¹Mi gfukk ta?allit, Sidna Ɛisa yekker iṛuḥ nețța d inelmaden is, zegren iɣzer n Sidṛun. Dinna tella yiwet n tmazirt kecmen ɣuṛ-es.

¹Kui Jeesus seda oli rääkinud, lahkus ta oma jüngritega üle Kidroni jõe. Seal oli aed, kuhu ta läks oma jüngritega.

²Yudas ara t-ixedɛen yessen mliḥ amkan-nni, axaṭer Sidna Ɛisa yennum ițṛuḥu ɣer dinna nețța d inelmaden-is.

²Aga seda paika teadis ka tema äraandja Juudas, sest Jeesus oli seal sageli viibinud koos oma jüngritega.

³Yudas yewwi-d yid-es tarbaɛt n lɛeskeṛ akk-d iɛessasen n lǧameɛ ; ceggɛen-ten-id lmuqedmin imeqqranen d ifariziyen, wwḍen-d ɣer tmazirt-nni. Wwin-d yid-sen tiftilin, isufa akk-d leslaḥ.

³Võtnud kaasa terve väeosa ning ülempreestritelt ja variseridelt sulaseid, tuli Juudas nüüd sinna tõrvikute ja lampide ja relvadega.

⁴Sidna Ɛisa yeẓran akk ayen ara yedṛun yid-es, iqeṛṛeb ɣuṛ-sen yenna yasen : ?ef wanwa i tețnadim ?

⁴Jeesus, kes teadis kõike, mis teda ees ootas, astus nüüd nende poole ja küsis: 'Keda te otsite?'

⁵Nutni rran-as : Nețnadi ɣef Ɛisa anaṣari ! Sidna Ɛisa yenna-yasen : D nekkini. Yudas, win akken ara t-ixedɛen yuɣ-it lḥal gar-asen.

⁵Nad vastasid talle: 'Jeesust Naatsaretlast.' Ta ütles neile: 'Mina olengi see.' Ka tema äraandja Juudas seisis koos nendega.

⁶Imi i sen-yenna Sidna Ɛisa « d nekkini », uɣalen akk ɣer deffir, ɣlin ɣer lqaɛa.

⁶Kui ta nüüd neile ütles: 'Mina olengi see', taganesid nad ja kukkusid maha.

⁷Sidna Ɛisa yesteqsa-ten daɣen yenna : ?ef wanwa i tețnadim ? Nutni rran-as : ?ef Ɛisa anaṣari !

⁷Siis küsis Jeesus neilt veel kord: 'Keda te otsite?' Nemad ütlesid: 'Jeesust Naatsaretlast.'

⁸Sidna Ɛisa yerna yenna-yasen : Nniɣ-awen-d d nekk ! Ma d nekk i ɣef tețnadim, ǧǧet widak-agi ad ṛuḥen.

⁸Jeesus vastas: 'Ma ju ütlesin teile, et mina olengi see. Kui te nüüd mind otsite, siis laske neil minna',

⁹Akka i gedṛa wawal-nni i d yenna yakan : « Ur sruḥeɣ ula d yiwen seg widak i yi-d-tefkiḍ. »

⁹et läheks täide sõna, mis ta oli öelnud: 'Ma ei ole kaotanud ühtki neist, keda sa mulle oled andnud.'

¹⁰Semɛun Buṭrus yejbed-ed ajenwi, yewwet yis aqeddac n lmuqeddem ameqqran, igzem-as ame??uɣ ayeffus. Aqeddac-agi isem-is Maṛxus.

¹⁰Siimon Peetrus, kellel oli mõõk, tõmbas selle nüüd välja ning lõi ülempreestri orja ja raius ära ta parema kõrva; orja nimi oli Malkus.

¹¹Sidna Ɛisa yenna i Buṭrus : Err ajenwi-inek ɣer titar-is (teɣlaft-is). Eɛni ur ilaq ara ad sweɣ taqbuct n leɛtab i yi-d-yefka Baba ?

¹¹Jeesus ütles siis Peetrusele: 'Pista mõõk tuppe! Eks ma pea jooma sellest karikast, mille Isa mulle on andnud?'

¹²Lɛeskeṛ akk-d iɛessasen n lǧameɛ ṭṭfen Sidna Ɛisa,

¹²Väeosa ja ülempealik ja juutide sulased võtsid nüüd Jeesuse ja sidusid ta kinni

¹³wwin-t yețwarez ɣer wexxam n ?anna aḍeggal n Kayef yellan d lmuqeddem ameqqran aseggas-nni.

¹³ning viisid esiteks Hannase juurde, sest see oli Kaifase äi, ja Kaifas oli tol aastal ülempreester.

¹⁴Kayef d win akken i sen-yennan i wat Isṛail : « Axiṛ ad immet yiwen kan ɣef lumma.»

¹⁴Kaifas oli aga see, kes andis juutidele nõu, et parem on surra ühel inimesel rahva eest.

¹⁵Semɛun Buṭrus, nețța d yiwen unelmad nniḍen tebɛen Sidna Ɛisa. Anelmad-agi yessen lmuqeddem ameqqran s yiman-is ; itbeɛ Sidna Ɛisa mi t-wwin ɣer wefrag n wexxam n lmuqeddem ameqqran,

¹⁵Aga Siimon Peetrus ja üks teine jünger järgnesid Jeesusele. See jünger oli ülempreestri tuttav ja ta läks koos Jeesusega ülempreestri õue.

¹⁶ma d Buṭrus yeqqim di beṛṛa ɣer tama n tewwurt. Anelmad-nni yessnen lmuqeddem ameqqran yuɣal yeffeɣ ed, yehdeṛ-as i tɛessast n tewwurt, dɣa tessekcem Buṭrus.

¹⁶Peetrus seisis aga väljas ukse ees. Siis väljus see teine jünger, kes oli ülempreestri tuttav, ja kõneles uksehoidjatüdrukuga ning viis Peetruse sisse.

¹⁷Taqeddact-nni yețɛassan tawwurt, tenna i Buṭrus : Ur telliḍ ara ula d kečč seg inelmaden n wergaz-agi ? Buṭrus yerra-yas : Xaṭi, ur lliɣ ara seg-sen !

¹⁷Uksehoidjatüdruk ütles nüüd Peetrusele: 'Eks sinagi ole üks selle inimese jüngreid?' Tema ütles: 'Ei ole.'

¹⁸Iqeddacen akk-d iɛessasen ceɛlen times di lkanun, zzin-as iwakken ad sseḥmun axaṭer d asemmiḍ. Buṭrus iqeṛṛeb ɣuṛ-sen ad yeẓẓiẓen ( ad isseḥmu ) ula d nețța.

¹⁸Aga orjad ja sulased olid teinud lõkke, sest oli külm, ja seisid ning soojendasid end. Ja ka Peetrus seisis nende seas ja soojendas end.

¹⁹Lmuqeddem ameqqran yebda yesteqsay Sidna Ɛisa ɣef wayen yeɛnan inelmaden-is d uselmed-ines.

¹⁹Ülempreester küsitles nüüd Jeesust tema jüngrite ja õpetuse kohta.

²⁰Sidna Ɛisa yenna-yas : Hedṛeɣ ɛinani zdat lɣaci, slemdeɣ di leǧwameɛ n wat Isṛail, slemdeɣ daɣen deg wefrag n lǧameɛ iqedsen anda i gețnejmaɛ lɣaci, ur hdiṛeɣ ara s tuffra.

²⁰Jeesus vastas talle: 'Mina olen rääkinud maailmale avalikult. Mina olen alati õpetanud sünagoogis ja pühakojas, kuhu kogunevad kõik juudid, ja salaja pole ma rääkinud midagi.

²¹Iwacu i yi testeqsayeḍ ? Steqsi widak i yi-slan amek i sen-hedṛeɣ, nutni ẓran akk ayen i d-nniɣ.

²¹Miks sa küsid seda minult? Küsi nendelt, kes on kuulnud, mida ma olen neile rääkinud. Vaata, nemad teavad, mida ma olen öelnud.'

²²Mi d-yenna ayagi, yiwen uɛessas yellan zdat-es, yewwet it s useṛfiq, yenna-yas : Akka ara d-thedṛeḍ i lmuqeddem ameqqran ?

²²Aga kui ta seda ütles, andis üks seal kõrval seisnud sulane Jeesusele kõrvakiilu ja ütles talle: 'Kas sa nõnda vastad ülempreestrile?'

²³Sidna Ɛisa yenna-yas : Ma nniɣ-ed ayen ixesṛen, ini yi-d d acu-t ; ma yella ț-țideț i d nniɣ, acuɣeṛ i yi-tewteḍ ?

²³Jeesus vastas talle: 'Kui ma rääkisin pahasti, siis tunnista see pahaks, kui see oli aga õige, miks sa mind siis lööd?'

²⁴Imiren ?anna iceggeɛ Sidna Ɛisa yețwarez ɣer Kayef, lmuqeddem ameqqran.

²⁴Siis Hannas läkitas ta kinniseotult ülempreester Kaifase juurde.

²⁵Semɛun Buṭrus mazal-it yeqqim yeẓẓiẓin deg wemkan-nni, iluɛa-t-id yiwen yenna-yas : I kečč, ur telliḍ ara d yiwen seg inelmaden n wergaz-agi ? Buṭrus inkeṛ yenna-yas : Xaṭi, ur lliɣ ara seg-sen !

²⁵Aga Siimon Peetrus seisis seal ja soojendas end. Nad ütlesid nüüd talle: 'Eks sinagi ole üks tema jüngreid?' Tema aga salgas ja ütles: 'Ei ole.'

²⁶Yiwen seg iqeddacen n lmuqeddem ameqqran, yețțilin i win akken iwumi yegzem Semɛun Buṭrus ame??uɣ, iwehha-d ɣuṛ-es yenna-yas : Ur k-ẓriɣ ara yid-es di tmazirt ?

²⁶Üks ülempreestri orje, selle sugulane, kelle kõrva Peetrus oli ära raiunud, ütles: 'Eks mina näinud sind temaga koos aias?'

²⁷Lameɛna Buṭrus yenkeṛ daɣen. Imiren kan iskkuɛ uyaziḍ.

²⁷Siis salgas Peetrus jälle, ja kohe kires kukk.

²⁸Mi d-ffɣen s ɣuṛ Kayef, lecyux n wat Isṛail wwin Sidna Ɛisa ɣer lḥakem Bilaṭus ; yuɣ lḥal d lefjer. Wid i t-yewwin ur kcimen ara ɣer daxel n lbeṛj (sṛaya) n Bilaṭus, iwakken ad qqimen d izedganen m'ara ččen imensi n lɛid n Tfaska.

²⁸Nad viisid nüüd Jeesuse Kaifase juurest kohtukotta. Aga oli varahommik. Ja nad ise ei läinud kohtukotta sisse, et nad ei rüvetaks end, vaid võiksid süüa paasat.

²⁹Daymi i d-iffeɣ ɣuṛ-sen Bilaṭus, yesteqsa-ten yenna : D acu i gexdem wergaz-agi ?

²⁹Pilaatus tuli siis ise nende juurde välja ja lausus: 'Mis kaebus teil on selle inimese peale?'

³⁰Rran-as : Lemmer ur yexdim ara ayen n diri, tili ur k-t-id-nețțawi ara.

³⁰Nad kostsid talle: 'Kui see siin ei oleks kurjategija, ei me siis oleks teda sinu kätte loovutanud!'

³¹Bilaṭus yenna-yasen : Atan ɣuṛ-wen, ḥekmet fell-as s ccariɛa-nwen ! Nutni nnan-as : Nukni ur nezmir ara a neḥkem ɣef yiwen s lmut !

³¹Pilaatus ütles nüüd neile: 'Võtke teie ta ning mõistke ise tema üle kohut oma Seaduse järgi!' Juudid ütlesid talle: 'Meil ei ole meelevalda kedagi tappa',

³²Ayagi, iwakken ad yedṛu wayen i d-yenna Sidna Ɛisa ɣef lmut i t-yețṛaǧun.

³²et läheks täide Jeesuse sõna, mis ta oli öelnud, kui ta vihjas, missugust surma tal tuleb surra.

³³Bilaṭus yekcem ɣer wexxam n ccṛeɛ akken ad icaṛeɛ Sidna Ɛisa ; yesteqsa-t, yenna-yas : D kečč i d agellid n wat Isṛail ?

³³Pilaatus läks nüüd taas kohtukotta ja kutsus Jeesuse ning ütles talle: 'Kas sina oled juutide kuningas?'

³⁴Sidna Ɛisa yerra-yas : Yella win i k-t-id-yennan neɣ d kečč i t-id-yennan s yiman-ik ?

³⁴Jeesus vastas: 'Kas sa ütled seda omast peast või on teised sulle seda minu kohta öelnud?'

³⁵Bilaṭus yerra-yas : Tḥesbeḍ-iyi n wat Isṛail nekkini ? D lmuqedmin imeqqranen d wat n tmurt-ik i k-id-yewwin ɣuṛ-i ! D acu i txedmeḍ ?

³⁵Pilaatus vastas: 'Egas mina juut ole! Sinu oma rahvas ja ülempreestrid on andnud su minu kätte. Mis sa oled teinud?'

³⁶Sidna Ɛisa yerra-yas : Tagelda-w mačči n ddunit-agi. Lemmer tagelda-w n ddunit-agi tili iqeddacen-iw nnuɣen akken ur d-ɣelliɣ ara ger ifassen n imeqqranen n wat Isṛail. S tideț tagelda-w mačči n dagi.

³⁶Jeesus vastas: 'Minu kuningriik ei ole sellest maailmast. Kui minu kuningriik oleks sellest maailmast, küll mu sulased oleksid võidelnud, et mind ei oleks antud juutide kätte. Aga minu kuningriik ei ole siit.'

³⁷Bilaṭus yenna-yas : Ihi d agellid i telliḍ ? Sidna Ɛisa yerra-yas : Tenniḍ-t-id s yiman-ik, d agellid i lliɣ ! Luleɣ-d yerna usiɣ-ed ɣer ddunit-agi akken a d-cehdeɣ ɣef tideț. Win iḥemmlen tideț, yesmeḥsis i wayen i d-qqaṛeɣ.

³⁷Pilaatus ütles nüüd talle: 'Sina oled siis ikkagi kuningas?' Jeesus vastas: 'Need on sinu sõnad, et mina olen kuningas. Mina olen selleks sündinud ja selleks tulnud maailma, et ma annaksin tunnistust tõe kohta. Igaüks, kes on tõe seest, kuuleb minu häält.'

³⁸Bilaṭus yenna-yas : D acu i ț-țideț ? Mi s-d-yenna ayagi, Bilaṭus yuɣal ɣer wat Isṛail yenna-yasen : Nekk, ur ufiɣ ara sebba s wayes ara ḥekmeɣ ɣef wergaz-agi.

³⁸Pilaatus küsis temalt: 'Mis on tõde?' Ja seda öelnud, läks Pilaatus taas juutide juurde välja ja ütles neile: 'Mina ei leia temal mingit süüd.

³⁹Meɛna akken i tella lɛadda, di mkul lɛid n Tfaska țserriḥeɣ-awen-d i yiwen umeḥbus ; tebɣam ihi a d-serrḥeɣ i ugellid n wat Isṛail ?

³⁹Teil on ju kombeks, et ma paasapühal teile kellegi vabaks lasen. Kas te soovite nüüd, et ma lasen teile vabaks juutide kuninga?'

⁴⁰Dɣa nutni bdan țɛeggiḍen, qqaṛen : Ala ! Ur as-d-țserriḥ ara i nețța ! Serreḥ-ed i Baṛabas ! Baṛabas-agi, d argaz bu tmegṛaḍ.

⁴⁰Nemad hüüdsid siis taas: 'Ei, mitte teda, vaid Barabas!' Aga Barabas oli röövel.