1さて、民は災難に会っている人のように、主の耳につぶやいた。主はこれを聞いて怒りを発せられ、主の火が彼らのうちに燃えあがって、宿営の端を焼いた。
1Huan, Mippen TOUPA jakin phunhatte bangin thil hoihlou pipi a gen nak ua; huai TOUPAN a najakin a hehta hi; huchiin TOUPA mei a lak uah a hongkisaa, a giahna polam uh a kang juajua hi.
2そこで民はモーセにむかって叫んだ。モーセが主に祈ったので、その火はしずまった。
2Huchiin mipiten Mosi a sam ua; huan, Mosi TOUPA kiangah a thuma, mei a mitta hi.
3主の火が彼らのうちに燃えあがったことによって、その所の名はタベラと呼ばれた。
3Huailai mun min Tabera a chi uh, TOUPA mei a lak ua a hongkak jiakin.
4また彼らのうちにいた多くの寄り集まりびとは欲心を起し、イスラエルの人々もまた再び泣いて言った、「ああ、肉が食べたい。
4Huan, a lak ua nam dang toh kilaktenten sa lunggulhna a hon neita ua; Israel suan te leng a kap nawn ua, Kua ahia sa nek ding honpe ding?
5われわれは思い起すが、エジプトでは、ただで、魚を食べた。きゅうりも、すいかも、にらも、たまねぎも、そして、にんにくも。
5Ut leh daha Aigupta gama ngasa i nek jelte I theigigea, tangmaite, mazelte, phulun sialnek chite, vaiphulunte, phulun ngoute leng;
6しかし、いま、われわれの精根は尽きた。われわれの目の前には、このマナのほか何もない」。
6Himahleh tuin I guhngek uh a keu khinta, bangmah lamet ding mahmah a omkei, manna lel loungal, a chi uh.
7マナは、こえんどろの実のようで、色はブドラクの色のようであった。
7Manna bel koriander tang bang, a latdain jaw tuikepsuang bang ahi.
8民は歩きまわって、これを集め、ひきうすでひき、または、うすでつき、かまで煮て、これをもちとした。その味は油菓子の味のようであった。
8Miten a tom khawm ua, gawinelna ah a gawi nel ua, sumte bangah a su ua, belte bangin a huan ua, tanghoute bangin a bawl uh: nekin sathaua kan tanghou bang ahi.
9夜、宿営の露がおりるとき、マナはそれと共に降った。
9Giahna muna jana dai a kiakin manna leng a hongkia.
10モーセは、民が家ごとに、おのおのその天幕の入口で泣くのを聞いた。そこで主は激しく怒られ、またモーセは不快に思った。
10Huan, mipite a inkuankuan un a puanin kongkhak chiat uah a kap uh chih Mosiin a naja a; huan, TOUPA a heh mahmaha; Mosi leng a lungkimkei hi.
11そして、モーセは主に言った、「あなたはなぜ、しもべに悪い仕打ちをされるのですか。どうしてわたしはあなたの前に恵みを得ないで、このすべての民の重荷を負わされるのですか。
11Huchiin TOUPA kiangah, Bangjiakin ahia na sikha non sukgim, bangchidan ahia na mit ka tunlouhna, hiai mite tengteng puakgik ka tunga na ngak?
12わたしがこのすべての民を、はらんだのですか。わたしがこれを生んだのですか。そうではないのに、あなたはなぜわたしに『養い親が乳児を抱くように、彼らをふところに抱いて、あなたが彼らの先祖たちに誓われた地に行け』と言われるのですか。
12Hiai mipite tengteng ka suan ahi uh maw? A pi leh pute uh kianga kichiama piak na chiam gama pi lut dingin, Naupommiin nawitui ne lai a pom bangin na angsungah pomin, na honchih dinga ka pikhiak hon?
13わたしはどこから肉を獲て、このすべての民に与えることができましょうか。彼らは泣いて、『肉を食べさせよ』とわたしに言っているのです。
13Hiai mipi tengteng piak ding koi akipanin ahia sa ka neih ding? Ka nek ding un sa honpiain, chia kapin lah a honsual ngal ua.
14わたしひとりでは、このすべての民を負うことができません。それはわたしには重過ぎます。
14Hiai mipi tengteng keimah kiain ka po zou kei, kei dingin a gik lua hi.
15もしわたしがあなたの前に恵みを得ますならば、わたしにこのような仕打ちをされるよりは、むしろ、ひと思いに殺し、このうえ苦しみに会わせないでください」。
15Hichibanga honhih ding na hihleh, honhehpih inla, honsisak vanglakin, honhihgenthei nawn kei mahmahin, a chi a.
16主はモーセに言われた、「イスラエルの長老たちのうち、民の長老となり、つかさとなるべきことを、あなたが知っている者七十人をわたしのもとに集め、会見の幕屋に連れてきて、そこにあなたと共に立たせなさい。
16Huan, TOUPAN Mosi kiangah, Israelte upa, mipite upa leh a heutu uh hia na theih mi sawmsagihte ka kiangah honpi khawm inla, kihoupihna puanin ah nangmah toh ding khawm din honpiin.
17わたしは下って、その所で、あなたと語り、またわたしはあなたの上にある霊を、彼らにも分け与えるであろう。彼らはあなたと共に、民の重荷を負い、あなたが、ただひとりで、それを負うことのないようにするであろう。
17Huchiin ka hongpawt dinga, huailaiah ka hon houpih ding: huan, nang a kha pen a tunguah ka koih ding; nang kian po louin mipite puakgik a hon puakpih ding uh.
18あなたはまた民に言いなさい、『あなたがたは身を清めて、あすを待ちなさい。あなたがたは肉を食べることができるであろう。あなたがたが泣いて主の耳に、わたしたちは肉が食べたい。エジプトにいた時は良かったと言ったからである。それゆえ、主はあなたがたに肉を与えて食べさせられるであろう。
18Huan, nang mipite kiangah, Jingchiang adingin kihihsiangthou vek unla; huchiin sa na ne tawk ding uh: Sa nek ding kuan ahia honpe sin? Aigupta gama nuam I saksak utoh, chiin TOUPA jakin na kap ua; huaijiakin TOUPAN sa nou a honpe ding hi, na ne tawk ding uh.
19あなたがたがそれを食べるのは、一日や二日や五日や十日や二十日ではなく、
19Nikhat kia, ni nih kia, ni sawm kia, ii, ni sawmnih kia leng na ne kei ding ua;
20一か月に及び、ついにあなたがたの鼻から出るようになり、あなたがたは、それに飽き果てるであろう。それはあなたがたのうちにおられる主を軽んじて、その前に泣き、なぜ、わたしたちはエジプトから出てきたのだろうと言ったからである』」。
20Himahleh kha khat pumlum, na nakvang ua a hongpawt khiaka nou dia kihhuai a honmghih matan na ne ding uh; na lak ua om TOUPA na deih louh ua, Aigupta gam akipan bangdia pai khia I hi ua? Chia, a maa na kah jiak un.
21モーセは言った、「わたしと共におる民は徒歩の男子だけでも六十万です。ところがあなたは、『わたしは彼らに肉を与えて一か月のあいだ食べさせよう』と言われます。
21Huan, Mosiin, ka ompih mipite khea pai thei ngen leng nuai guk ahi uh: kha khat pumlum nek ding sa ka pe ding, na chi a.
22羊と牛の群れを彼らのためにほふって、彼らを飽きさせるというのですか。海のすべての魚を彼らのために集めて、彼らを飽きさせるというのですか」。
22Belam hon leh gan hon zong gohsak lehang, a kham ding ua hia? tuipia ngasa tengteng leng matsak vek leng zong, a khamzou ding ua hia? achi a.
23主はモーセに言われた、「主の手は短かろうか。あなたは、いま、わたしの言葉の成るかどうかを見るであろう」。
23Huan, TOUPAN, Mosi kiangah, TOUPA khut a tomta ahia? Na tungah ka thu banga a tun leh tun louh na thei mai ding, achi a.
24この時モーセは出て、主の言葉を民に告げ、民の長老たち七十人を集めて、幕屋の周囲に立たせた。
24Huchiin Mosi a pawta, TOUPA thu mipite a hilh hi: huan, mipite upa sawmsagihte a sam khawma, Puan in kimah a dingsak hi.
25主は雲のうちにあって下り、モーセと語られ、モーセの上にある霊を、その七十人の長老たちにも分け与えられた。その霊が彼らの上にとどまった時、彼らは預言した。ただし、その後は重ねて預言しなかった。
25Huchiin, TOUPA meipi ah a hongsuka, a honghoupiha, amah a kha pen upa sawmsagihte tungah a koiha; huan, hichi ahia, kha a tung ua a koihtakin thu a gen bualbual ua; himahleh huchibang a hihhih nawnta kei uhi.
26その時ふたりの者が、宿営にとどまっていたが、ひとりの名はエルダデと言い、ひとりの名はメダデといった。彼らの上にも霊がとどまった。彼らは名をしるされた者であったが、幕屋に行かなかったので、宿営のうちで預言した。
26Himahleh buk ah mi nih a om lai ua khat min Eldad ahi, khatpen min Medad ahi: kha a tunguah a oma, simte laka tel ahi uh, kihoupihna puanin ah bel a hoh tei kei uh: buk ah thu a gen bualbual uh.
27時にひとりの若者が走ってきて、モーセに告げて言った、「エルダデとメダデとが宿営のうちで預言しています」。
27Huchiin tangval khat a vataia, Mosi a vahilha, Eldad leh Medadin buk ah thu a gen bualbual mai uh, achi a.
28若い時からモーセの従者であったヌンの子ヨシュアは答えて言った、「わが主、モーセよ、彼らをさし止めてください」。
28Huan, Nun tapa Josua, a tuailai akipana Mosi nasempan a dawnga, Ka pu Mosi, kham ve, a chi a.
29モーセは彼に言った、「あなたは、わたしのためを思って、ねたみを起しているのか。主の民がみな預言者となり、主がその霊を彼らに与えられることは、願わしいことだ」。
29Huan, Mosiin a kiangah, Kei jiakin thik na hi hia? Pathian mi tengteng jawlnei hi vek le uh, TOUPAN a tunguah tua kha koih chiat leh chih laitaka! A chi a.
30こうしてモーセはイスラエルの長老たちと共に、宿営に引きあげた。
30Huchiin Mosi buk ah a lut nawna, amah leh Israelte upate toh.
31さて、主のもとから風が起り、海の向こうから、うずらを運んできて、これを宿営の近くに落した。その落ちた範囲は、宿営の周囲で、こちら側も、おおよそ一日の行程、あちら側も、おおよそ一日の行程、地面から高さおおよそ二キュビトであった。
31Huan, TOUPA kiang akipanin huih a hongnunga, tuipi lam akipan vengkeng a honmut lenga, buk lehlamsang ni khat lam, a lehlamsang ni khat lam tuaktuak dimsuakin buk kima tong nih khawng dinga sangin a kesaka.
32そこで民は立ち上がってその日は終日、その夜は終夜、またその次の日も終日、うずらを集めたが、集める事の最も少ない者も、十ホメルほど集めた。彼らはみな、それを宿営の周囲に広げておいた。
32Huan, mipiten huai nitum leh jankhua leh, a jing nitumin vengkeng a vatom khawm uh: a tom tawmpenin leng homer sawm a tom: buk kimah amau achiat a phou uhi.
33その肉がなお、彼らの歯の間にあって食べつくさないうちに、主は民にむかって怒りを発し、主は非常に激しい疫病をもって民を撃たれた。
33Huan, huai sa a nek lai uh, a nek khit ma un, mipite tungah TOUPA a heh mahmaha, mipite hipi thupi mahmahin TOUPAN a gawtta hi.
34これによって、その所の名はキブロテ・ハッタワと呼ばれた。欲心を起した民を、そこに埋めたからである。キブロテ・ハッタワから、民はハゼロテに進み、ハゼロテにとどまった。
34Huaimun min dingin Kibrot-hattava a chi uh; huaiah sa duhgawlna neite a vui jiakun.Huan, Kibrot-hattava akipanin mipite Hazeroth ah a pai ua; Hazeroth ah a omta uh.
35キブロテ・ハッタワから、民はハゼロテに進み、ハゼロテにとどまった。
35Huan, Kibrot-hattava akipanin mipite Hazeroth ah a pai ua; Hazeroth ah a omta uh.