¹Ifariziyen slan s Sidna Ɛisa yesɛa aṭas n inelmaden yerna yesseɣḍas imdanen akteṛ n Yeḥya.

¹Kui nüüd Issand sai teada, et variserid olid kuulnud, et Jeesus teeb jüngriteks ja ristib rohkem inimesi kui Johannes -

²Lameɛna Sidna Ɛisa mačči d nețța s yiman-is i gesseɣḍasen lɣaci, ccɣel-agi yeǧǧa-t i inelmaden-is. Mi geẓra Sidna Ɛisa belli slan yis,

²kuigi Jeesus ise ei ristinud, vaid tema jüngrid -,

³yeffeɣ si tmurt n at Yahuda. Iwakken ad yuɣal ɣer tmurt n Jlili,

³jättis ta Juudamaa ja läks tagasi Galileasse.

⁴ilaq-as ad iɛeddi ɣef tmurt n Samarya.

⁴Ta pidi aga minema läbi Samaaria.

⁵Yelḥeq ɣer taddart n Sicar iqeṛben akal i d-yeǧǧa Sidna Yeɛqub i mmi-s Yusef ;

⁵Ta tuli Samaaria küla juurde, mida hüütakse Sühhariks, maatüki lähedale, mille Jaakob oli andnud oma pojale Joosepile;

⁶dinna i gella lbir n Sidna Yeɛqub. Sidna Ɛisa yeqqim ɣef yiri n lbir akken ad yesteɛfu. Aț-țili d tnac n wass.

⁶seal oli Jaakobi allikas. Teekäimisest väsinuna istus Jeesus nüüd allika äärde. Oli keskpäeva aeg.

⁷Yiwet n tmeṭṭut n Samarya tusa-d aț-țagem ; Sidna Ɛisa iluɛa-ț, yenna yas : A tameṭṭut, ma ulac aɣilif efk- yi-d ad sweɣ !

⁷Samaaria külast tuli naine vett ammutama. Jeesus ütles talle: 'Anna mulle juua!'

⁸Yuɣ lḥal inelmaden-is ṛuḥen ɣer temdint a d-aɣen ayen ara ččen.

⁸Aga tema jüngrid olid läinud külasse toitu ostma.

⁹Tameṭṭut-nni tasamarit tenna-yas : Amek, kečč yellan n wat Isṛail tessutreḍ-iyi-d aț-țesweḍ i nekk yellan ț-țasamarit ? (axaṭer at Isṛail ur țemsaɛaden ara yerna ur țemxalaḍen ara d isamariyen).

⁹Siis Samaaria naine ütles talle: 'Kuidas! Sina, kes oled juut, küsid juua minult, Samaaria naiselt?' Juudid väldivad ju iga kokkupuudet samaarlastega.

¹⁰Sidna Ɛisa yerra-yas : Lemmer teẓriḍ ayen i gebɣa Ṛebbi a m-t-id yefk akk-d win i m-d-yessutren aman, tili d kemm ara s-yessutren a m-d-yefk aț țesweḍ ; nețța, d aman yessidiren ara m-d-yefk.

¹⁰Jeesus vastas: 'Kui sa ainult teaksid Jumala kinki ja kes see on, kes sulle ütleb: Anna mulle juua!, siis sa paluksid teda ning tema annaks sulle elavat vett.'

¹¹Tameṭṭut-nni tenna-yas : A Sidi, ur tesɛiḍ ara s wacu ara d-tessaliḍ aman yerna lbir-agi lqay. Ansi ara k-d-kken waman-agi yessidiren ?

¹¹Naine ütles talle: 'Isand, ämbrit sul ei ole ja kaev on sügav. Kust sa siis saad selle 'elava vee'?

¹²Tebɣiḍ eɛni a d-tiniḍ tɛeddaḍ jeddi-tneɣ Yeɛqub i ɣ-d yeǧǧan lbir-agi, i geswan seg-s nețța d warraw-is akk țqeḍɛiyin-is ?

¹²Ega siis sina ole suurem kui meie isa Jaakob, kes andis meile kaevu ning jõi sellest ise, samuti ta pojad ja ta kariloomad!?'

¹³Sidna Ɛisa yerra-yas : Kra n win ara yeswen seg waman-agi ad yuɣal ad iffad,

¹³Jeesus kostis: 'Igaüks, kes joob seda vett, januneb jälle,

¹⁴lameɛna win ara yeswen seg waman ara s-d-fkeɣ ur yețțuɣal ara ad iffad. Yerna aman ara s-d-fkeɣ ad uɣalen deg-s ț-țaɛwint ur nețɣaṛ ara, a d-tețfeggiḍ seg-s tudert n dayem.

¹⁴aga kes iganes joob vett, mida mina talle annan, ei janune enam iialgi, vaid vesi, mille mina talle annan, saab tema sees igavesse ellu voolavaks allikaks.'

¹⁵Tameṭṭut-nni tenna-yas : A Sidi, efk-iyi-d seg waman-agi iwakken ur țțuɣaleɣ ara ad ffadeɣ neɣ a d-aseɣ ɣer lbir-agi ad agmeɣ.

¹⁵Naine ütles talle: 'Isand, anna mulle seda vett, et ma ei januneks enam ega peaks aina käima siit ammutamas!'

¹⁶Sidna Ɛisa yenna-yas : Ṛuḥ ssiwel-as i wergaz-im tuɣaleḍ-ed ɣer dagi !

¹⁶Jeesus ütles talle: 'Mine kutsu oma mees ning tule siia tagasi!'

¹⁷Tameṭṭut-nni terra-yas : Ur sɛiɣ ara argaz ! Sidna Ɛisa yenna-yas : Tesɛiḍ lḥeqq imi d-tenniḍ ur sɛiɣ ara argaz.

¹⁷Naine vastas: 'Mul ei ole meest.' Jeesus ütles talle: 'Sul on õigus, kui sa ütled: 'Mul ei ole meest',

¹⁸Axaṭer xemsa iberdan i tzewǧeḍ, win yellan yid-em tura mačči d argaz-im ; deg wannect-agi ț-țideț i d-tenniḍ !

¹⁸sest kuigi sul on olnud viis meest, ei ole see, kellega sa praegu elad, sinu mees. Seda sa oled õigesti ütelnud.'

¹⁹Nețțat tenna-yas : A Sidi, ɛeqleɣ-k d nnbi i telliḍ.

¹⁹Naine ütles temale: 'Isand, ma näen, et sa oled prohvet.

²⁰Ini-yi-d anwa i gesɛan lḥeqq : lejdud nneɣ isamariyen ɛebbden Ṛebbi ɣef wudrar-agi, ma d kunwi s wat Isṛail teqqaṛem amkan anda i glaq a neɛbed Ṛebbi, d Lquds.

²⁰Meie esiisad kummardasid Jumalat sellel mäel, ja teie ütlete, et Jeruusalemm olevat paik, kus peab kummardama.'

²¹Sidna Ɛisa yenna-yas : A tameṭṭut, amen s wayen ara m-d-iniɣ ! Iteddu-d lweqt anda mačči ɣef wedrar-agi neɣ di Lquds ara yețwaɛbed Baba Ṛebbi.

²¹Jeesus ütles talle: 'Naine, usu mind, et tuleb tund, mil te ei kummarda Isa sellel mäel ega Jeruusalemmas!

²²Kunwi s isamariyen tɛebbdem ayen ur tessinem ara, ma d nukkni nɛebbed ayen nessen axaṭer leslak ițekk-ed seg wegdud n Isṛail.

²²Teie kummardate, mida te ei tea, meie kummardame, mida me teame, sest pääste tuleb juutidelt.

²³Lameɛna iteddu-d lweqt yerna yewweḍ-ed, anda lmumnin n ṣṣeḥ ad ɛebbden Baba Ṛebbi s Ṛṛuḥ, s tideț, axaṭer d lmumnin-agi n ṣṣeḥ i gebɣa Baba Ṛebbi.

²³Kuid tuleb tund ja see ongi juba käes, et tõelised kummardajad kummardavad Isa vaimus ja tões, sest Isa otsib neid, kes teda nõnda kummardavad.

²⁴Imi Ṛebbi d Ṛṛuḥ i gella, ilaq wid ara t-iɛebden a t-ɛebden s Ṛṛuḥ ț-țideț.

²⁴Jumal on Vaim ja kes teda kummardavad, peavad teda vaimus ja tões kummardama.'

²⁵Tameṭṭut-nni tenna-yas : ?riɣ a d-yas win i gextaṛ Sidi Ṛebbi, win ițțusemman « Lmasiḥ ». Asm'ara d-yas a ɣ-d-yessefhem kra yellan.

²⁵Naine ütles temale: 'Ma tean, et tuleb Messias, keda nimetatakse Kristuseks. Kui tema tuleb, siis ta kuulutab meile kõik.'

²⁶Sidna Ɛisa yerra-yas : Lmasiḥ, d nekk s yiman-iw !

²⁶Jeesus ütles talle: 'Mina, kes ma sinuga räägin, olengi see.'

²⁷Imiren kan wwḍen-d inelmaden is. Wehmen imi i t-id-ufan yețmeslay ț-țmeṭṭut ; lameɛna yiwen deg-sen ur s-yenni : d acu i tebɣiḍ ɣuṛ-es, neɣ iwacu i tețmeslayeḍ yid-es ?

²⁷Ja sel hetkel tulid ta jüngrid tagasi ja panid imeks, et Jeesus kõneles naisega. Ometi ei öelnud keegi: 'Mis sa temalt tahad?' või 'Mida sa temaga räägid?'

²⁸Dɣa tameṭṭut-nni teǧǧa tacmuxt-is dinna, tuzzel ɣer taddart tenna i lɣaci :

²⁸Siis jättis naine oma veekannu sinna ning läks tagasi külla ja ütles inimestele:

²⁹Eyyaw aț-țe?rem yiwen yenna-yi-d akk ayen xedmeɣ ! Ad yili d nețța i d Lmasiḥ !

²⁹'Tulge vaadake inimest, kes ütles mulle kõik, mis ma olen teinud! Kas mitte tema pole Messias?'

³⁰Lɣaci ffɣen-d si taddart ṛuḥen ad ẓren Sidna Ɛisa.

³⁰Ja nad tulid külast välja Jeesuse juurde.

³¹Uqbel a d-yaweḍ lɣaci, inelmaden-is ḥeṛsen-t ad yečč, nnan-as : A Sidi ɛeddi-d aț-țeččeḍ !

³¹Vahepeal palusid jüngrid teda: 'Rabi, söö!'

³²Yenna-yasen : Sɛiɣ lqut ara ččeɣ meɛna kunwi ur teẓrim ara d acu-t.

³²Aga tema ütles neile: 'Minul on süüa rooga, mida teie ei tea.'

³³Inelmaden qqaṛen wway gar asen : Ahat yella win i s-d-yewwin ad yečč.

³³Siis arutasid jüngrid omavahel: 'Kas keegi on talle süüa toonud?'

³⁴Sidna Ɛisa yenna : Lqut-iw, d m'ara xedmeɣ lebɣi n win i yi-d-iceggɛen akken ad kemmleɣ ccɣel i ɣef i yi-iwekkel.

³⁴Jeesus ütles neile: 'Minu roog on see, et ma teen selle tahtmist, kes mu on läkitanud, ja lõpetan tema töö.

³⁵Kunwi teqqaṛem mazal ṛebɛa wagguren i tmegra ma d nekk a wen-d-iniɣ: ldit allen-nwen aț-țwalim igran weṛṛaɣ-it, wejden i tmegra !

³⁵Eks te ise ütle, et veel on neli kuud, ja siis tuleb lõikus? Vaata, mina ütlen teile: Tõstke silmad ja vaadake põlde: need on juba valged lõikuseks!

³⁶Win imeggren yewwi lexlaṣ-is, ijemmeɛ lɣella i tudert n dayem. Akka lfeṛḥ yesdukkel win izerrɛen d win imeggren.

³⁶Nüüd saab lõikaja palka ja kogub vilja igaveseks eluks, et niihästi külvaja kui lõikaja ühtlasi saaksid rõõmustada.

³⁷Axaṭer ț-țideț lemtel-agi i d-yeqqaṛen : « Yiwen izerreɛ wayeḍ imegger » !

³⁷Jah, siin on tõsi see ütlus: 'Üks on, kes külvab, ja teine, kes lõikab.'

³⁸Nekk ceggɛeɣ-kkun aț-țmegrem anda ur tezriɛem ara, anda i nɛețțaben wiyaḍ ; nutni nɛețțaben, kunwi tɣelltem lɣella n leɛtab-nsen.

³⁸Mina olen teid läkitanud lõikama seda, mille kallal teie pole vaeva näinud. Teised on näinud vaeva, ja teie olete tulnud nende vaeva vilja lõikama.'

³⁹Aṭas n isamariyen n taddart-nni i gumnen s Sidna Ɛisa mi d-tcehhed fell-as tmeṭṭut-nni s imeslayen-agi : «yenna-yi-d akk ayen i xedmeɣ !»

³⁹Aga palju samaarlasi sellest külast uskus Jeesusesse naise sõnade tõttu, kes tunnistas: 'Tema ütles mulle kõik, mis ma olen teinud.'

⁴⁰Mi wwḍen ɣuṛ-es isamariyen-nni, ḥellelen Sidna Ɛisa ad iqqim yid-sen. Dɣa yeqqim yid-sen sin wussan.

⁴⁰Kui siis samaarlased tulid tema juurde, palusid nad teda jääda nende juurde. Ja Jeesus viibis seal kaks päeva.

⁴¹Aṭas nniḍen i gumnen yis mi slan i imeslayen-is.

⁴¹Ja Jeesuse enda sõnade tõttu hakkas temasse uskuma veel palju enam inimesi.

⁴²Nnan-as i tmeṭṭut-nni : Tura numen yis mačči kan ɣef wayen i ɣ-d-tenniḍ fell-as, nesla yas s yiman-nneɣ, neẓra belli d nețța i d amcafeɛ n ddunit.

⁴²Aga naisele nad ütlesid: 'Me ei usu mitte enam sinu kõne tõttu, vaid me oleme teda ise kuulnud ning teame nüüd, et tema on tõesti maailma Päästja.'

⁴³Mi ɛeddan sin wussan, Sidna Ɛisa iṛuḥ syenna ɣer tmurt n Jlili.

⁴³Aga kahe päeva möödudes rändas Jeesus sealt edasi Galileasse.

⁴⁴Yenna-yasen : « Ulac nnbi yesɛan leqdeṛ di tmurt-is. »

⁴⁴Jeesus ise ju tunnistas, et 'prohvetist ei peeta lugu ta oma kodukohas'.

⁴⁵Mi gewweḍ ɣer tmurt n Jlili, lɣaci sṭreḥben yis s lfeṛḥ d ameqqran imi ula d nutni ḥedṛen i lɛid n Tfaska di temdint n Lquds, ẓran akk lbeṛhanat i gexdem dinna.

⁴⁵Ometi, kui ta nüüd tuli Galileasse, võtsid galilealased tema hästi vastu, sest nad olid näinud, mida kõike ta oli teinud pühade ajal Jeruusalemmas; nemadki olid ju käinud nendel pühadel.

⁴⁶Yuɣal iɛedda ɣef taddart n Kana di tmurt n Jlili anda akken i gerra aman d ccṛab. Yella yiwen lḥakem n ddewla n temdint n Kafernaḥum yesɛa mmi-s yuḍen yenṭer.

⁴⁶Nii tuli Jeesus taas Galilea Kaanasse, kus ta oli muutnud vee veiniks. Ja seal oli üks kuninga ametimees, kelle poeg oli Kapernaumas haige.

⁴⁷Mi gesla s Sidna Ɛisa yuɣal-ed si tmurt n Yahuda ɣer tmurt n Jlili, iṛuḥ-ed ɣuṛ-es, iḥellel-it iwakken a d yas ad yesseḥlu mmi-s yețmețțaten.

⁴⁷Kui ta kuulis, et Jeesus on tulnud Juudamaalt Galileasse, läks ta tema juurde ja palus, et Jeesus tuleks alla ja teeks terveks tema poja, sest see oli suremas.

⁴⁸Sidna Ɛisa yenna-yas : M'ur twalam ara licaṛat d lbeṛhanat ur tețțamnem ara ?

⁴⁸Siis Jeesus ütles talle: 'Te usute mind ainult siis, kui näete tunnustähti ja imetegusid.'

⁴⁹Lḥakem n ddewla yenna-yas : A Sidi, di leɛnaya-k ɣiwel uqbel ad yemmet mmi !

⁴⁹Ametimees ütles talle: 'Issand, tule alla, enne kui mu laps sureb!'

⁵⁰Sidna Ɛisa yerra-yas : Ṛuḥ, atan mmi-k yeḥla ! Argaz-nni yumen s wayen i s-d yenna Sidna Ɛisa, dɣa yuɣal

⁵⁰Jeesus ütles talle: 'Mine, sinu poeg elab!' Ja inimene uskus sõna, mis Jeesus talle ütles, ning läks.

⁵¹ɣer wexxam-is. Mi gteddu ɣer wexxam, mmugren-t-id iqeddacen-is nnan-as : Mmi-k yeḥla !

⁵¹Aga juba koduteel tulid ta sulased talle vastu teatega, et ta laps elab.

⁵²Yesteqsa-ten anta ssaɛa i deg yeḥla, rran-as-ed : Iḍelli ɣef lweḥda n tmeddit i t-teffeɣ tawla.

⁵²Siis ta päris neilt tundi, mil pojal hakkas kergem. Nad ütlesid talle: 'Eile päeval kella ühe ajal lahkus temast palavik.'

⁵³Baba-s n weqcic-nni yewwi-d s lexbaṛ belli di ssaɛa-nni i s-d-yenna Sidna Ɛisa « Mmi-k yeḥla » i geḥla mmi-s, seg imiren yumen nețța d wat wexxam-is meṛṛa.

⁵³Nüüd märkas isa, et see oli juhtunud täpselt sel ajal, mil Jeesus oli talle öelnud: 'Sinu poeg elab!' Ja tema uskus, samuti kogu ta pere.

⁵⁴D wagi i d lbeṛhan wis sin i gexdem Sidna Ɛisa di tmurt n Jlili mi d-yuɣal si tmurt n Yahuda.

⁵⁴Selle teise tunnustähe tegi Jeesus pärast Juudamaalt Galileasse tulekut.