1-- Kkset anezgum seg ulawen nwen. Amnet s Ṛebbi, amnet daɣen yis-i.
1Teie süda ärgu ehmugu! Uskuge Jumalasse ja uskuge minusse!
2Deg wexxam n Baba aṭas n tmezduɣin i gellan, ad ṛuḥeɣ a wen-heggiɣ amkan ; lemmer ulac, tili nniɣ-awen-t-id.
2Minu Isa majas on palju eluasemeid. Kui see nõnda ei oleks, kas ma siis oleksin teile öelnud, et ma lähen teile aset valmistama?
3M'ara wen-heggiɣ amkan, a d uɣaleɣ a kkun-awiɣ yid-i akken anda lliɣ aț-țilim ula d kunwi.
3Ja kui ma olen läinud ja teile aseme valmistanud, tulen ma jälle tagasi ja võtan teid kaasa enese juurde, et teiegi oleksite seal, kus olen mina.
4Tessnem abrid yețțawin ɣer wanda i țedduɣ.
4Ja kuhu ma lähen, sinna te teate teed.'
5?uma yenna-yas : A Sidi, ur neẓri ara ɣer wanda ara tṛuḥeḍ, amek i tebɣiḍ a nissin abrid ?
5Toomas ütles talle: 'Issand, me ei tea, kuhu sa lähed, kuidas me siis võime teada teed?'
6Sidna Ɛisa yenna-yas : D nekk i d abrid axaṭer d nekk i ț-țideț, d nekk i ț-țudert. Yiwen ur yezmir ad iṛuḥ ɣer Baba m'ur yekki ara seg-i.
6Jeesus ütles talle: 'Mina olen tee ja tõde ja elu. Ükski ei saa minna Isa juurde muidu kui minu kaudu.
7Ma tessnem-iyi, aț-țissinem ula d Baba. Atan tura tessnem-t yakan yerna teẓram-t.
7Kui te oleksite tundnud mind, siis te tunneksite ka mu Isa. Nüüd te tunnete teda ja olete teda näinud.'
8Filibus inṭeq-ed, yenna-yas : A Sidi, sken-aɣ-ed kan Baba Ṛebbi beṛka-yaɣ.
8Filippus aga ütles talle: 'Issand, näita meile Isa, ja me jääme rahule!'
9Sidna Ɛisa yenna-yas : Amek, ayen akk i sɛeddaɣ yid-wen mazal ur iyi-tessineḍ ara a Filibus ! Win i yi-iwalan iwala Baba. Amek armi teqqaṛeḍ : «Sken-aɣ-ed kan Baba Ṛebbi »
9Jeesus ütles talle: 'Nii kaua aega olen ma teie juures, ja sa ei ole mind veel ära tundnud, Filippus? Kes on näinud mind, see on näinud Isa. Kuidas sa siis ütled: Näita meile Isa!?
10Mazal ur tumineḍ ara belli nekk lliɣ di Baba, Baba yella deg-i ? Ayen i wen-d qqaṛeɣ ur d-yekki ara s ɣuṛ-i : Baba yella deg-i, d nețța i gxeddmen lecɣal-agi-ines.
10Kas sa ei usu, et mina olen Isas ja Isa on minus? Neid sõnu, mida ma teile ütlen, ei räägi ma iseenesest, vaid Isa, kes asub minus, teeb oma tegusid.
11Amnet-iyi, nekk lliɣ di Baba, Baba yella deg-i ; neɣ m'ulac, amnet xeṛsum ɣef ddemma n lecɣal i twalam xedmeɣ-ten.
11Uskuge mind, et mina olen Isas ja Isa on minus. Kui te ei usu muu pärast, siis uskuge mu tegude tõttu.
12A wen-iniɣ tideț : win yumnen yis-i, ad ixdem ula d nețța lecɣal i xedmeɣ, yerna ad ixdem akteṛ axaṭer ad ṛuḥeɣ ɣer Baba.
12Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes usub minusse, see teeb neidsamu tegusid, mida mina teen, ja ta teeb nendest hoopis suuremaid, sest mina lähen Isa juurde
13Ayen akk ara tessutrem s yisem-iw a t-xedmeɣ iwakken tamanegt n Baba Ṛebbi a d-tban s Mmi-s.
13ja mida te iganes palute minu nimel, seda ma teen, et Isa saaks kirgastatud Pojas.
14A wen-t-id ɛiwdeɣ : ma tessutrem kra s yisem-iw a t-xedmeɣ.
14Kui te midagi minult palute minu nimel, siis ma teen seda.
15Ma tḥemmlem-iyi, ḥerzet lewṣayat-iw.
15Kui te armastate mind, siis pidage mu käske!
16Nekk ad ssutreɣ i Baba a wen-d-yefk Amɛiwen nniḍen ara yilin yid-wen i dayem :
16Ja ma palun Isa ja ta annab teile teise Lohutaja, et tema oleks teiega igavesti:
17d Ṛṛuḥ n tideț, win akken ur tezmir ddunit a t-teqbel axaṭer ur t-twala ur t-tessin. Kunwi tessnem-t axaṭer yella yid-wen yerna ad yili deg-wen.
17Tõe Vaimu, keda maailm ei saa võtta vastu, sest ta ei näe teda ega tunne teda ära. Teie tunnete tema ära, sest ta jääb teie juurde ja on teie sees.
18Ur kkun-țțaǧǧaɣ ara d igujilen, a d-uɣaleɣ ɣuṛ-wen.
18Ma ei jäta teid orbudeks, ma tulen teie juurde.
19Drus i yi-d iqqimen di ddunit ; ddunit ur tețɛawad ara a yi-tẓer, ma d kunwi a yi-twalim axaṭer ddreɣ yerna ula d kunwi aț-țidirem.
19Veel pisut aega, ja maailm ei näe mind enam, aga teie näete mind, sest mina elan ja ka teie peate elama.
20Ass-nni aț-țfehmem belli nekk lliɣ di Baba, aț-țeẓrem daɣen belli kunwi tellam deg-i nekk lliɣ deg-wen.
20Sel päeval te tunnete ära, et mina olen oma Isas ja teie minus ja mina teis.
21Win i yi-ḥemmlen s tideț, d win i geṭṭfen lewṣayat-iw yerna iḥrez-itent. Win i yi-ḥemmlen a t-iḥemmel Baba, nekk daɣen a t-ḥemmleɣ yerna a d-sbeggneɣ iman-iw ɣuṛ-es.
21Kellel on minu käsud ja kes neid peab, see ongi see, kes armastab mind. Aga kes armastab mind, seda armastab mu Isa, ja mina armastan teda ning näitan talle ennast.'
22Yuda (mačči Yudas n Qeṛyut), yenna-yas : A Sidi, acuɣeṛ i nukkni kan i tebɣiḍ a d-sbeggneḍ iman-ik, mačči i ddunit meṛṛa ?
22Talle ütles Juudas, mitte Iskariot: 'Issand, mis see on, et sa näitad ennast ainult meile ja mitte maailmale?'
23Sidna Ɛisa yerra-yas : Win i yi-ḥemmlen ad ixdem ayen i d-nniɣ, ula d Baba a t iḥemmel ! A d-nas i sin ɣuṛ-es, a nezdeɣ ɣuṛ-es.
23Jeesus vastas talle: 'Kui keegi armastab mind, küll ta peab minu sõna, ja minu Isa armastab teda ja me tuleme ja teeme eluaseme tema juurde.
24Ma d win ur iyi-nḥemmel ara ur ixeddem ara ayen i d-nniɣ. Awal-agi i teslam mačči s ɣuṛ-i i d-yekka meɛna d awal n Baba i yi-d-iceggɛen.
24Kes mind ei armasta, ei pea mu sõnu. Ja sõna, mida te kuulete, ei ole minu, vaid Isa sõna, kes minu on saatnud.
25Qqaṛeɣ-awen-d akk annect-agi skud mazal-iyi yid-wen.
25Seda ma olen teile rääkinud teie juures viibides.
26Lameɛna Amɛiwen, Ṛṛuḥ iqedsen ara d-iceggeɛ Baba s yisem-iw, a wen-isselmed kullec yerna a wen-d-ismekti ayen akk i wen-d-nniɣ.
26Aga Lohutaja, Püha Vaim, kelle Isa saadab minu nimel, tema õpetab teile kõik ja tuletab teile meelde kõik, mida mina teile olen öelnud.
27Ad ṛuḥeɣ meɛna a wen-d ǧǧeɣ lehna, d lehna-w ara wen-d fkeɣ. Lehna ara wen-d-fkeɣ mačči am lehna i d-tețțak ddunit. Daymi i wen-d-qqaṛeɣ ur țțaggadet ara, kkset anezgum seg wulawen-nwen.
27Rahu ma jätan teile, oma rahu ma annan teile. Mina ei anna teile nõnda, nagu maailm annab. Teie süda ärgu ehmugu ega mingu araks!
28Teslam-d mi wen-d-nniɣ ad ṛuḥeɣ meɛna a d-uɣaleɣ ɣuṛ-wen. Lemmer tḥemmlem-iyi, tili tfeṛḥem imi teẓram ɣer Baba ara ṛuḥeɣ, axaṭer Baba yugar-iyi.
28Te kuulsite, et ma ütlesin teile: 'Ma lähen ära ja tulen tagasi teie juurde. Kui te mind armastate, küll te siis rõõmustate, et ma lähen Isa juurde, sest Isa on suurem kui mina.'
29Xebbṛeɣ-kkun-id ɣef wannect-agi tura uqbel ad yedṛu iwakken m'ara d-yedṛu aț-țamnem.
29Ja nüüd ma olen teile seda öelnud, enne kui see sünnib, et te usuksite, kui see sünnib.
30Sya d asawen, ur seɛɛuɣ ara lweqt ad meslayeɣ yid-wen imi Amesbaṭli n ddunit-agi atan iteddu-d. Ur yeḥkim ara deg-i,
30Ma ei räägi enam teiega palju, sest maailma vürst tuleb ja tal ei ole mingit voli mu üle,
31meɛna ilaq imdanen n ddunit-a ad ɛeqlen belli ḥemmleɣ Baba yerna xeddmeɣ akken i yi-d-yumeṛ. Ayaw kkret a nṛuḥet syagi.
31vaid et maailm saaks aru, et mina armastan Isa ja teen nõnda, nagu Isa mind on käskinud. Tõuske, läki siit minema!'