¹Bulus d Silas ɛeddan si temdinin n Anfibulis akk-d Abulunis, wwḍen ɣer temdint n Tiṣalunik anda sɛan wat Isṛail lǧameɛ.

¹Nad matkasid läbi Amfipolise ja Apolloonia ning tulid Tessaloonikasse, kus oli juudi sünagoog.

²Akken yennum, Bulus yekcem ɣer lǧameɛ ; tlata smanat, mkul ass n westeɛfu, ițmeslay yid-sen ɣef wawal n Ṛebbi.

²Ja Paulus astus oma harjumust mööda nende juurde sisse ning arutles ja väitles nendega kolmel hingamispäeval Pühakirja üle,

³Issefham-asen, ițbeggin-asen-d di Tira belli Lmasiḥ ilaq ad yeɛteb yerna a d-yeḥyu si ger lmegtin, iqqaṛ-asen : Ɛisa-yagi ɣef i wen-d-hedṛeɣ, d nețța i d Lmasiḥ.

³selgitades ja tõestades, et Messias pidi kannatama ja surnuist üles tõusma: 'Tema ongi Messias - see Jeesus, keda mina teile kuulutan.'

⁴Kra deg-sen umnen ; aṭas n iyunaniyen iḍuɛen Sidi Ṛebbi d waṭas n tilawin n laṣel i geddan daɣen d Bulus akk-d Silas.

⁴Ja mõned neist lasksid end veenda ja liitusid Pauluse ja Siilasega, samuti suur hulk jumalakartlikke kreeklasi ja rohkesti suursuguseid naisi.

⁵Lameɛna at Isṛail usmen, dɣa wwin yid-sen kra n yergazen n diri ițmenṭaṛen deg iberdan, sekkren ccwal ger lɣaci, cewwlen tamdint meṛṛa, zeḍmen ɣer wexxam n Yazun, qellben ɣef Bulus d Silas iwakken a ten-caṛɛen zdat lɣaci.

⁵Juudid läksid aga kadedaks ja võtsid enestega turuplatsidelt mõningaid nurjatuid mehi ja rahvahulki koondades muutsid linna rahutuks. Rünnates Jaasoni koda, püüdsid nad apostleid rahva ette tuua.

⁶Imi ur ten-ufin ara, zuɣṛen-d Yazun d kra n watmaten ɣer lḥukkam n temdint, bdan țɛeggiḍen : D irgazen-agi i gerwin ddunit, atan usan-d armi d ɣuṛ-nneɣ,

⁶Aga kui neid ei leitud, siis nad vedasid Jaasoni ja mõned vennad linna ülemate ette ning hüüdsid: 'Need, kes kogu maal rahutusi tekitavad, need on ka siia tulnud.

⁷Yazun isṭerḥeb yis-sen. Xulfen lumuṛ n Qayṣer, qqaṛen belli yella ugellid nniḍen ițusemman Ɛisa.

⁷Jaason on nad vastu võtnud; ja nad kõik rikuvad keisri korraldusi, öeldes ühe teise olevat kuninga, kellegi Jeesuse.'

⁸S yimeslayen-agi, sḥeṛcen lɣaci akk-d lḥakem n temdint.

⁸Seda kuuldes rahvas ja linna ülemad ärritusid,

⁹Ugin a sen-serrḥen i Yazun d watmaten nniḍen armi xellṣen lexṭiya.

⁹kuid saades Jaasonilt ja teistelt tagatise, lasksid nad nemad vabaks.

¹⁰Mi d-yewweḍ yiḍ, atmaten srewlen Bulus d Silas ɣer temdint n Biri. Mi wwḍen, kecmen ɣer lǧameɛ n wat Isṛail.

¹⁰Vennad saatsid siis kohe Pauluse ja Siilase öö varjus Beroiasse. Kui nad olid sinna jõudnud, läksid nad juudi sünagoogi.

¹¹Lɣaci n dinna sṭerḥben yis-sen axiṛ n wid n temdint n Tiṣalunik , qeblen awal n Ṛebbi s wul yeṣfan. Kull ass țnadin di Tira iqedsen iwakken ad walin ma yella ț-țideț, yella di tira wayen i d-qqaṛen.

¹¹Sealsed olid üllameelsemad kui Tessaloonika omad, nemad võtsid sõna vastu täie innuga ja uurisid iga päev Pühakirjast, kas see on nõnda.

¹²Aṭas seg-sen i gumnen ; ger iyunaniyen, aṭas n tilawin n laṣel d yergazen nniḍen i gumnen daɣen.

¹²Paljud neist hakkasid uskuma, samuti rohkesti kõrgemast seisusest kreeka naisi ja mehi.

¹³Lameɛna mi slan wat Isṛail n Tiṣalunik belli Bulus ițbecciṛ awal n Ṛebbi di temdint n Biri, uzzlen-d ad rwin lɣaci, a ten-cewwlen.

¹³Kui aga Tessaloonika juudid said teada, et Paulus ka Beroias kuulutab Jumala sõna, tulid nad sinnagi rahvast ässitama ja segadusse ajama.

¹⁴Dɣa atmaten srewlen imiren Bulus ɣer lǧiha n lebḥeṛ, ma d Silas d Timuti qqimen di temdint n Biri.

¹⁴Siis saatsid vennad Pauluse kohe mere äärde, Siilas ja Timoteos jäid aga paigale.

¹⁵Widak yewwin Bulus, ssawḍen-t armi ț-țamdint n Atinya, syenna uɣalen-d ɣer temdint n Biri. Iweṣṣa-ten Bulus ad inin i Silas d Timuti, ur țɛeṭṭilen ara a t-leḥqen.

¹⁵Pauluse saatjad viisid ta Ateenani ja läksid ise ära, kui nad olid saanud Siilase ja Timoteose jaoks käsu, et need võimalikult ruttu tuleksid Pauluse juurde.

¹⁶M'akken i gețṛaǧu Silas akk-d Timuti di temdint n Atinya, Bulus iɣaḍ-it lḥal mi gwala tamdint-nni teččuṛ d lmeṣnuɛat i țɛebbiden imezdaɣ-is.

¹⁶Aga kui Paulus neid Ateenas ootas, siis ta ärritus vaimus, nähes linna ebajumalakujusid täis olevat.

¹⁷Di lǧameɛ, yebda ițmeslay d wat Isṛail akk-d iyunaniyen iḍuɛen Sidi Ṛebbi. Ițmeslay daɣen akk-d wid i d-ițemlili kull ass di tejmaɛt n temdint.

¹⁷Ta arutles ja väitles nüüd sünagoogis juutide ja proselüütidega ning turul iga päev nendega, kes tema juurde juhtusid.

¹⁸Kra n lɛulama yețfelsifen, yeɛni wid ițekkin di tejmaɛt n Ibikur akk-d Stuwis, bdan țmeslayen yid-es. Kra qqaṛen : D acu i gebɣa ad yini bu lehduṛ agi ? Wiyaḍ qqaṛen : Waqila yețbecciṛ iṛebbiten ibeṛṛaniyen ! Axaṭer Bulus yella ițbecciṛ-asen ɣef Sidna Ɛisa akk-d ḥeggu n lmegtin.

¹⁸Aga mõned epikuurlaste ja stoikute mõttetargad vaidlesid temaga. Ühed ütlesid: 'Mida see lobasuu tahab öelda?' Teised aga: 'Tema näib kuulutavat võõraid vaime.' Sest ta kuulutas neile evangeeliumi Jeesusest ja ülestõusmisest.

¹⁹Dɣa wwin-t yid-sen ɣeryiwen wemkan n ccṛeɛ n temdint-nni iwumi qqaṛen Laryufaj, nnan-as : Nezmer a nẓer d acu-t uselmed agi ajdid i ɣ-d-tewwiḍ ?

¹⁹Ja nad võtsid ta kinni ja viisid Areopaagile, sõnades: 'Kas me võime teada saada, mis uus õpetus see on, mida sa räägid?

²⁰Axaṭer nesla-yak tețmeslayeḍ-ed ɣef temsalin yessewhamen. Nebɣa a nissin lmeɛna-nsent.

²⁰Sest sa tood meie kõrvu võõrastavaid asju. Me tahame nüüd teada saada, mis need õige on.'

²¹Imezdaɣ n temdint n Atinya akk-d ibeṛṛaniyen i gzedɣen dinna, ḥemmlen ad sɛeddin lweqt-nsen anagar deg umeslay d usmeḥses i lexbaṛat ijdiden i d-ițeffɣen.

²¹Kõigil ateenlastel ja seal elavatel muulastel ei olnud ju muuks aega, kui vaid rääkida ja kuulata midagi uut.

²²Bulus ibedd di tlemmast n Laryufaj yenna : Ay irgazen n temdint n Atinya, ẓriɣ-kkun tẓewṛem yerna tettabaɛem ddin di mkul ḥaǧa;

²²Paulus jäi seisma keset Areopaagi ja ütles: 'Ateena mehed, ma näen, et te olete haruldaselt jumalakartlikud,

²³axaṭer ḥewwseɣ akk tamdint-nwen, walaɣ lmeṣnuɛat akk i tɛebdem ; ufiɣ daɣen yiwen n idebder anda yura : « I Ṛebbi-nni ur nețwassen ara. » Win akken i tɛebbdem mbla ma tessnem-t, d nețța i wen-țbecciṛeɣ.

²³sest kui ma läksin läbi linna ja teie pühamuid silmitsesin, leidsin ka sellise altari, millele on kirjutatud: 'Tundmatule Jumalale.' Keda teie nüüd kui tundmatut teenite, teda kuulutan mina teile.

²⁴D nețța i d-ixelqen ddunit d wayen yellan deg-s, d Bab igenwan d lqaɛa, ur yezdiɣ ara di leǧwameɛ i bnan ifassen n yemdanen.

²⁴Jumal, kes on teinud maailma ja kõik, mis siin sees, kes taeva ja maa Issandana ei ela templites, mis on kätega tehtud,

²⁵Ur yeḥwaǧ ara ad xedmen fell-as yemdanen am akken yella wayen i t-ixuṣṣen, nețța i d-ițțaken i yemdanen meṛṛa tudert, ṛṛuḥ d wayen akk yellan.

²⁵ega lase ennast ka inimkätega teenida, nagu oleks tal midagi vaja, - tema ise annab kõikidele elu ja õhu ja kõik.

²⁶Seg yiwen wemdan i d-ixleq akk leǧnas, yeɛmeṛ yis-sen ddunit ; yefka-yasen lewqat i tudert-nsen akk-d tilisa i tmura-nsen.

²⁶Tema on teinud ühestainsast terve inimkonna elama kogu ilmamaa peal ning on neile seadnud ettemääratud ajad ja nende asukohtade piirid,

²⁷Sidi Ṛebbi ixdem annect-agi meṛṛa iwakken ad nadin fell-as ; ahat a t-afen s usferfed, nețța ur nebɛid ara ɣef mkul yiwen deg-nneɣ.

²⁷et nad otsiksid Jumalat, kas nad ehk saaksid teda käega katsuda ja leida, kuigi tema küll ei ole kaugel ühestki meist,

²⁸Yis i nesɛa tudert, i nteddu, i nețțili ; d ayen i d-nnan daɣen kra seg imedyazen-nwen : « ula d nukkni, darraw-is ! »

²⁸sest tema sees meie elame ja liigume ja oleme, nagu ka mõned teie luuletajaist on öelnud: 'Sest ka meie oleme tema sugu.'

²⁹Ihi imi nella d arraw n Sidi Ṛebbi, ur ilaq ara a nɣil belli Ṛebbi yețțemcabi ɣer lmeṣnuɛ n ddheb, neɣ n lfeṭṭa, neɣ n wezṛu yețwanejṛen s ufus ț-țmusni n wemdan.

²⁹Kui me nüüd oleme Jumala sugu, siis ei tohi me arvata, et jumalus on kulla või hõbeda või kivi sarnane või nagu inimeste oskuse ja kujutluse loodud.

³⁰Sidi Ṛebbi isemmeḥ-asen i yemdanen asmi akken ur t-ssinen ara; tura issawel-asen-d akk di mkul amkan iwakken ad beddlen tikli, a d-uɣalen ɣuṛ-es.

³⁰Jumal on küll selliseid teadmatuse aegu sallinud, kuid nüüd käsib ta kõigil inimestel kõigis paigus meelt parandada.

³¹Axaṭer yextaṛ ass i deg ara iḥaseb imdanen s lḥeqq, s wemdan i gextaṛ yerna yefka-yaɣ-d akk țțbut mi t-id-isseḥya si ger lmegtin.

³¹Sest ta on seadnud ühe päeva, mil ta mõistab õiglaselt kohut kogu ilmamaa üle mehe läbi, kelle ta on määranud, ja ta on pakkunud kõigile tõestuse sellega, et on tema üles äratanud surnuist.'

³²Mi slan iheddeṛ-ed ɣef ḥeggu n lmegtin, kra țmesxiṛen, wiyaḍ qqaṛen-as : A k-nḥess ɣef wannect-agi tikkelt nniḍen...

³²Kuuldes surnute ülestõusmisest, hakkasid mõned pilkama, teised aga ütlesid: 'Me tahame sinult selle kohta veel teinegi kord kuulda.'

³³Imiren, Bulus iṛuḥ yeǧǧa-ten.

³³Nõnda läks Paulus nende keskelt ära.

³⁴Ɣas akken aṭas i gețmesxiṛen, llan kra deg-sen umnen, ddan yid-es . Yella gar-asen Dunisus i gțekkin di tejmaɛt n Laryufaj, yiwet n tmeṭṭut isem-is Damaris akk-d wiyaḍ.

³⁴Aga mõned mehed ühinesid temaga ja said usklikuks, nende seas ka Areopaagi liige Dionüüsios, ja üks naine, Damaris nimi, ja teisigi koos nendega.