¹Syenna, Sidna Ɛisa yezger lebḥeṛ n Jlili ( iwumi qqaṛen daɣen lebḥeṛ n Tiberyas ).

¹Pärast seda läks Jeesus teisele poole Galilea ehk Tibeeriase järve.

²Aṭas n yemdanen i geddan yid-es mi walan yesseḥlay imuḍan.

²Ja temaga läks kaasa suur rahvahulk, sest nad olid näinud tunnustähti, mida ta haigetele tegi.

³Daymi Sidna Ɛisa yuli ɣer wedrar ad innejmaɛ d inelmaden-is.

³Aga Jeesus läks mäele ning istus sinna koos oma jüngritega.

⁴Lɛid n wat Isṛail iwumi qqaṛen Tafaska n izimer n leslak tqeṛb-ed.

⁴Ent paasa, juutide püha, oli ligi.

⁵Akken i gwala lɣaci iteddu-d ɣuṛ-es, Sidna Ɛisa yenṭeq ɣer Filibus yenna-yas : Ansi ara d-naɣ aɣṛum i wannect agi n lɣaci ?

⁵Kui nüüd Jeesus oma silmad üles tõstis ja nägi palju rahvast enese juurde tulevat, siis ta ütles Filippusele: 'Kust me ostame leiba, et need saaksid süüa?'

⁶Yesteqsa-t kan iwakken ad i?er d acu ara s-d-yini, axaṭer nețța yeẓra yakan d acu ara yexdem.

⁶Aga seda ta ütles teda proovile pannes, sest ta teadis küll, mida ta kavatseb teha.

⁷Filibus yerra-yas : A Sidi ur d-keffunt ara mitin alef iwakken mkul yiwen deg-sen a t-id-iṣaḥ ciṭṭuḥ n weɣṛum.

⁷Filippus vastas talle: 'Isegi kahesaja teenari eest ostetud leibadest ei jätku neile, et igaüks pisutki saaks.'

⁸Andriyus gma-s n Semɛun Buṭrus, yellan seg inelmaden, yenṭeq ɣer Sidna Ɛisa yenna-yas :

⁸Andreas, üks ta jüngritest, Siimon Peetruse vend, ütles talle:

⁹Yella dagi yiwen weqcic yesɛa xemsa n teḥbulin n weɣṛum n tem?in akk-d sin iselman (iḥutiwen), lameɛna d acu ara d-xedmen i wannect-agi n lɣaci ?

⁹'Siin on üks poiss, kellel on viis odraleiba ja kaks kalakest. Kuid mis sellest saab nii paljudele?'

¹⁰Sidna Ɛisa issendeh-iten ad sɣimen lɣaci. Deg wemkan-nni yeqwa leḥcic, lɣaci yeqqim ɣer lqaɛa, ad ilin azal n xemsa alaf n yergazen.

¹⁰Jeesus ütles: 'Pange inimesed istuma!' Seal paigas oli palju rohtu. Siis istusid nad maha, seal oli arvult umbes viis tuhat meest.

¹¹Sidna Ɛisa yeddem-ed tiḥbulin-nni n weɣṛum, yeḥmed Ṛebbi icekkeṛ-it, ifṛeq-itent i lɣaci yeqqimen ɣef leḥcic, yefreq-asen daɣen iselman nni, ččan akk armi ṛwan.

¹¹Jeesus võttis nüüd leivad, tänas Jumalat ja andis neile, kes maas istusid, samuti ka kalakestest, niipalju kui nad tahtsid.

¹²Mi ččan ṛwan, Sidna Ɛisa iluɛa inelmaden-is yenna-yasen : Jemɛet-ed ayen i d-yeqqimen akken ur ixețțeṛ ula d acemma.

¹²Aga kui nende kõhud olid täis saanud, ütles Jeesus oma jüngritele: 'Koguge ülejäänud palakesed kokku, et midagi ei läheks raisku!'

¹³Ayen i d-yegran si xemsa n teḥbulin-nni n weɣṛum n temẓin, jemɛen-t-id ččuṛen yis tnac n iḍellaɛen (tiquftin).

¹³Siis kogusid nad viiest odraleivast kokku kaksteist korvitäit palakesi, mis oli sööjatest üle jäänud.

¹⁴Lɣaci-nni mi walan lbeṛhan-agi n Sidna Ɛisa, țɛeggiḍen qqaṛen : Mbla ccekk argaz-agi d nețța i d nnbi-nni ara d-yasen ɣer ddunit.

¹⁴Kui nüüd rahvas nägi tunnustähte, mille Jeesus oli teinud, ütlesid nad: 'Tema on tõesti see prohvet, kes peab tulema maailma.'

¹⁵Sidna Ɛisa mi geẓra lɣaci bɣan a t-rren d agellid fell-asen, iḍeṛṛef iman-is, yuli ɣer wedrar.

¹⁵Nüüd sai Jeesus aru, et nad tahavad tulla ja teda vägisi kuningaks teha, ja ta tõmbus mägedesse üksindusse.

¹⁶Mi geɣli yiṭij, inelmaden-is uɣalen ṣubben ɣer rrif n lebḥeṛ.

¹⁶Aga õhtu jõudes läksid Jeesuse jüngrid alla järve äärde

¹⁷Rekben taflukt ad zegren ɣer ugemmaḍ, ɣer Kafernaḥum. Yeɣli-d yakan ṭṭlam, Sidna Ɛisa urɛad yelḥiq ɣuṛ-sen.

¹⁷ja astusid paati ning sõitsid teisele poole järve Kapernauma. Oli juba läinud pimedaks, ja Jeesus ei olnud ikka veel tulnud nende juurde.

¹⁸Yekker-ed yiwen waḍu iǧehden, lebḥeṛ yerwi.

¹⁸Ka puhus tugev tuul ja pani järvel tõusma kõrged lained.

¹⁹Inelmaden-is yuɣ-iten lḥal wwḍen ɣer tlemmast n lebḥeṛ. Walan Sidna Ɛisa iteddu-d ɣuṛ-sen, ileḥḥu-d ɣef wuḍar s ufella n waman. Mi d-iqeṛṛeb ɣer teflukt nsen, xelɛen.

¹⁹Nad olid nüüd sõudnud umbes kolm-neli miili, kui nägid Jeesust järvel kõndivat ja paadi lähedale jõudvat, ja nad lõid kartma.

²⁰Sidna Ɛisa yenna yasen : Ur țțaggadet ara, d nekk !

²⁰Aga Jeesus ütles neile: 'See olen mina, ärge kartke!'

²¹Bɣan a t-srekben yid-sen di tefluk meɛna ufan-d iman-nsen wwḍen ɣer wemkan anda țeddun.

²¹Siis nad tahtsid ta paati võtta, aga kohe jõudiski paat kaldale, kuhu nad olid tahtnud sõita.

²²Azekka-nni, lɣaci yeqqimen agummaḍ i lebḥeṛ wwin-d s lexbaṛ belli anagar yiwet n teflukt i gellan dinna, yerna Sidna Ɛisa ur yeddi ara d inelmaden-is mi ṛuḥen di teflukt.

²²Järgmisel päeval nägi järve kaldal seisev rahvahulk, et seal oli ainult üks paat. Nad teadsid, et Jeesus ei olnud astunud paati koos oma jüngritega, vaid ta jüngrid olid ära läinud üksi.

²³Dɣa tiflukin nniḍen i d-yusan si temdint n Tiberyas, wwḍent-ed ɣer wemkan-nni anda akken i sen-yebḍa Sidna Ɛisa aɣṛum mi geḥmed Ṛebbi.

²³Tibeeriasest tuli veel teisi paate selle paiga lähedale, kus nad olid söönud Issanda õnnistatud leiba.

²⁴Mi walan lɣaci ulac dinna Sidna Ɛisa akk-d inelmaden-is, rekben tiflukin, zegren ɣer Kafernaḥum ad qellben fell-as.

²⁴Kui siis rahvahulk nägi, et seal ei olnud ei Jeesust ega ta jüngreid, astusid nad paatidesse ning tulid Jeesust otsides Kapernauma.

²⁵Mi t-ufan dinna, nnan-as : A Sidi, melmi d-tusiḍ ɣer dagi ?

²⁵Ja kui nad leidsid ta teiselt poolt järve, ütlesid nad talle: 'Rabi, millal sa siia said?'

²⁶Sidna Ɛisa yerra-yasen : S tideț a wen-d-iniɣ : imi teččam aɣṛum armi teṛwam i tețqellibem fell-i mačči imi tfehmem lbeṛhanat-iw.

²⁶Jeesus vastas neile: 'Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, te ei otsi mind mitte sellepärast, et te nägite tunnustähti, vaid et te sõite leiba ja teie kõhud said täis.

²⁷Ur țḥebbiṛet ara ɣef yiɛebbaḍ-nwen, ḥebbṛet ɣef tudert yețdumun i dayem. Tudert-agi, d Mmi-s n bunadem ara wen-ț-id-yefken, Baba Ṛebbi yefka-yas tazmert imi i t-iɛellem s ṭṭabeɛ-ines.

²⁷Ärge nõutage rooga, mis hävib, vaid rooga, mis püsib igaveseks eluks. Seda annab teile Inimese Poeg, sest teda on Jumal Isa pitseriga kinnitanud.'

²⁸Nnan-as : D acu ara nexdem ihi, d acu i gețṛaǧu Ṛebbi deg-nneɣ ?

²⁸Siis nad ütlesid talle: 'Mida me peame ette võtma, et teha Jumala tegusid?'

²⁹Sidna Ɛisa yenna-yasen : Sidi Ṛebbi yețṛaǧu deg-wen aț-țamnem s win i d-iceggeɛ !

²⁹Jeesus vastas: 'See ongi Jumala tegu, et te usute temasse, kelle ta on läkitanud.'

³⁰Nutni nnan-as : Ihi acu n lbeṛhan ara ɣ-d-tessekneḍ akken a namen yis-ek ? D acu ara txedmeḍ ?

³⁰Siis nad ütlesid talle: 'Mis tunnustähe sa siis teed, et me näeksime ja võiksime sind uskuda? Mida sa teed?

³¹Lejdud-nneɣ ččan tamanna deg unezṛuf, akken yura di ccariɛa n Musa : Yefka-yasen ččan aɣṛum i d-yekkan seg igenni.

³¹Meie esiisad sõid kõrbes mannat, nõnda nagu on kirjutatud: Ta andis neile süüa leiba taevast.'

³²Dɣa Sidna Ɛisa yenna-yasen : S tideț nniɣ-awen, mačči d Musa i wen-d-yefkan aɣṛum i d-yekkan seg igenni, lameɛna d Baba Ṛebbi ! D nețța i wen-d-yețțaken aɣṛum n ṣṣeḥ i d-itekken seg igenni.

³²Siis ütles Jeesus neile: 'Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, ei andnud Mooses teile leiba taevast, vaid minu Isa annab teile tõelist leiba taevast.

³³Axaṭer aɣṛum i d-yekkan s ɣuṛ Ṛebbi, d win i d-iṣubben seg igenni, d nețța i d-yețțaken tudert n ṣṣeḥ i yemdanen.

³³Sest Jumala leib on see, kes tuleb taevast alla ja annab maailmale elu.'

³⁴Nutni nnan-as : A Sidi țțak-aɣ-d mkul ass seg weɣṛum-agi.

³⁴Siis nad ütlesid talle: 'Issand, anna meile alati seda leiba!'

³⁵Sidna Ɛisa yenna-yasen : D Nekk i d aɣṛum yețțaken tudert. Win i d-yusan ɣuṛ-i ur yețțuɣal ara ad illaẓ, win yumnen yis-i ur yețțuɣal ara ad iffad.

³⁵Jeesus ütles neile: 'Mina olen eluleib. Kes minu juurde tuleb, see ei nälgi iialgi, ja kes minusse usub, see ei janune enam iialgi.

³⁶Nniɣ-awen-t-id yakan : twalam yerna tugim aț-țamnem !

³⁶Kuid ma olen teile öelnud, et kuigi te olete mind näinud, ei usu te ikkagi.

³⁷Wid akk ara yi-d-yefk Baba Ṛebbi a d-asen ɣuṛ-i ; win ara d-yasen ɣuṛ-i ur t-țarraɣ ara ɣef tewwurt.

³⁷Kõik, mis Isa mulle annab, tuleb minu juurde, ning kes minu juurde tuleb, seda ma ei aja välja.

³⁸Ur d-ṣubbeɣ ara seg igenni akken ad xedmeɣ lebɣi-w, ṣubbeɣ-d ad xedmeɣ lebɣi nwin i yi-d-iceggɛen.

³⁸Ma ei ole ju taevast alla tulnud oma tahtmist tegema, vaid tema tahtmist, kes minu on saatnud.

³⁹Win i yi-d iceggɛen ur yebɣi ara ad yeɛṛeq ula d yiwen seg wid i yi-d-yefka, lameɛna a ten-id-sseḥyuɣ si lmut deg wass aneggaru.

³⁹Aga tema tahtmine, kes minu on saatnud, on see, et ma ei kaotaks midagi sellest, mis mulle on antud, vaid et ma ärataksin nad üles viimsel päeval.

⁴⁰D wagi i d lebɣi n Baba Ṛebbi: « kra n win yețmuqulen ɣer Mmi-s, yumen yis, ad yesɛu tudert n dayem yerna a t-id-sseḥyuɣ si lmut ass aneggaru.»

⁴⁰See ongi mu Isa tahtmine, et igaühel, kes näeb Poega ning temasse usub, oleks igavene elu, ja viimsel päeval mina äratan ta üles.'

⁴¹Lɣaci bdan smermugen gar-asen ɣef Sidna Ɛisa imi d yenna: « d nekk i d aɣṛum i d yekkan seg igenni.»

⁴¹Siis nurisesid juudid Jeesuse üle, et ta ütles: 'Mina olen taevast alla tulnud leib.'

⁴²Qqaṛen : « Mačči d Ɛisa mmi-s n Yusef wagi ? Nessen baba-s nessen yemma-s, amek i gezmer a d-yini tura : ṣubbeɣ-d seg igenni ? »

⁴²Ja nad laususid: 'Eks see ole Jeesus, Joosepi poeg, kelle isa ja ema me tunneme? Kuidas ta siis nüüd ütleb, et ta on alla tulnud taevast?'

⁴³Sidna Ɛisa yenna-yasen : Beṛkat asmermeg gar-awen !

⁴³Jeesus vastas neile: 'Ärge nurisege endamisi!

⁴⁴Ulac win i gzemren a d-yas ɣuṛ-i ma yella mačči d Baba Ṛebbi i s-d yessawlen, yerna nekk a t-id-sseḥyuɣ si lmut ass aneggaru.

⁴⁴Ükski ei saa tulla minu juurde, kui teda ei tõmba Isa, kes on minu läkitanud, ja mina äratan ta üles viimsel päeval.

⁴⁵Akken yura deg idlisen n lenbiya : « Ad lemden akk s ɣuṛ Ṛebbi. » Kra n win isellen i wawal n Baba Ṛebbi, ilemden s ɣuṛ-es, a d-yas ɣuṛ-i.

⁴⁵Prohvetites on kirjutatud: Siis on nad kõik Jumalalt õppinud. Igaüks, kes Isa on kuulnud ja temalt õppinud, tuleb minu juurde.

⁴⁶Ulac win yeẓran Baba Ṛebbi ala win i d-yusan s ɣuṛ-es, nețța yeẓra Baba Ṛebbi.

⁴⁶Mitte keegi ei ole näinud Isa peale selle, kes on Jumala juurest; see on näinud Isa.

⁴⁷S tideț nniɣ-awen : kra n win yumnen, yesɛa tudert n dayem,

⁴⁷Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes usub, sellel on igavene elu.

⁴⁸axaṭer d nekk i d aɣṛum i d yețțaken tudert.

⁴⁸Mina olen eluleib.

⁴⁹?as akken lejdud nwen ččan tamanna deg unezṛuf, mmuten.

⁴⁹Teie esiisad sõid kõrbes mannat, ja surid.

⁵⁰Atan weɣṛum i d-yekkan seg igenni : win ara yeččen seg-s ur yețmețțat ara.

⁵⁰See on leib, mis taevast alla tuleb, et inimene sellest sööks ega sureks.

⁵¹D nekk i d aɣṛum n tudert i d yekkan seg igenni. Kra n win ara yeččen seg weɣṛum-agi ad yidir i dayem. Aɣṛum ara d-fkeɣ d lǧețța w, yis ara tɛic ddunit.

⁵¹Mina olen taevast alla tulnud elav leib. Kui keegi sööb seda leiba, siis ta elab igavesti; ja leib, mille mina annan, on minu liha; ma annan selle maailma elu eest.'

⁵²Mi slan wat Isṛail i wannect-agi bdan țemjadalen qqaṛen wway gar asen : Amek akka i gezmer a ɣ-d-yefk aksum-is a t-nečč ?

⁵²Sellest tõusis juutide keskel suur tüli. Nad küsisid: 'Kuidas saab tema anda meile süüa oma liha?'

⁵³Sidna Ɛisa yenna-yasen daɣen : S tideț a wen-d-iniɣ: m'ur teččim ara si lǧețța n Mmi-s n bunadem, m'ur teswim ara seg idammen-is ur tețțili ara deg-wen tudert.

⁵³Jeesus ütles neile: 'Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kui te ei söö Inimese Poja liha ega joo tema verd, ei ole teie sees elu.

⁵⁴Win ara yeččen si lǧețța-w, ara yeswen seg idammen-iw ad yesɛu tudert n dayem, yerna a t-id-sseḥyuɣ si lmut ass aneggaru.

⁵⁴Kes minu liha sööb ning minu verd joob, sellel on igavene elu ja mina äratan ta üles viimsel päeval,

⁵⁵Axaṭer lǧețța-w d lqut n ṣṣeḥ, idammen-iw ț-țissit n ṣṣeḥ.

⁵⁵sest minu liha on tõeline roog ja minu veri on tõeline jook.

⁵⁶Win ara yeččen si lǧețța-w, ara yeswen seg idammen-iw ad yili deg-i nekk ad iliɣ deg-s.

⁵⁶Kes minu liha sööb ning minu verd joob, see jääb minusse ja mina temasse.

⁵⁷Baba Ṛebbi i yi-d-iceggɛen deg-s i tella tudert, d nețța i yi ssidiren. Akken daɣen win ara yeččen seg-i ad yidir yis-i.

⁵⁷Nii nagu elav Isa minu on läkitanud ja mina elan Isa läbi, nii elab ka see, kes mind sööb, minu läbi.

⁵⁸D wagi i d aɣṛum i d-yekkan seg igenni. Mačči am weɣṛum-nni i ččan lejdud-nwen ; nutni mmuten, ma d win ara yeččen aɣṛum-agi ad yidir i dayem.

⁵⁸See ongi leib, mis on alla tulnud taevast. See ei ole niisugune leib, mida teie esiisad sõid, ja surid. Aga kes seda leiba sööb, elab igavesti.'

⁵⁹D imeslayen-agi i d-yenna Sidna Ɛisa asmi i gesselmed di lǧameɛ n wat Isṛail di temdint n Kafernaḥum.

⁵⁹Seda ütles Jeesus Kapernauma sünagoogis õpetades.

⁶⁰Mi s-slan inelmaden-is, aṭas deg-sen nnan : Imeslayen-agi weɛṛen, anwa i gzemren a ten-yeqbel ?

⁶⁰Siis paljud tema jüngrid ütlesid seda kuuldes: 'See sõna on ränk, kes suudab seda kuulda?'

⁶¹Sidna Ɛisa, mi geẓra inelmaden is sgermuden wway gar-asen ɣef wayen i d-yenna, yenna-yasen : Iqṛeḥ-ikkun lḥal ?

⁶¹Aga Jeesus, kes sisimas teadis, et ta jüngrid selle pärast nurisevad, ütles neile: 'Kas see ärritab teid?

⁶²D acu ara tinim ihi m'ara teẓrem Mmi-s n bunadem yuɣal ɣer wanda yella di tazwara ?

⁶²Aga mis on veel siis, kui te näete Inimese Poega üles minevat sinna, kus ta oli enne?

⁶³D Ṛṛuḥ i d-yețțaken tudert amdan ur yețțaweḍ ɣer wacemma ma yețkel ɣef yiman-is. Imeslayen-agi i wen-d-nniɣ, d wigi i d Ṛṛuḥ, d wigi i ț-țudert.

⁶³Vaim on see, kes elustab, lihast ei ole mingit kasu. Sõnad, mis ma teile olen rääkinud, on vaim ja elu.

⁶⁴Lexsaṛa : llan kra gar awen ur numin ara ! Si tazwara Sidna Ɛisa yeẓra anwi deg-sen ur numin ara, yeẓra daɣen anwa ara t-ixedɛen.

⁶⁴Kuid teie seas on mõned, kes ei usu.' Jeesus teadis ju algusest peale, kes on need, kes ei usu, ja kes on see, kes tema reedab.

⁶⁵Yenna-yasen daɣen : Daymi i wen-d-nniɣ : ulac win i gzemren a d-yas ɣuṛ-i ma yella mačči d Baba Ṛebbi i s-d-issawlen. »

⁶⁵Ja ta ütles: 'Seepärast ma olengi teile öelnud, et keegi ei saa tulla minu juurde, kui talle ei ole seda andnud Isa.'

⁶⁶Seg imiren, aṭas i t-yeǧǧan seg inelmaden-is , rewlen fell-as.

⁶⁶Seepeale lahkusid paljud ta jüngritest tema juurest ega käinud enam koos temaga.

⁶⁷Sidna Ɛisa yezzi ɣer tnac inelmaden-is, yenna-yasen : Ur tebɣim ara aț-țṛuḥem ula d kunwi ?

⁶⁷Siis ütles Jeesus neile kaheteistkümnele: 'Kas teiegi tahate ära minna?'

⁶⁸Semɛun Buṭrus yerra-yas : A Sidi, anwa i ɣer ara nṛuḥ ? ?uṛ-ek i gella wawal n tudert.

⁶⁸Siimon Peetrus vastas talle: 'Issand, kelle juurde me peaksime minema? Sinul on igavese elu sõnad,

⁶⁹Nukni nesɛa laman deg-k, yerna neẓra belli d kečč i d Imqeddes i d-iceggeɛ Sidi Ṛebbi.

⁶⁹ja me oleme uskunud ning ära tundnud, et sina oled Jumala Püha.'

⁷⁰Sidna Ɛisa yenna-yasen : Mačči d nekk i kkun-ixtaṛen di tnac yid-wen ? ?as akken yiwen gar awen d Cciṭan .

⁷⁰Jeesus vastas neile: 'Eks ma ole teid kahtteistkümmend välja valinud, ent üks teie seast on kurat.'

⁷¹Yenna-d annect-agi ɣef Yudas, mmi-s n Semɛun n taddart n Qeṛyut, yiwen ger tnac inelmaden-is ara t-ixedɛen.

⁷¹Aga seda ta ütles Juudas Iskarioti kohta, sest see kavatses teda reeta, üks neist kaheteistkümnest.