1Lmuqeddem ameqqran isteqsa Stifan yenna-yas : Ț-țideț wayen akka i d-nnan ?
1Ülempreester küsis: 'Kas see on nõnda?'
2Stifan yerra-yas : Ay atmaten, ay imɣaṛen n wat Isṛail, ḥesset-iyi-d ! Sidi Ṛebbi di lɛaḍima-s tameqqrant, yesbeggen-ed iman-is i jeddi-tneɣ Sidna Ibṛahim, mi gella di tmurt n Mizubuṭamya uqbel ad yezdeɣ di temdint n Haran.
2Aga Stefanos ütles: 'Mehed, vennad ja isad, kuulge! Kirkuse Jumal näitas ennast meie isale Aabrahamile, kui ta oli Mesopotaamias, enne Haaranisse elama asumist,
3Yenna-yas : Ffeɣ si tmurt-ik, si tmurt n imawlan-ik, tṛuḥeḍ ɣer tmurt ara k-d-ssekneɣ.
3ning ütles talle: 'Mine välja oma maalt ja oma sugulaste seast ja siirdu sinna maale, mille ma sulle näitan!'
4Iffeɣ ihi si tmurt n iqaldiyen, iṛuḥ ad izdeɣ di temdint n Haran. Mi gemmut baba-s, Sidi Ṛebbi yewwi-t-id ɣer tmurt-agi i deg tzedɣem tura.
4Siis ta lahkus kaldealaste maalt ja asus elama Haaranisse. Ja pärast oma isa surma asus ta sealt ümber sellele maale, kus te nüüd elate.
5Sidi Ṛebbi ur s-yefki ara di tmurt-agi ula d azal n terdast i deg ara yesres aḍar-is ; meɛna iwɛed-as a s-yefk tamurt-agi i nețța d dderya n dderya-s ɣas akken imiren mazal ur yesɛi ara dderya, Sidi Ṛebbi yenna-yas :
5Ja Jumal ei andnud Aabrahamile siin jalatäitki maad pärandiks, ent tõotas selle anda omandiks talle ja ta järglastele - kuigi tal ei olnud last.
6Dderya n dderya-k aț-țezdeɣ deg yiwet n tmurt tabeṛṛanit, dinna a ten-erren d aklan, ad sɛeddin fell-asen lḥif azal n ṛebɛa meyya iseggasen.
6Jumal rääkis nõnda: Tema järglased elavad võõrana võõral maal ja nad orjastatakse ja neile tehakse kurja nelisada aastat,
7Lameɛna Sidi Ṛebbi yenna-d : Ad uɣalen a d-ffɣen si tmurt-nni, ad iyi-ɛebden deg wemkan-agi ; ma d lǧens-nni i ten-yerran d aklan, d nekk ara ten-iḥasben.
7ja rahvast, kes nad orjastab, mina karistan, ütles Jumal, ja pärast seda nad lähevad välja ja teenivad mind selles paigas.
8Dɣa Sidi Ṛebbi yefka-d i Sidna Ibṛahim leɛqed yeɛnan ṭṭhaṛa. S wakka, mi d-yesɛa mmi-s Isḥaq, Sidna Ibṛahim iṭeḥheṛ-as deg wass wis tmanya n tlalit-is. Isḥaq daɣen yexdem akken i mmi-s yeɛqub ; ula d Yeɛqub iṭeḥheṛ i tnac-nni warraw-is yellan d lejdud-nneɣ.
8Ja Jumal andis talle ümberlõikamislepingu. Ja nii sündis talle Iisak ja ta lõikas tema ümber kaheksandal päeval. Ja Iisakile sündis Jaakob, ja Jaakobile need kaksteist peavanemat.
9Ihi arraw-agi n yeɛqub usmen ɣef gma-tsen Yusef, kkren zenzen-t ɣer tmurt n Maṣer anda yuɣal d akli.
9Ja peavanemad kadestasid Joosepit ja müüsid ta ära Egiptusesse, ent Jumal oli temaga
10Lameɛna Sidi Ṛebbi yella yid-es, ițsellik-it si tegnatin n ccedda ; issers-ed fell-as ṛṛeḥma yerna-yas-d leɛqel s wayes ara yeɛziz ɣer Ferɛun agellid n tmurt n Maṣeṛ. Ferɛun isbedd-it d lḥakem ɣef tmurt-is akk-d wexxam-is meṛṛa.
10ja kiskus ta välja kõigist ta viletsustest ning andis talle armu ja tarkust vaarao, Egiptuse kuninga ees, ning see tõstis ta kogu Egiptusemaa ja terve oma koja ülemaks.
11Yeɣli-d laẓ ɣef tmurt n Maṣeṛ akk ț-țmurt n Kenɛan, d lweqt n cedda tameqqrant ; lejdud-nneɣ ur ufin ara ayen ara ččen.
11Aga siis tuli nälg kogu Egiptuse- ja Kaananimaale ja suur viletsus ning meie isad ei leidnud toidupoolist.
12Mi gesla Yeɛqub belli llan yirden di tmurt n Maṣer, iceggeɛ ɣer dinna tikkelt tamezwarut, arraw-is yellan d lejdud-nneɣ.
12Aga kui Jaakob sai kuulda, et Egiptuses on vilja, läkitas ta meie isad sinna esimest korda.
13Mi uɣalen tikkelt tis snat, Yusef isbeggen-ed iman-is ɣer watmaten-is, ɛeqlen-t d nețța. Yuɣal Ferɛun yeẓra laṣel n Yusef ansi-t.
13Ja teisel korral andis Joosep ennast tunda oma vendadele, ja vaaraole sai teatavaks Joosepi päritolu.
14Yusef iceggeɛ a d-awin baba-s Yeɛqub akk-d wat wexxam-is meṛṛa i gellan di xemsa usebɛin yid-sen.
14Siis Joosep laskis kutsuda enda juurde oma isa Jaakobi ja kogu oma suguvõsa, seitsekümmend viis hinge.
15Yeɛqub iṣubb ɣer tmurt n Maṣer ikemmel dinna ussan-is armi yemmut, am nețța am lejdud-nneɣ.
15Ja Jaakob läks alla Egiptusesse. Ja tema suri seal ja ka meie isad,
16Wwin-d iɣsan-nsen ɣer taddart n Sicem, meḍlen-ten deg uẓekka i guɣ Sidna Ibṛahim s yedrimen ɣef warraw n Hamur n taddart n Sicem.
16ja nad viidi Sekemisse ja pandi hauda, mille Aabraham oli hõbeda eest ostnud Hamori laste käest Sekemis.
17Mi d-yewweḍ lweqt i deg ara yedṛu wayen i gewɛed Sidi Ṛebbi i Sidna Ibṛahim s limin, agdud-nneɣ yufa-t-id lḥal innerna s waṭas di tmurt n Maṣer ;
17Kui nüüd lähenes selle tõotuse aeg, mille Jumal Aabrahamile oli andnud, kosus rahvas ja kasvas Egiptuses,
18imiren ikker-ed ugellid nniḍen ur nessin ara Yusef.
18kuni tõusis teine kuningas, kes Joosepist midagi ei teadnud.
19Agellid-nni iḥqeṛ lɣaci-nneɣ, yețqehhiṛ lejdud nneɣ, yeṣṣaweḍ armi i gefka lameṛ ad ǧǧen arraw-nsen i cceṛ akken kan ara d-lalen, iwakken ur țidiren ara.
19See tarvitas kavalust meie soo kallal ja tegi kurja meie isadele, nõudes, et nende imikud heidetaks ära, nii et need ei jääks ellu.
20Di lweqt-nni i d-ilul Sidna Musa ; icbeḥ yerna eɛziz ɣer Sidi Ṛebbi. Yețțuṛebba deg wexxam n imawlan-is tlata wagguren s tuffra ;
20Sel ajal sündis Mooses ja ta meeldis Jumalale. Teda kasvatati kolm kuud tema isa kojas.
21uɣalen rran-t zdaxel n tqecwalt, serrḥen-as deg wasif ; d yelli-s n Ferɛun i t-id-ijemɛen, tṛebba-t-id am mmi-s.
21Aga kui ta oli ära heidetud, siis vaarao tütar lapsendas ta ning kasvatas endale pojaks.
22Ikker-ed ger imaṣriyen, yelmed akk tamusni-nsen ifazen. Yuɣal d argaz amusnaw, izewṛen ama deg yimeslayen ama di lecɣal.
22Ja Moosesele õpetati kogu egiptlaste tarkust ja tema oli vägev oma sõnadelt ja tegudelt.
23Mi geṣṣaweḍ ṛebɛin iseggasen di leɛmeṛ-is, yemmekta-d atmaten-is at Isṛail, iṛuḥ ad iẓer acu n lḥala i deg țɛicin.
23Aga kui tal neljakümnes aasta täis sai, tuli tema südamesse mõte minna vaatama oma vendi, Iisraeli lapsi.
24Yiwen wass iwala s wallen-is yiwen umaṣri ikkat yiwen seg wat Isṛail ; ikker a t-iḥudd, yerra-as-d țțar ; yewwet amaṣri-nni, yenɣa-t.
24Ja kui ta nägi ühele ülekohut tehtavat, läks ta appi ja maksis kätte selle eest, kellele tehti liiga, lüües egiptlase maha.
25Yenwa ad fehmen watmaten-is belli s ufus-is ara ten-isellek Sidi Ṛebbi ; lameɛna nutni ur fhimen ara.
25Ta arvas, et ta vennad mõistavad, kuidas Jumal tema käe läbi annab neile pääste, aga nad ei mõistnud.
26Azekka-nni iwala sin yergazen n wat Isṛail țnaɣen wway gar-asen, iger iman-is, yeɛṛed a ten-ifru, yenna-yasen : Eɛni mačči d atmaten i tellam ? Acimi i tețțnaɣem wway gar-awen ?
26Ja järgmisel päeval, sattudes nende juurde, kui nad tülitsesid omavahel, katsus ta neid lepitada ja ütles: 'Mehed, te olete ometi vennad, miks te siis teete teineteisele ülekohut?'
27Lameɛna win akken iḍelmen wayeḍ idemmer Musa yenna-yas : Anwa i k-yerran d aqeṛṛuy neɣ d lḥakem fell-aɣ ?
27Aga see, kes tegi ligimesele ülekohut, tõukas ta eemale ja ütles: 'Kes sind on tõstnud meile ülemaks ja õigusemõistjaks?
28Eɛni tebɣiḍ a yi-tenɣeḍ akken tenɣiḍ iḍelli amaṣri-nni ?
28Kas sa tahad ka mind hukata samal kombel, nagu sa eile hukkasid egiptlase?'
29Ɣef ddemma n yimeslayen-agi Sidna Musa yerwel, iṛuḥ ad izdeɣ di tmurt n Madyan. Dinna i gesɛa sin n warrac.
29Nende sõnade pärast Mooses põgenes ja elas võõrana Midjanimaal, kus talle sündis kaks poega.
30Mi ɛeddan ṛebɛin n iseggasen, idheṛ-as-ed yiwen n lmelk deg yiwen uḥeǧǧaǧu n tmes iceɛlen deg inijel, mi gella deg unezṛuf n wedrar n Sinay.
30Ja kui nelikümmend aastat sai täis, näitas talle ennast ingel Siinai mäe lähedal kõrbes tuleleegis kibuvitsapõõsas.
31Sidna Musa yewhem deg wayen yețwali ; akken kan iqeṛṛeb ɣuṛ-es, Sidi Ṛebbi yessawel-as-d seg uḥeǧǧaǧu-nni n tmes, yenna-yas-d :
31Mooses imestas seda nägemust nähes, ja kui ta astus lähemale vaatama, kostis Issanda hääl:
32D nekk i d Illu n lejdud-ik, d Illu n Ibṛahim, n Isḥaq akk-d Yeɛqub. Sidna Musa yeqqim ițergigi, yuggad ad yerfed ula d allen-is.
32'Mina olen sinu isade Jumal, Aabrahami ja Iisaki ja Jaakobi Jumal.' Aga Mooses hakkas värisema ega julgenud enam vaadata.
33Sidi Ṛebbi yenna-yas : Kkes arkasen seg iḍaṛṛen-ik axaṭer amkan-agi anda tbeddeḍ d amkan iqedsen.
33Siis ütles Issand talle: 'Võta jalatsid jalast, sest paik, kus sa seisad, on püha maa!
34Walaɣ lbaṭel ideṛṛun d wegdud-iw di tmurt n Maṣer ; sliɣ-ed i unazeɛ-nsen ; ṣubbeɣ-d iwakken a ten-sellkeɣ. Ṛuḥ tura a k-ceggɛeɣ ɣer tmurt n Maṣeṛ.
34Ma olen küllalt näinud oma rahva vaevamist Egiptuses ja olen kuulnud nende ägamist ning olen alla tulnud neid vabastama. Ja nüüd mine, ma läkitan su Egiptusesse!'
35Musa-nni i nekṛen m'akken i s-nnan : Anwa i k-yerran d amdebbar neɣ d lḥakem ? D nețța i d-iceggeɛ Sidi Ṛebbi d aqeṛṛuy, d amcafeɛ n wegdud ; s lemɛawna n lmelk i s-d-idehṛen deg udarnu ireqqen.
35Sellesama Moosese, kelle nad olid ära salanud, öeldes: 'Kes sind on tõstnud meile ülemaks ja õigusemõistjaks?', selle läkitas Jumal ülemaks ja lunastajaks ingli käe läbi, kes oli ennast talle näidanud kibuvitsapõõsas.
36D nețța i ten-id-issufɣen si tmurt n Maṣer. Yexdem aṭas n lbeṛhanat d leɛǧayeb di tmurt-nni, di lebḥeṛ azeggaɣ, deg unezṛuf n Sinay, anda akken qqimen ṛebɛin iseggasen.
36Seesama Mooses viis nad välja, tehes imetegusid ja tunnustähti Egiptusemaal ja Punases meres ja kõrbes neljakümne aasta jooksul.
37D nețța daɣen i gennan i wat Isṛail : Sidi Ṛebbi a wen-d-yefk si ger watmaten-nwen yiwen n nnbi am nekk.
37See on see Mooses, kes ütles Iisraeli lastele: 'Jumal tõstab teie vendade seast teile Prohveti, seesuguse nagu mina.'
38Asm'akken i gennejmaɛ wegdud deg unezṛuf, d nețța iwumi d yemmeslay lmelk-nni deg wedrar n Sinay, d nețța iwumi d-yefka Sidi Ṛebbi awal n tudert iwakken a ɣ-t-id issiweḍ.
38Tema on see, kes oli koguduse seas kõrbes koos ingliga, kes kõneles talle Siinai mäel, ja oli koos meie isadega, kes said elavaid sõnu meile edasiandmiseks.
39Lameɛna lejdud-nneɣ ugin a s-aɣen awal ; ur t-qbilen ara axaṭer deg ulawen-nsen bɣan ad uɣalen ɣer tmurt n Maṣer.
39Kuid meie isad ei tahtnud olla talle kuulekad, vaid tõukasid ta eemale ja pöördusid oma südamega Egiptuse poole,
40Nnan i Haṛun gma-s n Sidna Musa : Xdem-aɣ-d iṛebbiten am wid n imaṣriyen, ara nezzwer zdat-nneɣ, axaṭer Musa-agi i ɣ-d-yessufɣen si tmurt n Maṣeṛ, ur neẓri ara d acu i gedṛan yid-es.
40öeldes Aaronile: 'Tee meile jumalaid, kes käiksid meie eel, sest me ei tea, mis on juhtunud selle Moosesega, kes tõi meid välja Egiptusest!'
41Dɣa deg ussan-nni, jemɛen-d ddheb, ssefsin-t xedmen yis yiwen ugenduz. Imiren zlan-as asfel, xedmen-as tameɣṛa, feṛḥen s wayen xedmen yifassen-nsen.
41Ja nad tegid noil päevil vasika ja viisid sellele ebajumalale ohvreid ja rõõmustasid oma käte tegude üle.
42Sidi Ṛebbi yeṭṭaxeṛ fell-asen, yeǧǧa-ten ad ɛebden itran n yigenni , d ayen i guran di tektabt n lenbiya : Ay agdud n wat Isṛail, eɛni i nekk iwumi d-tefkam lewɛadi d iseflawen, di ṛebɛin iseggasen-nni i tesɛeddam deg unezṛuf ?
42Jumal aga pööras neile selja ning jättis nad teenima taevavägesid, nõnda nagu prohvetite raamatus on kirjutatud: 'Kas teie, Iisraeli sugu, tõite mulle tapa- ja roaohvreid nelikümmend aastat kõrbes olles?
43Xaṭi meɛna tbubbem aqiḍun n Mulux akk-d itri n Rufan i tḥesbem d iṛebbiten-nwen ;+ lmeṣnuɛat nni i txedmem iwakken a ten-tɛebdem ! Daymi ara kkun-nfuɣ ɣer lebɛid, akkin i temdint n Babilun !
43Ei, vaid te võtsite Mooloki telgi ja oma jumala Raifa tähe, kujud, mis te olite teinud, et neid kummardada; ja ma asutan teid teisele poole Paabelit.'
44Deg unezṛuf, lejdud-nneɣ sɛan aqiḍun i deg yella leɛqed n Sidi Ṛebbi ; aqiḍun-nni ițwaxedmen akken i s-t-id-yemla Sidi Ṛebbi i Sidna Musa mi s-d-yenna : Xdem-it am akken i t-twalaḍ di lemtel i k-d-ssekneɣ.
44Meie isadel oli tunnistustelk kõrbes, nõnda nagu oli seadnud ingel, kes Moosesel käskis selle teha eeskuju järgi, mida ta oli näinud.
45Mi d-yewweḍ uqiḍun-nni ɣer ifassen n lejdud-nneɣ , wwin-t-id yid-sen mi i ten-issekcem Yacuɛa ɣer tmurt-nni i sen-yewɛed Sidi Ṛebbi , mi ssufɣen imezdaɣ-is s tezmert n Sidi Ṛebbi. Aqiḍun-nni yeqqim dinna armi d zzman n Sidna Dawed.
45Selle telgi võtsid meie isad omaks ja koos Joosuaga tõid selle kaasa nende rahvaste maa vallutamisel, kelle Jumal oli tõuganud eemale meie isade palge eest. Nii see oli Taaveti päevini,
46Sidna Dawed eɛzizen ɣer Sidi Ṛebbi, yedɛa ɣuṛ-es yenna : A Sidi Ṛebbi ! A Yillu n jeddi-tneɣ Yeɛqub ! Eǧǧ-iyi ad a k-bnuɣ lǧameɛ iqedsen ara yilin ț-țanezduɣt-ik !
46Taavet leidis armu Jumala silmis ja palus, et ta leiaks eluaseme Jaakobi soole.
47Lameɛna d Sidna Sliman i s yebnan lǧameɛ-nni !
47Saalomon ehitas aga temale koja.
48Ɣas akken Sidi Ṛebbi ɛlayen ur izeddeɣ ara deg ixxamen ițwabnan s ufus n wemdan, akken i d-yenna nnbi Iceɛya :
48Kuid Kõigekõrgem ei ela kätega tehtus, nagu prohvet ütleb:
49Igenni d amkan n lḥekma-w, ma d lqaɛa ț-țaḥsiṛt i ɣef srusuɣ idaṛṛen-iw. Sidi Ṛebbi yenna-d : Acu n wexxam i tzemrem a yi-tebnum, neɣ anda-t wemkan i deg zemreɣ ad steɛfuɣ ?
49'Taevas on mu troon ja maa minu jalajäri. Millise koja teie tahate mulle ehitada?' ütleb Issand.
50Eɛni mačči d afus-iw i d-ixelqen kullec ?
50'Eks minu käsi ole kõik need teinud?!'
51A wid isbeddayen iɛenqiqen nsen ! Tesɣaṛayem ulawen-nwen, tqeflem imeẓẓuɣen-nwen, tețțeddum di nneqma i Ṛṛuḥ iqedsen am kunwi am lejdud-nwen !
51Te kangekaelsed ja ümberlõikamatud südamelt ja kõrvadelt! Teie panete alati vastu Pühale Vaimule, nii nagu teie isad, nõnda teete teiegi.
52Anwa nnbi ur qhiṛen ara lejdud-nwen ? Nɣan wid akk ițbecciṛen si zik ɣef Uḥeqqi ara d-yasen ; tura d kunwi i t-ixedɛen yerna tenɣam-t.
52Keda prohvetitest teie isad ei ole taga kiusanud? Ja nad on tapnud need, kes kuulutasid ette selle Õige tulemist, kelle reetjaiks ja mõrtsukaiks nüüd olete saanud teie,
53Tewweḍ-ikkun-id ccariɛa n Sidi Ṛebbi s ufus n lmalayekkat, lameɛna kunwi tugim a s-taɣem awal !
53kes te saite Seaduse inglite antud korralduse kaudu, ent ei ole seda pidanud.'
54Mi slan i yemslayen-agi, lmuqedmin iffeɣ-iten leɛqel, qeṛcen tuɣmas-nsen fell-as.
54Aga kui nad seda kuulsid, lõikas see neil südamesse ja nad kiristasid hambaid.
55Lameɛna Stifan yeččuṛen d Ṛṛuḥ iqedsen, yerfed allen-is ɣer igenni, iwala tamanegt n Sidi Ṛebbi akk-d Sidna Ɛisa ibedden ɣer uyeffus-is.
55Stefanos aga, täis Püha Vaimu, vaatas ainiti taevasse ja nägi Jumala kirkust ning Jeesust seismas Jumala paremal käel
56Imiren iɛeggeḍ, yenna : Atan țwaliɣ igenwan ldin, țwaliɣ Mmi-s n bunadem ibedd ɣer tama tayeffust n Ṛebbi !
56ja ütles: 'Ennäe, ma näen taevaid avanevat ja Inimese Poja seisvat Jumala paremal käel.'
57Qeflen imeẓẓuɣen-nsen, bdan țɛeggiḍen, ẓedmen fell-as akken ma llan.
57Selle peale nad karjusid valju häälega ja oma kõrvu kinni hoides sööstsid nagu üks mees tema kallale
58Zzuɣṛen-t beṛṛa n temdint, ṛejmen-t s iblaḍen iwakken a t-nɣen. Inigan ǧǧan leḥwayeǧ-nsen ɣer yiwen ilemẓi isem-is Caɛul, iwakken a ten-iɛas.
58ja kihutasid ta linnast välja ning viskasid teda kividega. Ja tunnistajad panid oma rõivad maha ühe noormehe jalgade ette, keda kutsuti Sauluseks,
59M'akken i t-ṛeǧmen, Stifan ideɛɛu ɣer Sidi Ṛebbi yeqqaṛ : A Sidna Ɛisa, atan ṛṛuḥ-iw ger ifassen-ik !
59ja nad viskasid kividega Stefanost, kes valjusti hüüdis: 'Issand Jeesus, võta mu vaim vastu!'
60Imiren yeɣli ɣef tgecrar, iɛeggeḍ s lǧehd-is : A baba Ṛebbi ur ten-țḥasab ara ɣef ddnub-agi ! Akken kan i d-yenna imeslayen agi, iffeɣ-it ṛṛuḥ.
60Ja ta laskus põlvili ning hüüdis suure häälega: 'Issand, ära pane seda neile patuks!' Ja kui ta seda oli öelnud, uinus ta.