding uh.
21だれも、真新しい布ぎれを、古い着物に縫いつけはしない。もしそうすれば、新しいつぎは古い着物を引き破り、そして、破れがもっとひどくなる。
21Kuamahin puan lui puan tuikhai nai louh themin a thuap ngei kei uh; thuap le uh, a thuap bit na dingin a kai kek dinga, a thakin a lui a kai kek dinga, a hongkek semsem ding.
22まただれも、新しいぶどう酒を古い皮袋に入れはしない。もしそうすれば、ぶどう酒は皮袋をはり裂き、そして、ぶどう酒も皮袋もむだになってしまう。〔だから、新しいぶどう酒は新しい皮袋に入れるべきである〕」。
22Huan, kuamah-in uain thak, savun uain thawl lui ah a thun ngei kei uh; thun le uh, uain in savun thawl a phu kham dinga, uain a mangthang ding, savun thawl mah leng; uain thak tuh savun uain thawl thak ah a thun zonak uh, a chi a.
23ある安息日に、イエスは麦畑の中をとおって行かれた。そのとき弟子たちが、歩きながら穂をつみはじめた。
23Huan, hichia hi a, Jesu tuh Khawl niin buh lei khawngah a pai suaka, huan a nungjuiten a pai kawm un buhvuite a khiakta ua.
24すると、パリサイ人たちがイエスに言った、「いったい、彼らはなぜ、安息日にしてはならぬことをするのですか」。
24Huan, Pharisaiten, a kiang ah, En dih, bang dia Khawlni a hihsianglou hih ahi ua? a chi ua.
25そこで彼らに言われた、「あなたがたは、ダビデとその供の者たちとが食物がなくて飢えたとき、ダビデが何をしたか、まだ読んだことがないのか。
25Huan, aman tuh a kiang uah, David leh a lawmte a taksap ua a gilkial lai ua a thil hih uh na sim kei ua hia
26すなわち、大祭司アビアタルの時、神の家にはいって、祭司たちのほか食べてはならぬ供えのパンを、自分も食べ、また供の者たちにも与えたではないか」。
26Huchia Abiathar Siampu Lianpen a hih laia, Pathian in a a luta, siampute kia loungalin a nek sianglouh tanghoukoih a neka, a lawmte kianga a paik sam thu, a chi a.
27また彼らに言われた、「安息日は人のためにあるもので、人が安息日のためにあるのではない。それだから、人の子は、安息日にもまた主なのである」。
27Huan, amah mahin, a kiang uah, Khawlni jaw mihing a dia bawl ahi, mihing bel Khawlni adia bawl ahi kei.Huchiin Mihing Tapa jaw Khawlni tungah nangawn Toupa ahi, a chi a.
28それだから、人の子は、安息日にもまた主なのである」。
28Huchiin Mihing Tapa jaw Khawlni tungah nangawn Toupa ahi, a chi a.