1Yiwen wergaz isem-is Ananyas, nețța ț-țmeṭṭut-is Safira zzenzen yiwen n weḥric seg wakal-nsen ; msefhamen ad kksen yiwen n umur si ssuma n lbiɛ-nni ;
1Aga keegi mees, Hananias nimi, oli koos oma naise Safiiraga müünud omandi
2amur nniḍen yewwi-t-id ɣer ifassen n ṛṛusul.
2ja osa saadud rahast naise teades kõrvale toimetanud, ja osa ta tõi ja pani apostlite jalgade ette.
3Buṭrus inṭeq ɣuṛ-es yenna : Ay Ananyas, acuɣeṛ i teǧǧiḍ Cciṭan yeččuṛ ul-ik ? Acuɣeṛ i teskadbeḍ i Ṛṛuḥ iqedsen mi tekkseḍ yiwen umur n yedrimen n wakal i tezzenzeḍ ? Uqbel a t- tezzenzeḍ, akal-nni yella d ayla-k !
3Siis ütles Peetrus: 'Hananias, mispärast on saatan vallanud su südame, et sa valetasid Pühale Vaimule ja toimetasid kõrvale osa maatüki eest saadud rahast?
4Mi t-tezzenzeḍ, idrimen-nni daɣen d ayla-k ! Amek armi i teṣṣawḍed aț-țxeḍmeḍ yiwet lḥaǧa am tagi ? Ihi mačči i yemdanen iwumi teskadbeḍ, lameɛna i Sidi Ṛebbi !
4Eks see sinu käes olles olnud su oma ja müüdunagi sinu meelevallas? Mispärast sa oled selle ette võtnud oma südames? Sa ei ole valetanud inimestele, vaid Jumalale.'
5Mi gesla i yimeslayen-nni, Ananyas yeɣli, yeffeɣ-it ṛṛuḥ, yemmut. Wid akk yellan dinna, ikcem-iten akk lxuf, țergigin.
5Neid sõnu kuuldes langes Hananias maha ja heitis hinge. Ja suur kartus tuli kõikide peale, kes seda kuulsid.
6Kkren ilmeẓyen kefnen-t, wwin-t a t-meḍlen.
6Noormehed aga tõusid ja mässisid ta linasse, kandsid välja ja matsid maha.
7Ɛeddant wazal n tlata sswayeɛ, mi d-tekcem tmeṭṭut n Ananyas, nețțat ur tesli ara s wayen yedṛan.
7Umbes kolme tunni pärast juhtus, et tema naine tuli sisse ega teadnud, mis oli sündinud.
8Buṭrus yenṭeq ɣuṛ-es yenna-yas : Ini-yi-d, ma s ssuma-yagi i tezzenzem akal-nwen ? Terra-yas-d : Ih, s ssuma-yagi i t-nezzenz.
8Peetrus küsis temalt: 'Ütle mulle, kas te müüsite maatüki sellise hinnaga?' Tema ütles: 'Jah, selle hinnaga.'
9Dɣa Buṭrus yenna-yas : Amek armi i temsefhamem iwakken aț-țjeṛṛbem Ṛṛuḥ n Sidi Ṛebbi ? Wid imeḍlen argaz-im atnan ɣer tewwurt, a kkem-awin ula d kemm !
9Peetrus ütles nüüd talle: 'Mispärast te olete ühte nõusse heitnud, et Issanda Vaimu kiusata? Ennäe, nende jalad, kes su mehe on matnud, on ukse taga ja nad kannavad välja sinugi.'
10Imiren kan teɣli ɣer idaṛṛen-is yeffeɣ-iț ṛṛuḥ, temmut. Ilmeẓyen-nni mi d-kecmen ufan-ț-id temmut, wwin-ț meḍlen-ț ɣer tama n wergaz-is.
10Otsekohe kukkus naine tema jalge ette ja heitis hinge. Ja kui noormehed sisse tulid, leidsid nad ta surnud olevat ning kandsid ta välja ja matsid ta tema mehe kõrvale.
11Yeɣli-d ṛṛɛac ( lxuf ) d ameqqran ɣef tejmaɛt n watmaten d wid akk yeslan s wayen yedṛan.
11Ja suur kartus tuli terve koguduse peale ja kõikide peale, kes seda kuulsid.
12Aṭas n lbeṛhanat d lmuɛǧizat i xeddmen ṛṛusul ger lɣaci. Wid yumnen țnejmaɛen akk s yiwen ṛṛay deg wesqif n Sidna Sliman.
12Apostlite käte läbi sündis palju tunnustähti ja imetegusid rahva seas, ja nad olid kõik koos ühel meelel Saalomoni sammaskäigus.
13Lɣaci meṛṛa țcekkiṛen-ten meɛna kukran akk a d-rnun ɣuṛ-sen.
13Ehkki muudest inimestest ei söandanud keegi nendega lähedalt suhelda, pidas rahvas neist suurt lugu.
14Leḥsab n yergazen ț-țilawin yumnen s Sidna Ɛisa yețzad irennu.
14Seda enam aga lisandus neid, kes uskusid Issandasse, suurel hulgal nii mehi kui naisi,
15Țțawin-d imuḍan ɣer iberdan, srusun-ten ɣef tgertyal iwakken m'ara d-iɛeddi Buṭrus, ad innal yiwen seg-sen ulamma s tili-ines.
15nii et nad kandsid ka haigeid tänavatele ning panid need kanderaamidele ja vooditele, et Peetruse möödudes kas või tema varigi langeks mõne peale neist.
16Lɣaci țțazzalen-d daɣen ula si temdinin nniḍen iqeṛben tamdint n Lquds ; țțawin-d imuḍan akk-d wid yețwazedɣen, ḥellun akken ma llan.
16Ka Jeruusalemma ümbruse linnade rahvas tuli kokku, tuues haigeid ja rüvedatest vaimudest vaevatuid, kes kõik said terveks.
17Ɣef ddemma n wayen ideṛṛun kkrent-asen-d tismin i lmuqeddem ameqqran akk-d isaduqiyen-nni yellan yid-es,
17Aga ülempreester ja kõik ta kaaslased, saduseride erakond, muutusid kadedaks
18ṭṭfen ṛṛusul, rran-ten ɣer lḥebs n baylek.
18ja pistsid oma käed apostlite külge ning panid nad üldvanglasse.
19Lameɛna deg yiḍ-nni, yiwen lmelk n Sidi Ṛebbi yeldi tiwwura n lḥebs, issufeɣ-iten-id, yenna-yasen :
19Issanda ingel avas aga öösel vangimaja uksed, viis nad välja ja ütles:
20Ṛuḥet beccṛet di lǧameɛ iqedsen, slemdet i lɣaci awal n tudert.
20'Minge, seiske ja kõnelge rahvale pühakojas kõik selle elu sõnad!'
21Mi slan i wayen i sen-d-yenna lmelk-nni, ṛuḥen ṣṣbeḥ zik ɣer lǧameɛ iqedsen, bdan sselmaden. Ma d lmuqeddem ameqqran d wid akk yellan yid-es, snejmaɛen-d lecyux akk-d imeqqranen n wat Isṛail ɣer unejmaɛ n ccṛeɛ ; imiren ceggɛen a d-awin ṛṛusul-nni si lḥebs.
21Kui apostlid seda olid kuulnud, tulid nad koidu ajal pühakotta ja hakkasid õpetama.Aga kui ülempreester ja tema kaaslased pärale jõudsid, kutsusid nad kokku Suurkohtu ja kõik Iisraeli rahva vanemad ning läkitasid kohtuteenrid vangimajja apostleid ära tooma.
22Mi wwḍen iɛessasen ɣer lḥebs, ur ten-ufin ara dinna ; uɣalen-d ɣer unejmaɛ, nnan-asen :
22Kui need nüüd pärale jõudsid, ei leidnud nad apostleid vanglast. Nad pöördusid tagasi ja teatasid:
23Nufa lḥebs isekkeṛ, iɛessasen bedden zdat n tewwurt, lameɛna mi nekcem, ur nufi ula d yiwen zdaxel.
23'Me leidsime vangimaja küll täiesti kindlalt lukustatuna ja valvurid ustel seismas, aga kui me ukse avasime, ei leidnud seest kedagi.'
24Mi ten-yewweḍ lexbaṛ-agi, lqebṭan n lǧameɛ akk-d lmuqedmin imeqqranen ɛewqen ! Ur ẓrin ara ɣer wanda ara taweḍ temsalt-agi.
24Neid sõnumeid kuuldes olid templipealik ja ülempreestrid nõutud - mis küll võis juhtuda?
25Iṛuḥ-ed ɣuṛ-sen yiwen yenna yasen : Irgazen-nni i terram ɣer lḥebs, atnan deg ufrag n lǧameɛ iqedsen yerna sselmaden lɣaci.
25Siis aga saabus keegi, kes teatas neile: 'Ennäe, mehed, kelle teie panite vanglasse, seisavad pühakojas ja õpetavad rahvast!'
26Lqebṭan n lǧameɛ d iɛessasen ṛuḥen wwin-ten-id lameɛna ḥudren ten axaṭer uggaden a ten-ṛejmen lɣaci.
26Siis läks templipealik sulastega kaasa ja tõi apostlid ära; aga mitte vägisi, sest nad kartsid, et muidu rahvas viskab nad kividega surnuks.
27Mi ten-id-wwin ɣer zdat usqamu n ccṛeɛ, lmuqeddem ameqqran isteqsa ten yenna-yasen :
27Nad tõid siis apostlid ning panid seisma Suurkohtu ette. Ja ülempreester küsis neilt:
28Neggul deg-wen ur tețțuɣalem aț-țeslemdem s yisem-agi ; lameɛna kunwi tessufɣem aselmed nwen di temdint n Lquds meṛṛa ! Tura tebɣam a d-terrem ɣer yirawen nneɣ tamgeṛṭ n wergaz-agi !
28'Eks me ole teid rangelt keelanud õpetamast selle nimel? Ja vaata, te olete Jeruusalemma oma õpetusega täitnud ja tahate selle inimese vere tuua meie peale!'
29Buṭrus d ṛṛusul nniḍen erran asen : Ilaq a naɣ awal i Sidi Ṛebbi, mačči i yemdanen !
29Peetrus ja teised apostlid kostsid: 'Jumala sõna tuleb enam kuulata kui inimese sõna.
30Ṛebbi, Illu n lejdud-nneɣ yesseḥya-d Sidna Ɛisa, win akken i tenɣam, i tsemmṛem ɣef lluḥ.
30Meie isade Jumal on üles äratanud Jeesuse, kelle teie olete tapnud, riputades ta ristipuu külge.
31D nețța i gessuli Sidi Ṛebbi ɣer uyeffus-is d Agellid, d Amsellek, iwakken a d-yefk i wat Isṛail leɛfu n ddnubat m'ara beddlen tikli.
31Jumal on just tema oma parema käega ülendanud Juhiks ja Päästjaks, andma Iisraeli rahvale meeleparandust ja pattude andeksandmist.
32Aql-aɣ d inagan ɣef wayagi, nukkni akk-d Ṛṛuḥ iqedsen i d-yefka Sidi Ṛebbi i wid i t-iḍuɛen.
32Ja meie oleme kõige selle tunnistajad ning samuti Püha Vaim, kelle Jumal on andnud neile, kes on talle kuulekad.'
33Mi sen-slan, ikcem-iten wurrif d ameqqran armi bɣan a ten-nɣen.
33Kui nad seda kuulsid, lõikas see neile südamesse ja nad tahtsid apostlid hukata.
34Meɛna Gamalyel, yiwen n lɛalem n ccariɛa yellan d afarizi, ḥemmlen-t akk lɣaci ; ikker-ed deg unejmaɛ-nni, yefka lameṛ ad ssufɣen ṛṛusul-nni kra n lweqt.
34Siis aga tõusis Suurkohtus üles üks variser, Gamaliel nimi, Moosese Seaduse õpetaja, keda kogu rahvas hindas, käskis mehed natukeseks ajaks välja viia
35Dɣa yenṭeq yenna : Ay at Isṛail, ḥadret iman-nwen ɣef wayen akka tebɣam a t-txedmem i yemdanen-agi !
35ning ütles Suurkohtu liikmetele: 'Iisraeli mehed, olge ettevaatlikud nende inimestega, mida te ka tahate teha!
36Mmektit-ed, mačči aṭas aya ikker-ed yiwen yețțuseman Tudas yerran iman-is d ameqqran. Azal n ṛebɛa meyya n yergazen i ddan yid-es; asmi i t-nɣan, wid akk i geddan yid-es mfaṛaqen, ur d-yeqqim lateṛ-nsen.
36Sest hiljaaegu tõusis Teudas, öeldes enese kellegi olevat, ja tema poole kaldus arvult ligi nelisada meest. Ta hukati ja kõik tema pooldajad hajutati ning neist ei jäänud midagi järele.
37Deffir Tudas, ikker-ed daɣen Yahuda ajlili di lweqt-nni n ujerred n wegdud ; aṭas daɣen n wid i geddan yid-es, meɛna ula d nețța mi gemmut, wid akk yeddan yid-es mfaṛaqen.
37Pärast teda tõusis rahvaloenduspäevil üles galilealane Juudas ja ahvatles rahva enese järel ära taganema. Temagi hukkus ja kõik tema pooldajad pillutati laiali.
38Ihi tura a wen-d-iniɣ : ur ceɣlet ara d yemdanen-agi, anfet-asen ad ṛuḥen. Ma yella aselmed-agi-nsen yekka-d s ɣuṛ-sen, ur yețdumu ara ;
38Ja nüüd ma ütlen teile: Jätke need inimesed rahule ja laske neil olla - sest kui see nõu või tegu on inimestest, siis see läheb tühja,
39ma yella s ɣuṛ Sidi Ṛebbi i d-ikka, ur tețțizmirem ara a t-tekksem ! Ḥadret iman-nwen ihi, neɣ m'ulac aț-țuɣalem d iɛdawen n Sidi Ṛebbi !
39aga kui see on Jumalast, ei suuda teie seda hävitada -, et teist ei saaks sõdijaid Jumala enese vastu!' Nad võtsidki teda kuulda
40Mi mcawaṛen, uɣen ṛṛay-is. Uɣalen skecmen ṛṛusul-nni, fkan lameṛ a ten-wwten s iɛekkzan, rnan gullen deg-sen ur țțuɣalen ara ad mmeslayen s yisem-agi n Ɛisa, dɣa serrḥen-asen.
40ja kutsusid apostlid sisse, peksid neid ja keelasid neil rääkida Jeesuse nimel ning lasksid nad vabaks.
41Mi d-ffɣen ṛṛusul seg unejmaɛ n ccṛeɛ, feṛḥen imi țwaḥesben d wid yuklalen ad țewten, ad țwaregmen ɣef ddemma n yisem n Sidna Ɛisa.
41Aga nemad läksid Suurkohtu palge eest minema, rõõmustades, et neid on väärt arvatud kannatama teotust selle nime pärast.
42Dɣa kull ass sselmaden țbecciṛen di lǧameɛ iqedsen akk-d ixxamen, lexbaṛ n lxiṛ yeɛnan Ɛisa Lmasiḥ.
42Ja nad ei lakanud iga päev pühakojas ja kodasid mööda õpetamast ja kuulutamast evangeeliumi Kristusest Jeesusest.