1Imi aṭas i gebdan tira ɣef wayen yedṛan gar-aneɣ,
1Juba mitmed on võtnud kätte koostada jutustus neist asjust, mis meie seas on aset leidnud,
2akken i ɣ-t-id ɛawden wid yellan d inigan si tazwara, iwalan kullec s wallen-nsen ; uɣalen d iqeddacen n wawal n Sidi Ṛebbi.
2nõnda nagu seda on meile edasi andnud need, kes ise algusest peale on seda oma silmaga näinud ja on saanud sõna sulasteks.
3Steqsaɣ ula d nekk akken ilaq ɣef wayen akk yedṛan seg wass amezwaru, ufiɣ d ayen yelhan a k-t-id aruɣ a Tawfilus,
3Seepärast on mullegi tundunud õige, pärast kõigega algusest peale täpset tutvumist, kirjutada sinu jaoks, üliauline Teofilos, järgemööda kõik üles,
4iwakken aț-țissineḍ tideț ɣef wayen i tesliḍ meṛṛa.
4et sa võiksid õppida tundma sulle õpetatud asjade usaldusväärsust.
5Di zzman n Hiṛudus, agellid n tmurt n Yahuda, yella yiwen n lmuqeddem si tejmaɛt n Abya, isem-is Zakarya. Tameṭṭut-is Ilicaba, seg izuṛan n Haṛun.
5Juuda kuninga Heroodese päevil elas preester, nimega Sakarias, Abija teenistuskorrast, ta naine oli Aaroni tütardest ja tema nimi oli Eliisabet.
6D iḥeqqiyen i llan i sin, ḥerzen yerna ḍuɛen awal n Sidi Ṛebbi.
6Nad mõlemad olid õiged Jumala silmis, elades laitmatult kõigi Issanda käskude ja nõudmiste järgi.
7Ur sɛin ara dderya, meqqṛit i sin di leɛmeṛ yerna Ilicaba ț-țiɛiqeṛt.
7Aga neil ei olnud last, sest Eliisabet oli sigimatu, ja nad mõlemad olid väga eakad.
8Mi d-tewweḍ nnuba n leqdic n wedrum n Zakarya di lǧameɛ iqedsen
8Sündis aga, kui Sakarias oli oma teenistuskorra aegu preestritalituses Jumala ees,
9akken i tella di lɛadda n lmuqedmin, gren tasɣaṛt, tṣaḥ-ed Zakarya iwakken ad ikcem ɣer wemkan iqedsen ad isseṛɣ lebxuṛ.
9et liisk langes ametikombe järgi talle minna Issanda templisse suitsutama.
10Mi gella isseṛɣay lebxuṛ di lǧameɛ, lɣaci meṛṛa yeqqimen di beṛṛa deɛɛun ɣer Sidi Ṛebbi.
10Kui kogu rahvahulk palvetas õues suitsutamistunnil,
11Iḍheṛ-as-d yiwen lmelk n Sidi Ṛebbi, ibedd ɣer tama tayeffust n udekkan-nni anda sseṛɣayen lebxuṛ.
11ilmus talle Issanda ingel, seistes suitsutusaltari paremal pool.
12Mi t-iwala Zakarya, yedhec ikcem-it lxuf.
12Teda nähes Sakarias kohkus ja kartus langes ta peale.
13Lmelk-nni yenna yas -ed : Ur țțagad ara a Zakarya, ayen i tessutreḍ ɣer Sidi Ṛebbi yețwaqbel. Tameṭṭut-ik Ilicaba ad a k-d-tesɛu aqcic, a s-tsemmiḍ Yeḥya.
13Aga ingel ütles talle: 'Ära karda, Sakarias, sest su anumist on kuuldud ja su naine Eliisabet toob sulle ilmale poja, ja sa paned talle nimeks Johannes.
14Aț-țfeṛḥeḍ yis, a k-yili d sebba n sseɛd ; imdanen meṛṛa ad feṛḥen s tlalit-is.
14Ja temast on sul rõõmu ja hõiskamist ning paljud rõõmustavad tema sündimisest,
15Ad yesɛu ccan d ameqqran ɣer Sidi Ṛebbi, a d-iččaṛ d Ṛṛuḥ iqedsen si tɛebbuṭ n yemma-s, ur itess ccṛab, ur itess ayen nniḍen isekkṛen.
15sest ta saab suureks Issanda silmis. Ta ei tohi juua veini ega muud vägijooki, ja ta täidetakse Püha Vaimuga juba oma ema ihus.
16A d-yerr aṭas n wat Isṛail ɣer webrid n Sidi Ṛebbi.
16Ja ta pöörab palju Iisraeli lapsi Issanda, nende Jumala poole.
17Ad ilḥu s leɛnaya n Sidi Ṛebbi, s ṛṛuḥ ț-țezmert n nnbi Ilyas. Ad issemlil imawlan d warraw-nsen, a d-yerr wid ijehlen ɣer webrid n iḥeqqiyen, akken ad iheggi i Sidi Ṛebbi agdud ara t-iḍuɛen.
17Ja ta ise käib tema eel Eelija vaimus ning väes, et pöörata isade südant laste poole ja sõnakuulmatuid õigete meelsusse, et kujundada Issandale valmistatud rahvast.'
18Zakarya yenna i lmelk : Amek ara ɛeqleɣ belli ayen akka i d-tenniḍ ț-țideț ? Nekk d amɣaṛ, ula ț-țameṭṭut-iw meqqṛet di leɛmeṛ !
18Sakarias küsis inglilt: 'Millest ma võiksin seda ära tunda? Mina olen ju vana mees ja mu naine on väga eakas.'
19Lmelk-nni yerra-yas-d : Nekk d Jebrayil, d aqeddac n Sidi Ṛebbi ; usiɣ-ed s ɣuṛ-es iwakken a k-d-awiɣ lexbaṛ-agi n lxiṛ.
19Ja ingel vastas talle: 'Mina olen Gabriel, kes seisab Jumala ees, ja mind on läkitatud rääkima sinuga ja kuulutama sulle seda rõõmusõnumit.
20Lameɛna imi ur tumineḍ ara s yimeslayen-iw atan aț-țeggugmeḍ, ur d-ițeffeɣ ara wawal seg yimi-k alamma d asmi ara d-yedṛu wannect-agi. Meɛna ḥṣu belli ayen akka i k-d-nniɣ ad yedṛu deg wass-is.
20Ja vaata, sa jääd keeletuks ega saa kõnelda kuni päevani, mil see sünnib, seepärast et sa ei ole uskunud mu sõnu, mis lähevad täide omal ajal.'
21Lɣaci-nni yețṛaǧun Zakarya deg ufrag, wehmen acuɣeṛ iɛeṭṭel deg umkan iqedsen n lǧameɛ.
21Rahvas oli ootamas Sakariast ja pani imeks, et ta nii kaua viibis templis.
22Mi d-iffeɣ, yeggugem, ur izmir ara a d-yessufeɣ awal ; lɣaci-nni fehmen belli iweḥḥa-yas-ed kra Sidi Ṛebbi. Yebda ițwehhi-yasen-d s ifassen-is, yeqqim d agugam.
22Aga kui ta oli välja tulnud, ei saanud ta nendega rääkida. Ja nad mõistsid, et ta oli templis näinud nägemust. Tema üksnes viipas neile käega ning jäi tummaks.
23Mi kfan wussan n lxedma-s di lǧameɛ, Zakarya yuɣal ɣer wexxam-is.
23Kui Sakariase teenistuskorra päevad lõppesid, läks ta koju.
24Ɛeddan kra n wussan, tameṭṭut-is Ilicaba terfed tadist ; dɣa tesseḥjeb iman-is xemsa wagguren, teqqaṛ :
24Aga pärast neid päevi jäi ta naine Eliisabet lapseootele ja hoidis ennast varjul viis kuud, öeldes:
25Atan Sidi Ṛebbi yerra-d ddehn-is ɣuṛ-i, ikkes-iyi lɛib zdat yemdanen.
25'Nõnda on Issand mulle teinud neil päevil, mil ta minu peale vaatas, et võtta ära häbi, mis mul oli inimeste silmis.'
26Aggur wis sețța, Sidi Ṛebbi iceggeɛ-d lmelk Jebrayil ɣer taddart n Naṣaret, di tmurt n Jlili.
26Aga kuuendal kuul läkitas Jumal ingel Gabrieli Galilea külla, mille nimi on Naatsaret,
27Iceggeɛ-it-id ɣer yiwet n tlemẓit i gexḍeb yiwen wergaz isem-is Yusef, yellan seg izuṛan n Sidna Dawed. Tilemẓit-agi isem-is Meryem.
27neitsi juurde, kes oli kihlatud Taaveti soost Joosepi-nimelise mehega. Selle neitsi nimi oli Maarja.
28Ikcem lmelk ɣuṛ-es yenna-yas : Sslam fell-am a tin iburek Sidi Ṛebbi ! Sidi Ṛebbi yella yid-em.
28Tema juurde tulles ütles Gabriel: 'Rõõmusta, sa armuleidnu! Issand on sinuga!'
29Meryem tedhec, tenna : D acu i d lmeɛna n imeslayen agi ?
29Tema oli aga vapustatud nende sõnade pärast ja imestas, mida see teretus võiks tähendada.
30Lmelk yenna-yas : Ur țțaggad ara a Meryem ! S ṛṛeḥma-s tameqqrant, Sidi Ṛebbi yextaṛ-ikem.
30Ja ingel ütles talle: 'Ära karda, Maarja, sest sa oled leidnud armu Jumala juures!
31Atan aț-țrefdeḍ tadist, a d-tesɛuḍ aqcic, semmi-yas Ɛisa, (yeɛni : « Amsellek »)
31Ja vaata, sa jääd lapseootele ja tood ilmale poja ja paned talle nimeks Jeesus.
32Ad yesɛu ccan d ameqqran, ad ițțusemmi Mmi-s n Sidi Ṛebbi ɛlayen. Sidi Ṛebbi a t-yerr d agellid akken i t-yella Sidna Dawed, yiwen si lejdud-is.
32Tema saab suureks ja teda hüütakse Kõigekõrgema Pojaks ja Issand Jumal annab talle tema isa Taaveti trooni.
33Ad iḥkem ɣef tarwa n Yeɛqub i dayem, tageldit-is ur tfennu ara.
33Ja ta valitseb kuningana Jaakobi soo üle igavesti ning tema valitsusele ei tule lõppu.'
34Meryem tenna i lmelk-nni : Amek ara d-idṛu yid-i wayagi nekk ur nezwiǧ ara ?
34Aga Maarja küsis inglilt: 'Kuidas see võib juhtuda, kui ma ei ole mehega olnud?'
35Lmelk yerra-yas : Atan a d-yers fell-am Ṛṛuḥ iqedsen ; tazmert n Sidi Ṛebbi ɛlayen a kem-tɣumm am tili, daymi aqcic-agi imqeddes ara d-ilalen ad ițțsemmi « Mmi-s n Ṛebbi ».
35Ja ingel vastas talle: 'Püha Vaim tuleb sinu peale ja Kõigekõrgema vägi on varjuks sinu kohal, seepärast hüütaksegi Püha, kes sinust sünnib, Jumala Pojaks.
36Ilicaba i m-ițțilin, ula d nețțat ațan s tadist a d-tesɛu aqcic ɣas akken meqqṛet di leɛmeṛ. Tin akken iwumi semman tiɛiqeṛt, ațan deg waggur wis sețța,
36Ja vaata, ka su sugulane Eliisabet on pojaootel oma raugapõlves ja see on kuues kuu temal, keda hüüti sigimatuks,
37imi ulac wayen iwumi ur izmir Sidi Ṛebbi.
37sest Jumala käes ei ole ükski asi võimatu.'
38Meryem tenna : Aql-i ț-țaqeddact n Sidi Ṛebbi, ad idṛu yid-i wayen i d-tenniḍ. Imiren Lmelk-nni yeǧǧa-ț, iṛuḥ.
38Aga Maarja ütles: 'Vaata, siin on Issanda teenija, sündigu mulle sinu sõna järgi!' Ja ingel läks ära tema juurest.
39Deg wussan-nni, Meryem tekker tṛuḥ s lemɣawla ɣer yiwet n taddart yellan deg idurar n tmurt n Yahuda.
39Neil päevil asus Maarja teele ja ruttas mäestikku Juuda linna
40Tekcem ɣer wexxam n Zakarya, tsellem ɣef Ilicaba.
40ja tuli Sakariase kotta ning teretas Eliisabetti.
41Akken i tesla Ilicaba i sslam n Meryem, yefrawes llufan yellan di tɛebbuṭ-is ; imiren teččuṛ d Ṛṛuḥ iqedsen,
41Ja sündis, kui Eliisabet kuulis Maarja tervitust, et laps hüppas ta ihus. Ja Eliisabet sai täis Püha Vaimu
42tɛeggeḍ tenna : A Meryem, tețțubarkeḍ ger tilawin meṛṛa, ițțubarek daɣen win yellan di tɛebbuṭ-im.
42ja hüüdis suure häälega: 'Õnnistatud oled sina naiste seas ja õnnistatud on sinu ihu vili!
43D acu-yi, iwakken a d-terzef ɣuṛ-i yemma-s n Ssid-iw ?
43Miks saab mulle osaks, et mu Issanda ema tuleb minu juurde?
44Akken kan i sliɣ i sslam-im, llufan yellan di tɛebbuṭ-iw yefrawes s lfeṛḥ.
44Sest vaata, kui su tervituse hääl mu kõrvu kostis, hüppas lapsuke mu ihus rõõmu pärast.
45?-țaseɛdit kemm yumnen s wayen i m-d-yenna Sidi Ṛebbi !
45Ja õnnis on naine, kes on uskunud, et läheb täide, mis Issand talle on kõnelnud.'
46Meryem tenna : Taṛwiḥt-iw teḥmed Sidi Ṛebbi,
46Ja Maarja ütles: 'Mu hing ülistab Issandat
47ul-iw yeččuṛ d lfeṛḥ imi d nețța i d amsellek-iw,
47ja mu vaim hõiskab Jumala, minu Päästja pärast,
48axaṭer iwala-yi-d nekk taqeddact-is tameɣbunt ur nesɛi azal. Sya d asawen si lǧil ɣer lǧil a yi-qqaṛen : « ț-țaseɛdit »,
48sest ta on vaadanud oma teenija madaluse peale. Sest vaata, nüüdsest peale kiidavad mind õndsaks kõik sugupõlved,
49imi Sidi Ṛebbi Bab n tezmert, yexdem yis-i ayen issewhamen. Isem-is d imqeddes.
49sest mulle on suuri asju teinud Vägev, ja püha on tema nimi
50 Ṛṛeḥma-s tețdum si lǧil ɣer lǧil ɣef wid akk i t-iḍuɛen.
50ja tema halastus kestab põlvest põlveni neile, kes teda kardavad.
51Isken-ed tazmert n yiɣil-is, isseɛṛeq iberdan i wid yețzuxxun ;
51Ta on näidanud oma käsivarre kangust, ta on pillutanud need, kes on ülbed oma südame meelelt.
52 yessers-ed imeqqranen seg imukan eɛlayen, yerfed wid yețwaḥeqṛen ;
52Ta on tõuganud maha võimukad troonidelt ja ülendanud alandlikke,
53 yesseṛwa-yasen leṛẓaq i wid yelluẓen, ma d imeṛkantiyen yerra-ten ifassen d ilmawen.
53näljaseid on ta täitnud heade andidega, ent rikkad saatnud minema tühjalt.
54 Isellek tarwa n wat Isṛail yellan d iqeddacen-is, ur ițțu ara Ṛṛeḥma-s,
54Ta on võtnud oma hooleks oma sulase Iisraeli, pidades meeles oma halastust,
55i gewɛed i Sidna Ibṛahim d warraw-is i dayem akken i t-yenna i lejdud-nneɣ.
55nõnda nagu ta on rääkinud meie vanematele, Aabrahamile ja tema järglastele igavesti.'
56Meryem teqqim ɣer Ilicaba azal n tlata wagguren d wamek i tuɣal ɣer taddart-is.
56Ja Maarja jäi Eliisabeti juurde umbes kolmeks kuuks ja pöördus siis tagasi koju.
57Yewweḍ-ed lweqt i deg ara d-tarew Ilicaba, tesɛa-d aqcic.
57Eliisabetil sai aeg täis sünnitada ja ta tõi ilmale poja.
58Imawlan-is d lǧiran-is feṛḥen aṭas mi slan s ṛṛehma i d-issers fell-as Sidi Ṛebbi.
58Ja ta naabrid ja sugulased kuulsid, et Issand oli olnud temale armuline, ja nad rõõmustasid koos temaga.
59Mi wwḍen tmanya n wussan ɣef weqcic-nni, usan-d a s-sḍehṛen, bɣan a s-semmin s yisem n baba-s : Zakarya.
59Nad tulid kaheksandal päeval lapsukest ümber lõikama ja tahtsid anda talle tema isa nime Sakarias.
60Dɣa tenṭeq-ed yemma-s tenna-yasen : Xaṭi ! A s-nsemmi Yeḥya !
60Ent tema ema kostis: 'Ei sugugi, vaid tema nimi peab olema Johannes!'
61Nnan-as : Ula d yiwen deg wedrum-nwen ur yesɛi isem-agi.
61Nemad ütlesid talle: 'Su suguvõsas pole kedagi selle nimega.'
62Steqsan baba-s s uwehhi amek yebɣa ad isemmi i mmi-s.
62Ja nad viipasid ta isale, et saada teada, kuidas tema tahaks last nimetada.
63Issuter asen-d talwiḥt, yura-yasen-d deg-s : « Yeḥya i d isem-is ». Dɣa wehmen meṛṛa.
63Sakarias palus lauakese ning kirjutas: 'Johannes on tema nimi.' Ja kõik imestasid.
64Imiren kan iserreḥ yiles-is, yebda iheddeṛ, yețḥemmid Ṛebbi ițcekkiṛ-it.
64Aga otsekohe läksid ta suu ja keelepaelad lahti ning ta hakkas rääkima, ülistades Jumalat.
65Imezdaɣ n lǧiha-nni meṛṛa wehmen, tɛeǧǧben. Deg idurar n tmurt n Yahuda țmeslayen akk ɣef wayen yedṛan.
65Ja kartus tuli kõikide ümberkaudsete peale ja kõigist neist asjust kõneldi kogu Juuda mäestikus.
66Wid akk yeslan imeslayen-nni, ḥerzen-ten deg wulawen-nsen, qqaṛen : d acu ara d-iffeɣ weqcic-agi ? Axaṭer s tideț afus n Sidi Ṛebbi yella fell-as.
66Kõik, kes seda kuulsid, jätsid selle oma südamesse ja küsisid: 'Mis saab küll sellest lapsest?' Sest Issanda käsi oli temaga.
67Zakarya, baba-s n weqcic-nni, iččuṛ d Ṛṛuḥ iqedsen, icar-ed s imeslayen-agi :
67Tema isa Sakarias sai täis Püha Vaimu ja rääkis prohvetina:
68Ad ițțubarek Sidi Ṛebbi, Illu n wat Isṛail imi d-yerra ddehn-is ɣer wegdud-is iwakken a t-isellek.
68'Kiidetud olgu Issand, Iisraeli Jumal, et ta on tulnud oma rahva ligi ja toonud talle lunastuse
69Yefka-yaɣ-d yiwen wemsellek d ameqqran seg izuṛan n Sidna Dawed aqeddac-is,
69ja on meile äratanud päästesarve oma sulase Taaveti soost,
70am akken i t-id-ixebbeṛ Sidi Ṛebbi si zzman iɛeddan, seg yimi n lenbiya iqedsen :
70nagu ta on rääkinud ajastute algusest oma pühade prohvetite suu läbi -
71Ad yili d amsellek ara ɣ-imenɛen seg yiɛdawen-nneɣ, si ger ifassen n wid akk i ɣ-ikeṛhen.
71päästmist meie vaenlastest ja kõigi nende käest, kes meid vihkavad,
72Isbeggen ṛṛeḥma-s i lejdud-nneɣ, yemmekta-d lemɛahda-s iqedsen
72et halastust anda meie vanematele ja pidada meeles oma püha lepingut,
73i gefka i jeddi-tneɣ Sidna Ibṛahim.
73vannet, mille ta on vandunud meie isale Aabrahamile.
74M'ara nețțusellek seg ufus n yeɛdawen-nneɣ, a neɛbed Sidi Ṛebbi mbla lxuf,
74Nõnda ta laseb meid, vaenlaste käest päästetuid, kartmatult teenida teda
75s lḥeqq, s ṭṭaɛa d wannuz deg wussan n ddunit-nneɣ meṛṛa.
75vagaduses ja õigluses tema ees kõik meie elupäevad.
76Ma d kečč a mmi, aț-țețțusemmiḍ d nnbi n Sidi Ṛebbi eɛlayen axaṭer aț-țedduḍ zdat-es iwakken aț-țheggiḍ iberdan-is,
76Ja sina, lapsuke, sind hüütakse Kõigekõrgema prohvetiks, sest sa lähed Issanda eel temale teed valmistama,
77aț-țesfehmeḍ agdud-is ɣef leslak n Sidi Ṛebbi s leɛfu n ddnubat-nsen.
77et anda tema rahvale pääste tunnetus nende pattude andeksandmises
78Axaṭer Ṛebbi-nneɣ d aḥnin, s Ṛṛeḥma-ines a d-icṛeq fell-aɣ tafat-is am tin n yiṭij seg yigenwan.
78meie Jumala südamliku halastuse läbi, millega meile tuleb päikesetõus kõrgustest.
79 Tafat-is a d-tecṛeq ɣef wid yellan di ṭṭlam n lmut, ad aɣ-yawi deg webrid n lehna.
79See paistab nende peale, kes elavad pimeduses ja surmavarjus, see suunab meie jalgu rahuteele.'
80Aqcic-nni ițțimɣuṛ yețnerni di leɛqel. Iɛac deg unezṛuf armi d ass i deg i d-ibeggen iman-is i wat Isṛail.
80Aga lapsuke kasvas ja sai tugevaks vaimus. Ja ta oli kõrbes selle päevani, mil ta astus Iisraeli ette.