1その日モーセの書を読んで民に聞かせたが、その中にアンモンびと、およびモアブびとは、いつまでも神の会に、はいってはならないとしるされているのを見いだした。
1Huai niin mite jakin Mosi laibu sungah a sim ua; Amon mi leh Moab mi khantawnin Pathian khawmpi sungah a lut ding uh ahi kei chih, huai sunga kigelh a mu uhi;
2これは彼らがかつて、パンと水をもってイスラエルの人々を迎えず、かえってこれをのろわせるためにバラムを雇ったからである。しかしわれわれの神はそののろいを変えて祝福とされた。
2Tanghou leh tuia Israel tate dawn loua, amaute hamsiat dinga, amaute siatna dinga Balaam a lak jiak un: ahihhangin i Pathian in hamsia vualjawlna a suaksak hi.
3人々はこの律法を聞いた時、混血の民をことごとくイスラエルから分け離した。
3Dan a jak lai un, hichi ahi a, mipi kihel tengteng Israel akipan a kikhenkhe tuamta uhi.
4これより先、われわれの神の宮のへやをつかさどっていた祭司エリアシブは、トビヤと縁組したので、
4Huan hiai main, siampu Eliasib i Pathian in ua dantante tunga seha ompa, Tobia toh kizomin,
5トビヤのために大きなへやを備えた。そのへやはもと、素祭の物、乳香、器物および規定によってレビびと、歌うたう者および門を守る者たちに与える穀物、ぶどう酒、油の十分の一、ならびに祭司のためのささげ物を置いた所である。
5Amah dingin dantan thupi a bawlkhola huaiah a malamin anpiak thillatte, begawte leh tuiumbelsuante leh, buhlehbal, uain, leh thaute sawmakhatte a koih ua, huaite bel Levi mite leh lasamite leh kongkhakngakmite kianga thupiaka piak ahi a; huchiin vei thillatte siampute adingin.
6その当時、わたしはエルサレムにいなかった。わたしはバビロンの王アルタシャスタの三十二年に王の所へ行ったが、しばらくたって王にいとまを請い、
6Himahleh hiai hunte khawngin, Jerusalem ah ka om kei: Babulon kumpipa Araksarsi kum sawmthum leh nih kumin kumpipa kiangah ka hoha, ni bangzah hiam nungin kumpipa phalna ka ngen ngala:
7エルサレムに来て、エリアシブがトビヤのためにした悪事、すなわち彼のために神の宮の庭に一つのへやを備えたことを発見した。
7Huchiin Jerusalem ah ka honga, huan Pathian in pisate sung dantan amah adia a bawlsakna ah, Eliasibin Tobia adia gilou a hih dan ka theisiam hi.
8わたしは非常に怒り、トビヤの家の器物をことごとくそのへやから投げだし、
8Huchiin kei a hondah sak mahmaha: huaijiakin dantana kipanin Tobia in dong tengteng ka lawn khiaa.
9命じて、すべてのへやを清めさせ、そして神の宮の器物および素祭、乳香などを再びそこに携え入れた。
9Huan thu ka piaa, dantante a hih siang ua: huan huailaiah anpiak thillatte leh begaw toh, Pathian ina tuiumbelsuante ka honla nawn hi.
10わたしはまたレビびとがその受くべき分を与えられていなかったことを知った。これがためにその務をなすレビびとおよび歌うたう者たちは、おのおの自分の畑に逃げ帰った。
10Huan Levi mite tante amau kiang ah piak nailouhin a om chih ka thei a; huchiin Levi mite leh lasamite, nasep semte mi chih a loulam ah a taijak uhi.
11それでわたしはつかさたちを責めて言った、「なぜ神の宮を捨てさせたのか」。そしてレビびとを招き集めて、その持ち場に復帰させた。
11Huan kei tuh vaihawmmite toh kakiselta ua, Bang dinga Pathian mangngilha om ahia? ka chi a. Huan amau ka kaikhawma, a mun uah ka koih a.
12そこでユダの人々は皆、穀物、ぶどう酒、油の十分の一を倉に携えてきた。
12Huan Juda tengteng in buhlehbal leh uain leh thau sawmakhat sumbawm ah a hontawi uh.
13わたしは祭司シレミヤ、学者ザドクおよびレビびとペダヤを倉のつかさとし、またマッタニヤの子ザックルの子ハナンをその助手として倉をつかさどらせた。彼らは忠実な者と思われたからである。彼らの任務は兄弟たちに分配する事であった。
13Huan sumbawm adingin sumkemmite ka bawla, Selemia siampu te, Zadok laigelhmi te leh, Levi mite lakah: Pedaia: huan amua zomin Hanan Zakkur tapate, Mattania tapa: muanhuai sim ahi ngal ua, a nasep uh a unaute uh kianga hawm ding ahi.
14わが神よ、この事のためにわたしを覚えてください。わが神の宮とその勤めのためにわたしが行った良きわざをぬぐい去らないでください。
14Aw ka Pathian, hiai thu-ah hontheigige inla, ka Pathian in adinga ka nasep hoih ka hihte leh huaia zuihdingte nul khe ken.
15そのころわたしはユダのうちで安息日に酒ぶねを踏む者、麦束を持ってきて、ろばに負わす者、またぶどう酒、ぶどう、いちじくおよびさまざまの荷を安息日にエルサレムに運び入れる者を見たので、わたしは彼らが食物を売っていたその日に彼らを戒めた。
15Huai laiin Juda ah khawlnia kuate hiam uainsuknate chila, buhphalte hontawia, huaite toh a sabengtungte van guang ka mua; uain, grepgahte, theipite vanpuakgik chichih, khawlnia Jerusalem a hontawilut uhte leng: huan annekte a juak ni uh huai niin amaute demin thu ka gen hi.
16そこに住んでいたツロの人々もまた魚およびさまざまの品物を持ってきて、安息日にユダの人々に売り、エルサレムで商売した。
16Huaiah Tura mite leng a om ua, ngasa a hontawi ua, van chituamtuam toh, Juda tate kiang leh Jerusalem ah khawlniin a juak uhi.
17そこでわたしはユダの尊い人々を責めて言った、「あなたがたはなぜこの悪事を行って、安息日を汚すのか。
17Huchiin ken Judate miliante ka kiselpiha, a kiang uah, Bang thil gilou ahia hiai na hih ua, khawlni na hihnit uh?
18あなたがたの先祖も、このように行ったので、われわれの神はこのすべての災を、われわれとこの町に下されたではないか。ところがあなたがたは安息日を汚して、さらに大いなる怒りをイスラエルの上に招くのである」。
18Na pipute un huchibangin a hih kei ua hia, huan i Pathianin ei tung leh hiaikhopi tungah hiai hoihlou tengteng a hontun ahi kei maw? hinapi in nou lah khawlni hihninin Israel tungah thangpaihna tamsem na tun ua, ka chi a.
19そこで安息日の前に、エルサレムのもろもろの門が暗くなり始めた時、わたしは命じてそのとびらを閉じさせ、安息日が終るまでこれを開いてはならないと命じ、わたしのしもべ数人を門に置いて、安息日に荷を携え入れさせないようにした。
19Huan Jerusalem kongpite khawlni maa a mial pat lain, hichi ahi a, kongkhakte khak dingin thu ka piaa, khawlni khit matan kihong lou dingin thu ka piaa: huan ka sikhate laka a khen kongpi tungah ka pangsaka, huchia khawl nia puakgik a hongkilak lut louh na dingin.
20これがために、商人およびさまざまの品物を売る者どもは一、二回エルサレムの外に宿った。
20Huchiin khatvei hiam nihvei hiam sumsinmite leh van chiteng juakmite Jerusalem polamah a giak uhi.
21わたしは彼らを戒めて言った、「あなたがたはなぜ城壁の前に宿るのか。もしあなたがたが重ねてそのようなことをするならば、わたしはあなたがたを処罰する」と。そのとき以来、彼らは安息日にはこなかった。
21Huan amaute demin thu ka gena, a kiang uah, Bang dinga kulhbang kima giak na hi ua? na hih nawn uleh, na tunguah khut ka kha ding, ka chi a. Huan hun akipanin khawlni in a hong pai nawnta kei uhi.
22わたしはまたレビびとに命じて、その身を清めさせ、来て門を守らせて、安息日を聖別した。わが神よ、わたしのためにまた、このことを覚え、あなたの大いなるいつくしみをもって、わたしをあわれんでください。
22Huan kisiangsak ding leh hongkuana kongpite ngak ding, khawl ni siangsak dingin, Levi mite thu ka piaa. Aw ka Pathian, hiaiah leng kei hongtheigigein, na chitna letdan dungjuiin kei honhawiin.
23そのころまた、わたしはアシドド、アンモン、モアブの女をめとったユダヤ人を見た。
23Huai laiin Judate a Asdod, Ammon leh Moab numeite kitenpihte leng ka mua:
24彼らの子供の半分はアシドドの言葉を語って、ユダヤの言葉を語ることができず、おのおのその母親の出た民の言葉を語った。
24Huchiin a tate Asdod pau kimkhat a zang ua, Judate pauin a pau theikei uh, himahleh mi chih pau dungjuiin.
25わたしは彼らを責め、またののしり、そのうちの数人を撃って、その毛を抜き、神の名をさして誓わせて言った、「あなたがたは彼らのむすこに自分の娘を与えてはならない。またあなたがたのむすこ、またはあなたがた自身のために彼らの娘をめとってはならない。
25Huan amaute ka kiselpiha, ka hamsiat khuma, a lak ua kuate hiam ka khena, a mul uh ka bohkhiak saka, Pathian louin ka kichiam saka, Na tanute uh a tapate uh dingin na pe kei ding ua, na tapate uh ading hiam, noumau ading hiamin leng a tanute uh na la ding uh ahi kei, chiin.
26イスラエルの王ソロモンはこれらのことによって罪を犯したではないか。彼のような王は多くの国民のうちにもなく、神に愛せられた者である。神は彼をイスラエル全国の王とせられた。ところが異邦の女たちは彼に罪を犯させた。
26Israel kumpipa Solomon hiaitein a khial kei maw? ninapiin lah nam tampite lakah amah bang kumpipa a om keia, a Pathian itin a om a, Israel tengteng tungah Pathianin kumpipain a bawl hi: himahleh amah nangawn numei lamdangten a khialsak uhi.
27それゆえあなたがたが異邦の女をめとり、このすべての大いなる悪を行って、われわれの神に罪を犯すのを、われわれは聞き流しにしておけようか」。
27Ahihleh hiai gilou mahmah khawng hih dingin, numei lamdangte kitenpiha i Pathian tunga talek dingin, na thu honjui ding ka hi umaw?
28大祭司エリアシブの子ヨイアダのひとりの子はホロニびとサンバラテの婿であったので、わたしは彼をわたしのところから追い出した。
28Huan Joiada tapate laka khat, siampu lian Eliasib tapa, Horon mi Sanballat tanu pasal ahia: huaijiakin keia kipan ka delh khia hi.
29わが神よ、彼らのことを覚えてください。彼らは祭司の職を汚し、また祭司およびレビびとの契約を汚しました。
29Aw ka Pathian, siamputna, siamputna thukhun, leh Levi mitea a hihnit jiak un, amau theigige in.
30このように、わたしは彼らを清めて、異邦のものをことごとく捨てさせ、祭司およびレビびとの務を定めて、おのおのそのわざにつかせた。また定められた時に、たきぎの供え物をささげさせ、また初物をささげさせた。わが神よ、わたしを覚え、わたしをお恵みください。
30Huchiin mikhualte tengteng akipan in amaute ka sawpsianga, siampute a ding leh Levi mite adingin, mi chih a nasep uah, nasep dante ka sehsaka;Huan a hunte sehsaa sing thillat ading, leh gah masa adingin, Aw ka pathian, hoihna dingin kei hon theigige in.
31また定められた時に、たきぎの供え物をささげさせ、また初物をささげさせた。わが神よ、わたしを覚え、わたしをお恵みください。
31Huan a hunte sehsaa sing thillat ading, leh gah masa adingin, Aw ka pathian, hoihna dingin kei hon theigige in.