¹Di temdint n Qiṣarya, yella yiwen wergaz iwumi qqaṛen Kurnilyus, d lqebṭan n yiwet n terbaɛt isem-is « tarbaɛt n Selyan ».

¹Kaisarea linnas oli üks mees, Korneelius nimi, nõndanimetatud Itaalia kohordi pealik,

²Am nețța am wexxam-is ḍuɛen Sidi Ṛebbi ; ițseddiq i igellilen, yerna am iḍ am ass yezga ideɛɛu ɣer Sidi Ṛebbi.

²vaga ja jumalakartlik koos terve oma perega; ta jagas rahvale palju almuseid ja palus alati Jumalat.

³Yiwen wass, leǧwahi n tlata n tmeddit, iweḥḥa-yas-ed Sidi Ṛebbi, iwala yiwen lmelk ikcem-ed ɣuṛ-es yenna-yas-d : A Kurnilyus !

³See nägi nägemuses selgesti, umbes kell kolm pärast lõunat, Jumala ingli enese juurde sisse astuvat ja ütlevat: 'Korneelius!'

⁴Kurnilyus yerfed allen-is ɣuṛ-es, tekcem-it tugdi, ițergigi, yerra-yas : D acu, a Sidi ? Lmelk yenna-yas-d : Sidi Ṛebbi yeqbel taẓallit-ik akk-d lewɛadi i tețțakeḍ i imeɣban ;

⁴Tema vaatas aga ainiti ingli otsa ja ütles kartma lüües: 'Mis on, isand?' See ütles talle: 'Sinu palved ja su almused on tõusnud Jumala ette sind meelde tuletama.

⁵Tura ceggeɛ irgazen ɣer temdint n Jafa, ɣer Semɛun, win iwumi qqaṛen Butṛus, iwakken a d-yas.

⁵Ja nüüd saada mehi Joppesse ning lase kutsuda Siimon, kelle hüüdnimi on Peetrus.

⁶A t-tafeḍ ɣer yiwen wergaz i gxeddmen deg uɣerruz, ula d nețța isem-is Semɛun ; axxam-is yezga-d ɣef rrif n lebḥeṛ.

⁶Tema on külaliseks nahkur Siimona juures, kellel on koda mere ääres.'

⁷Mi gṛuḥ lmelk-nni i s-d-ihedṛen, Kurnilyus yessawel i sin seg iqeddacen-is akk-d yiwen uɛeskṛi n terbɛat-is i gellan d argaz iḍuɛen Sidi Ṛebbi.

⁷Kui temaga rääkinud ingel oli lahkunud, kutsus Korneelius kaks majateenrit ja ühe jumalakartliku sõduri nende hulgast, kes alati ta juures viibisid,

⁸iḥka-yasen-d ayen akk yedṛan; dɣa iceggeɛ-iten ɣer temdint n Jafa.

⁸jutustas neile kõigest ning läkitas nad Joppesse.

⁹Azekka-nni, mi qṛib ad awḍen wid i gceggeɛ Kurnilyus ɣer temdint n Jafa, Buṭrus yuɣ-it lḥal yuli ɣef ssḍeḥ iwakken ad idɛu ɣer Sidi Ṛebbi, aț-țili d leǧwahi n tnac n wass,

⁹Aga järgmisel päeval, kui nad teed käies lähenesid linnale, läks Peetrus keskpäeva ajal katusele palvetama.

¹⁰yeṭṭef-it laẓ yebɣa ad yečč. Llan țheggin-as-ed lqut, taswiɛt kan iweḥḥa-yas-ed Sidi Ṛebbi ;

¹⁰Ja talle tuli nälg ning ta tahtis midagi süüa. Aga kui talle süüa tehti, siis sündis, et ta oli nagu endast ära

¹¹iwala igenni yeldi, yiwet lḥaǧa icuban ɣer tẓeṛbit tameqqrant icudden si ṛebɛa tɣemmaṛ, tețṣubbu-d ɣer lqaɛa.

¹¹ja nägi taeva avatud olevat ja sealt laskuvat anuma otsekui suure lina, mida nelja nurka pidi maa peale lasti.

¹²Llan deg-s lewḥuc at ṛebɛa idaṛṛen n mkul ṣṣifa, wid iteddun ɣef wuɛebbuḍ, akk-d yefṛax n igenni s mkul ṣṣifa.

¹²Selle sees oli igasuguseid ilmamaa neljajalgseid ja roomajaid ja taeva linde.

¹³Yesla i yiwen n ṣṣut yenna yas-d : A Buṭrus, ekker ! Ezlu teččeḍ !

¹³Ja talle kostis hääl: 'Tõuse, Peetrus, tapa ja söö!'

¹⁴Lameɛna Butṛus yenna-yas : Ala a Sidi, di leɛmeṛ-iw ur ččiɣ ayen iḥeṛmen neɣ ayen ur neṣfi.

¹⁴Aga Peetrus ütles: 'Ei ilmaski, Issand, sest ma ei ole veel kunagi söönud seda, mis on keelatud ja rüve.'

¹⁵Sṣut-nni inṭeq-ed tikkelt tis snat yenna-yas-d : Ayen iḥseb Sidi Ṛebbi d leḥlal, ur k-id-iṣaḥ ara a t-tḥesbeḍ d leḥṛam !

¹⁵Ja hääl hüüdis talle teist korda: 'Mida Jumal on puhtaks tunnistanud, seda sina ära pea keelatuks!'

¹⁶Ayagi, iweḥḥa-yas-t-id Sidi Ṛebbi tlata n tikkal ; imiren kan, lḥaǧa-nni tețwarfed ɣer igenni.

¹⁶See sündis kolm korda, ja kohe võeti anum üles taevasse.

¹⁷Akken mazal Buṭrus yețxemmim ɣef lmeɛna n uweḥḥi-nni, wwḍen-d yergazen-nni i d-iceggeɛ Kurnilyus steqsayen ɣef wexxam n Semɛun.

¹⁷Aga kui Peetrus oli eneses kahevahel, mida tema nähtud nägemus küll peaks tähendama, vaata, siis Korneeliuse läkitatud mehed, kes olid Siimona koja üles otsinud, seisid värava taga

¹⁸Mi d-wwḍen ɣer tewwurt, ssawlen, steqsan ma deg wexxam-nni i gețțili Semɛun iwumi qqaṛen Butṛus.

¹⁸ning pärisid, hüüdes: 'Kas Siimon, hüüdnimega Peetrus, on siin külas?'

¹⁹Mazal Buṭrus ițxemmim ɣef wuweḥḥi-nni, mi s-d-yenna Ṛṛuḥ iqedsen : Atnaya tlata yergazen țnadin fell-ak.

¹⁹Peetrus alles mõtiskles nägemuse üle, kui Vaim ütles talle: 'Vaata, kolm meest otsib sind.

²⁰Ur țkukru ara, kker, ddu yid-sen axaṭer d nekk i ten-id iceggɛen.

²⁰Tõuse nüüd kohe, astu alla ja mine nendega koos ilma kõhklemata, sest mina ise olen nad läkitanud.'

²¹Butṛus iṣubb-ed ɣuṛ-sen, yenna yasen : Aql-i ! D nekk i d Buṭrus ! D acu akka i kkun-id-yewwin ɣuṛ-i ?

²¹Peetrus astus siis alla meeste juurde ja ütles: 'Ennäe, mina olen see, keda te otsite. Mis asja pärast te olete tulnud?'

²²Nutni rran-as : D lqebṭan-nneɣ Kurnilyus, i ɣ-d iceggɛen ɣuṛ-ek ! D argaz țcekkiṛen akk wat Isṛail yerna ḥemmlen-t axaṭer d amdan aḥeqqi iḍuɛen Sidi Ṛebbi. Ibedd-ed ɣuṛ-es lmelk n Sidi Ṛebbi yenna-yas-d a d-iceggeɛ ɣuṛ-ek, a d-taseḍ ɣer wexxam-is iwakken ad isel i wayen i tesɛiḍ a s-t-id-tiniḍ.

²²Nemad vastasid: 'Rooma pealik Korneelius, õiglane ja jumalakartlik mees, kellel on hea maine kogu juuda rahva hulgas, on saanud pühalt inglilt märku sind oma majja kutsuda ja kuulata sinu sõnu.'

²³Buṭrus issekcem-iten ad nsen ɣuṛ-es. Azekka-nni ikker yedda yid-sen nețța d kra n watmaten n Jafa.

²³Siis ta kutsus nad sisse endale külla.Järgmisel päeval Peetrus tõusis ja läks teele koos nendega ja mõned Joppe vennad läksid temaga kaasa.

²⁴Sellazekka-nni, wwḍen ɣer temdint n Qiṣarya. Kurnilyus yețṛaǧu ten deg wexxam-is nețța d leḥbab-is akk-d imawlan-is i d-yeɛṛeḍ.

²⁴Aga ülejärgmisel päeval jõudis ta Kaisareasse. Korneelius ootas neid juba ja oli oma sugulased ja lähemad sõbrad kokku kutsunud.

²⁵Akken iteddu Butṛus ad yekcem, immuger-it-id Kurnilyus ɣer tewwurt n wefrag, yeɣli ɣer idaṛṛen-is, yekna zdat-es iwakken ad isṭerḥeb yis s leqdeṛ ameqqran.

²⁵Kui Peetrus sisse astus, läks Korneelius talle vastu ja kummardas teda ta jalgade ette maha heites.

²⁶Meɛna Butṛus issekker-it-id yenna-yas : Kker fell-ak ! D amdan am kečč i lliɣ.

²⁶Aga Peetrus tõstis ta üles ja ütles: 'Tõuse püsti, ka mina olen ju inimene!'

²⁷Leḥḥun, țmeslayen armi kecmen ɣer wexxam, yufa dinna aṭas n yemdanen i gennejmaɛen.

²⁷Ja temaga vesteldes astus ta sisse ja leidis palju kokkutulnuid.

²⁸Buṭrus yenna-yasen : Yak teẓram d leḥṛam i wemdan n wat Isṛail ad ixaleḍ abeṛṛani neɣ ad ikcem ɣer wexxam-is. Lameɛna Sidi Ṛebbi yessefhem-iyi-d belli ur ilaq ara a d-nini ɣef walebɛaḍ belli ur zeddig ara neɣ ur iṣfi ara ;

²⁸Peetrus ütles neile: 'Küllap te teate, et juuda mehel on lubamatu suhelda muulasega või minna tema juurde. Aga Jumal on mulle selgeks teinud, et ühtegi inimest ei tohi nimetada halvaks ega rüvedaks.

²⁹daymi i qebleɣ a d-aseɣ mi yi-d-tessawlem. Init-iyi-d tura sebba ɣef wacu i d-tceggɛem ɣuṛ-i.

²⁹Seepärast ma olengi sõnalausumata tulnud, kui mind kutsuti. Nüüd ma küsin: mis asja pärast te olete mu kutsunud?'

³⁰Kurnilyus yerra-yas : Ṛebɛa wussan aya, leǧwahi n tlata n tmeddit, lliɣ deɛɛuɣ ɣer Sidi Ṛebbi deg wexxam-iw ; ataya ibedd-ed zdat-i yiwen wergaz s llebsa yețfeǧǧiǧen,

³⁰Ja Korneelius ütles: 'Nelja päeva eest, samuti pärastlõunal kella kolme paiku, ma palvetasin oma majas. Ja vaata, mu ees seisis üks mees säravas rõivas

³¹yenna-yi-d : « A Kurnilyus ! Sidi Ṛebbi yeqbel taẓallit-ik akk-d lewɛadi i tețțakeḍ i igellilen.

³¹ning ütles: 'Korneelius, su palvet on kuuldud ja su almuseid on tuletatud meelde Jumala ees.

³²Ceggeɛ ɣer temdint n Jafa ɣerSemɛun ițusemman Butṛus iwakken a d-yas ; a t-tafeḍ ɣer yiwen i gxeddmen igelman, ula d nețța isem-is Semɛun ; axxam-is yezga-d ɣef rrif n lebḥeṛ.

³²Saada nüüd käskjalad Joppesse ja kutsu Siimon, kelle hüüdnimi on Peetrus; tema on külas nahkur Siimona kojas mere ääres.'

³³Imiren ceggɛeɣ-en ɣuṛ-ek ; tanemmirt-ik imi d-tusiḍ. Tura ihi aql-aɣ akk dagi zdat Sidi Ṛebbi iwakken a nsel s ɣuṛ-ek, ayen akk i k-d-yumeṛ Sidi Ṛebbi a ɣ-t-id-tiniḍ.

³³Ma saatsin siis otsekohe sinu järele ja sa oled hästi teinud, et sa tulid. Nüüd me oleme siis kõik üheskoos Jumala ees kuulamas kõike, mida Issand sulle on käskinud.'

³⁴Butṛus yebda ameslay yenna : Armi ț-țura i fehmeɣ belli ț-țideț, Sidi Ṛebbi ur ixeddem ara lxilaf ger yemdanen.

³⁴Nüüd avas Peetrus oma suu ja ütles: 'Tõepoolest, nüüd ma mõistan, et Jumal ei ole erapoolik,

³⁵ Lameɛna di mkul lǧens, yal amdan i t-yețḍuɛun, ixeddmen ayen yellan d lḥeqq, iɛǧeb-as i Ṛebbi i gellan d Illu n yemdanen meṛṛa ; teslam belli iceggeɛ-ed awal-is i wat Isṛail, ibecceṛ-asen-d lehna s Ɛisa Lmasiḥ.

³⁵vaid talle on vastuvõetav iga rahva hulgast see, kes teda kardab ja teeb õigust.

³⁷Ahat teslam s wayen yedṛan di tmurt n Yahuda meṛṛa ; yebda-d si tmurt n Jlili seg wasmi ițbecciṛ Yeḥya aɣeṭṭas, aɣḍas n waman.

³⁶See on sõna, mille ta on läkitanud Iisraeli lastele, kuulutades evangeeliumi rahust Jeesuse Kristuse kaudu, kes on kõikide Issand.

³⁸Teslam s Ɛisa Anaṣari amek i t-iččuṛ Sidi Ṛebbi s tezmert akk-d Ṛṛuḥ iqedsen, amek i gteddu seg umkan ɣer wayeḍ, ixeddem lxiṛ, amek isseḥlay wid akk i gemlek Cciṭan, axaṭer Sidi Ṛebbi ițțili yid-es.

³⁷Te teate seda, mis on sündinud algul Galileas ja siis kogu Juudamaal pärast ristimist, mida kuulutas Johannes -

³⁹Aql-aɣ d inigan n wayen akk i gexdem di tmurt n wat Isṛail ț-țemdint n Lquds anda i t-nɣan mi t-semmṛen ɣef wumidag,

³⁸kuidas Jeesus Naatsaretist, keda Jumal oli võidnud Püha Vaimu ja väega, käis mööda maad head tehes ja parandades kõiki kuradi poolt rõhutuid, sest Jumal oli temaga.

⁴⁰meɛna ass wis tlata Sidi Ṛebbi isseḥya-t-id si ger lmegtin ; yefka-yas tazmert s wayes i d-isbeggen iman-is,

³⁹Ja meie oleme kõige selle tunnistajad, mis ta on teinud juutide maal ja Jeruusalemmas. Nemad aga hukkasid tema, riputades ta ristipuu külge.

⁴¹mačči i yemdanen meṛṛa meɛna i nukkni kan i gextaṛ Sidi Ṛebbi a nili d inagan-is ; nukkni yeččan, yeswan yid-es mi d-iḥya si ger lmegtin.

⁴⁰Sellesama on Jumal kolmandal päeval üles äratanud ja lasknud tal saada avalikuks;

⁴²Sidna Ɛisa iweṣṣa-yaɣ a nbecceṛ i yemdanen meṛṛa, belli d nețța i gextaṛ Sidi Ṛebbi iwakken ad iḥaseb wid yeddren akk-d wid yemmuten.

⁴¹mitte kogu rahvale, vaid Jumala poolt ette märgitud tunnistajaile, meile, kes me oleme temaga koos söönud ja joonud pärast seda, kui ta oli üles tõusnud surnuist.

⁴³Lenbiya akk cehden-d fell-as belli kra n win ara yamnen yis, a s-țwaɛeffun ddnubat-is s yisem-is.

⁴²Ja tema on käskinud meid rahvale kuulutada ja tunnistada, et tema on Jumala poolt määratud elavate ja surnute kohtumõistja.

⁴⁴Urɛad ifuk Buṭrus ameslay mi d-yers Ṛṛuḥ iqedsen ɣef wid akk yellan dinna, i gesmeḥsisen i wawal n Sidi Ṛebbi.

⁴³Temast tunnistavad kõik prohvetid, et igaüks, kes temasse usub, saab tema nime läbi pattude andeksandmise.'

⁴⁵Wid i geddan d Butṛus, yellan d at Isṛail yumnen s Lmasiḥ, dehcen, wehmen imi d-yețțunefk Ṛṛuḥ iqedsen ula i wid ur nelli ara n wat Isṛail.

⁴⁴Kui Peetrus alles neid sõnu rääkis, langes Püha Vaim kõikide peale, kes seda sõna kuulsid.

⁴⁶Axaṭer sellen-asen heddṛen yerna țḥemmiden Sidi Ṛebbi s tutlayin ur nețwassen ara. Dɣa Butṛus yenna :

⁴⁵Ja kõik need usklikud ümberlõigatute hulgast, kes olid Peetrusega kaasa tulnud, jahmusid sellest, et Püha Vaimu andi valati ka paganate peale,

⁴⁷Eɛni nezmer a nḥeṛṛem seg weɣḍas deg waman wid iwumi i d-yețțunefk Ṛṛuḥ iqedsen am nukkni ?

⁴⁶sest nad kuulsid neid võõraid keeli rääkivat ja Jumala suurust ülistavat. Siis hakkas Peetrus rääkima:

⁴⁸Dɣa Yefka lameṛ ad țwaɣeḍsen s yisem n Sidna Ɛisa Lmasiḥ ; imiren ḥellelen-t ad yeqqim yid-sen kra n wussan.

⁴⁷'Kas keegi võib vett keelata, et ei ristitaks neid, kes on saanud Püha Vaimu nõnda nagu meiegi?'

⁴⁸Ta käskis nad ristida Jeesuse Kristuse nimesse. Siis nad palusid teda jääda mõneks päevaks nende juurde.