¹Sidna Ɛisa yewwi-yasen-d lemtel-agi iwakken ad deɛɛun daymen ɣer Sidi Ṛebbi ur feččlen ara.

¹Jeesus rääkis neile tähendamissõna selle kohta, et nad peavad ikka palvetama ega tohi tüdida:

²Yenna-yasen : Deg yiwet n temdint yella yiwen lqaḍi, ur ițțagad Ṛebbi ur yețqadaṛ imdanen.

²'Ühes linnas oli kohtunik, kes ei kartnud Jumalat ega häbenenud inimesi.

³Di temdint-nni tella daɣen yiwet n taǧǧalt tețṛuḥu ɣuṛ-es, teqqaṛ-as : « eḥkem s lḥeqq gar-i d wexṣim-iw. »

³Samas linnas oli ka lesknaine, kes käis aina tema juures ja rääkis: 'Kaitse mu õigust mu vastase vastu!'

⁴Aṭas i geqqim yegguma a s-yefk lḥeqq, meɛna ixemmem deg yiman-is yenna : « taǧǧalt-agi eɛyiɣ deg-es ! ?as ur țțaggadeɣ Ṛebbi ur ḥsibeɣ yiwen

⁴Ja tükk aega kohtunik ei tahtnud. Aga pärast ta mõtles endamisi: 'Ehk ma küll ei karda Jumalat ega häbene inimesi,

⁵a s-fkeɣ lḥeqq akken ur d-tețțuɣal ara a yi-teṛṛeẓ aqeṛṛuy-iw. »

⁵ometigi, kuna see lesk mind tüütab, muretsen ma talle õiguse, et ta oma lõputu käimisega mind ära ei piinaks.''

⁶Dɣa Sidna Ɛisa yenna : Twalam ayen i d-yenna lqaḍi agi amesbaṭli !

⁶Aga Issand ütles: 'Te kuulete, mida see ülekohtune kohtunik ütleb!

⁷Amek Sidi Ṛebbi ur d-yețțak ara lḥeqq i wid i gextaṛ, i gețɛeggiḍen ɣuṛ-es am yiḍ am ass ? A wen-d-iniɣ : ur yețɛeṭṭil ara iwakken a ten-iɛiwen, a sen-yefk lḥeqq.

⁷Kas siis Jumal ei peaks muretsema õigust oma äravalituile, kes tema poole kisendavad päevad ja ööd, kas ta peaks viivitama neid aidates?

⁸Meɛna Mmi-s n bunadem asm'ara d-yas, wissen ma d-yaf liman di ddunit ?

⁸Ma ütlen teile, küll ta muretseb neile peatselt õiguse! Ometi, kui Inimese Poeg tuleb, kas ta leiab usku maa pealt?'

⁹Yenna-d daɣen lemtel-agi ɣef kra n yemdanen iḥesben iman-nsen d iḥeqqiyen ɣer Ṛebbi, iḥeqqṛen wiyaḍ :

⁹Mõnedele aga, kes olid enestele kindlad, et nemad on õiged, ja panid teisi eimillekski, rääkis Jeesus selle tähendamissõna:

¹⁰Sin yergazen ulin ɣer lǧameɛ ad ẓallen ; yiwen (d ccix n lǧameɛ) n ukabar n ifariziyen, wayeḍ d amekkas (ixeddmen ɣer iṛumaniyen istɛemṛen tamurt).

¹⁰'Kaks inimest läksid üles pühakotta palvetama, üks oli variser ja teine tölner.

¹¹Afarizi ibedd yețẓalla yeqqaṛ deg iman-is : a k-ḥemdeɣ a k-cekkṛeɣ a Sidi Ṛebbi imi ur lliɣ ara am wid yellan d imcumen, d ixeddaɛen, yețɛicin di zzna ; a k-cekkṛeɣ daɣen imi ur lliɣ ara am umekkas-agi.

¹¹Seisma jäädes palvetas variser endamisi: 'Oh Jumal, ma tänan sind, et mina ei ole niisugune nagu muud inimesed: röövijad, ülekohtused, abielurikkujad, ega ka niisugune nagu see tölner.

¹²?țuẓumeɣ sin wussan di dduṛt, țțakeɣ leɛcuṛ seg wayen sɛiɣ.

¹²Mina paastun kaks korda nädalas, annan kümnist kõigest, mis ma saan.'

¹³Amekkas-nni ibedd mebɛid, issetḥa ad yerfed ula d allen-is ɣer igenni, yekkat deg idmaren-is yeqqaṛ : « a Sidi Ṛebbi, ḥunn fell-i nekk yellan d amednub ! »

¹³Aga tölner seisis eemal ega tahtnud silmigi tõsta taeva poole, vaid lõi endale vastu rindu ja ütles: 'Oh Jumal, ole mulle patusele armuline!'

¹⁴A wen-d-iniɣ : amekkas-nni yuɣal ɣer wexxam-is di lehna, yețwaqbel ɣer Sidi Ṛebbi, ma d afarizi-nni ur yețwaqbel ara. Kra n win yessimɣuṛen iman-is a t-id-isres Sidi Ṛebbi ; ma d win yessimẓiyen iman-is a t-issaɛli.

¹⁴Ma ütlen teile, tema läks alla oma kotta õigeks mõistetult, mitte too teine. Sest igaüht, kes ennast ise ülendab, alandatakse, kes aga ennast ise alandab, seda ülendatakse.'

¹⁵Lɣaci țțawin-as-ed ula d llufanat iwakken ad issers afus-is fell-asen a ten-ibarek. Inelmaden-is mi walan ayagi, țnaɣen-ten.

¹⁵Aga Jeesuse juurde toodi ka lapsi, et ta neid puudutaks, aga seda nähes jüngrid sõitlesid toojaid.

¹⁶Sidna Ɛisa issawel asen-d yenna : Anfet-asen i warrac imeẓyanen a d-asen ɣuṛ-i ur ten-țțarrat ara, axaṭer tagelda n Ṛebbi tețwahegga i wid yellan am nutni.

¹⁶Ent Jeesus kutsus lapsed enese juurde ja ütles: 'Laske lapsed minu juurde tulla ja ärge keelake neid, sest selliste päralt on Jumala riik!

¹⁷A wen-iniɣ tideț : kra n win ur neqbil ara tageldit n Sidi Ṛebbi am weqcic ameẓyan, ur ț-ikeččem ara.

¹⁷Tõesti, ma ütlen teile, kes iganes Jumala riiki vastu ei võta nagu laps, ei saa sinna.'

¹⁸Yiwen umeṛkanti isteqsa Sidna Ɛisa yenna-yas : Ay argaz n lɛali, d acu i yi ilaqen a t-xedmeɣ iwakken ad sɛuɣ tudert n dayem ?

¹⁸Ja keegi ülem küsis Jeesuselt: 'Hea Õpetaja, mida tehes ma päriksin igavese elu?'

¹⁹Sidna Ɛisa yenna-yas : Acuɣeṛ i yi-d-tenniḍ « ay argaz lɛali » ? Ulac win yellan d lɛali-t anagar Sidi Ṛebbi !

¹⁹Jeesus ütles talle: 'Miks sa nimetad mind heaks? Ei ole hea keegi muu kui üks - Jumal.

²⁰Tessneḍ ayen i d-tenna ccariɛa n Musa : ur xeddem ara zzna, ur neqq ara, ur țțaker ara, ur țcehhid ara s ẓẓur, qadeṛ baba-k d yemma-k.

²⁰Käske sa tead: ära riku abielu, ära tapa, ära varasta, ära anna valetunnistust, austa oma isa ja ema!'

²¹Argaz-nni yenna-yas : Ayagi akk xeddmeɣ-t seg wasmi lliɣ d ameẓyan.

²¹Aga tema ütles: 'Seda kõike olen ma pidanud noorest põlvest saadik.'

²²Mi gesla Sidna Ɛisa i imeslayen agi, yenna-yas : Ihi txuṣṣ-ik yiwet lḥaǧa kan : ṛuḥ zzenz ayen akk tesɛiḍ, seddeq-it i yigellilen iwakken aț-țesɛuḍ agerruj deg igenni, tuɣaleḍ-ed aț-țedduḍ yid-i.

²²Seda kuuldes ütles Jeesus talle: 'Üks asi on sul veel vajaka: müü ära kõik, mis sul on, ja jaga vaestele, ja sul on siis aare taevas, ning tule, järgne mulle!'

²³Argaz-nni mi gesla i yimeslayen-agi yeɣli-d fell-as leḥzen imi d ameṛkanti i gella.

²³Aga seda kuuldes jäi ta päris kurvaks, sest ta oli väga rikas.

²⁴Mi t-iwala yeḥzen, Sidna Ɛisa yenna : Acḥal i sen-yewɛeṛ i wid yesɛan cci ad kecmen ɣer tgelda n Sidi Ṛebbi !

²⁴Aga nähes teda kurvastavat, ütles Jeesus: 'Kui vaevaliselt lähevad rikkad Jumala riiki!

²⁵Ishel i welɣem ad iɛeddi di tiṭ n tissegnit wala i umeṛkanti ad yekcem ɣer tgelda n Sidi Ṛebbi.

²⁵Sest hõlpsam on kaamelil minna läbi nõelasilma kui rikkal Jumala riiki.'

²⁶Wid i s-yeslan, nnan-as : Anwa i gzemren ad ițțusellek ?

²⁶Kuulajad küsisid: 'Kes siis võib saada päästetud?'

²⁷Sidna Ɛisa yerra-yasen : Ayen yellan d lmuḥal i wemdan yeshel ɣer Sidi Ṛebbi.

²⁷Ent tema ütles: 'Inimeste käes võimatu on Jumala käes võimalik.'

²⁸Buṭrus yenna-yas : I nukkni yeǧǧan kullec iwakken a neddu yid-ek ?

²⁸Peetrus ütles: 'Vaata, meie oleme oma vara maha jätnud ja järgnenud sulle.'

²⁹Sidna Ɛisa yenna-yasen : A wen-iniɣ tideț : kra n win yeǧǧan axxam-is, tameṭṭut-is, ayetma- s, imawlan-is neɣ arraw-is ɣef ddemma n tgeldit n Ṛebbi,

²⁹Tema aga ütles neile: 'Tõesti, ma ütlen teile, ei ole kedagi, kes on jätnud maha maja või naise või vennad või vanemad või lapsed Jumala riigi pärast,

³⁰a s-d-ițunefk di ddunit-agi akteṛ n wayen yeǧǧa yerna ɣer zdat, ad yesɛu tudert n dayem.

³⁰kes mitmevõrra tagasi ei saaks sel ajal, ja tuleval ajastul igavest elu.'

³¹Sidna Ɛisa ijmeɛ-ed ɣuṛ-es tnac-nni inelmaden-is yenna-yasen : Aql-aɣ a nali ɣer temdint n Lquds, ad idṛu wayen akk i d-uran lenbiya ɣef wayen yeɛnan Mmi-s n bunadem.

³¹Aga võttes endaga need kaksteist, ütles Jeesus neile: 'Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja seal viiakse lõpule kõik see, mis prohvetid on kirjutanud Inimese Pojast,

³²Ad ițțusellem ger ifassen n lkeffaṛ, ad ḍsen fell-as, ad kksen fell-as sser, a t-ssusfen.

³²sest ta antakse paganate kätte ja teda teotatakse ja tema peale sülitatakse,

³³A t-wwten s ujelkkaḍ ( s ucelliṭ ), a t-enɣen ; ass wis tlata a d-iḥyu si ger lmegtin.

³³ja kui nad teda on piitsutanud, tapavad nad tema ning kolmandal päeval tõuseb ta üles.'

³⁴Inelmaden-is ur fhimen acemma deg wayen i sen-d-yenna, lmeɛna n imeslayen-agi tețwaffer fell-asen. Ur ẓrin ara d acu i gebɣa a t-id-yini.

³⁴Aga nemad ei mõistnud sellest midagi ja see sõna oli nende eest peidetud ja nad ei taibanud öeldu mõtet.

³⁵Akken qṛib ad yaweḍ Sidna Ɛisa ɣer temdint n Yiriku, yiwen uderɣal yeqqim rrif n webrid yessutur tin n Ṛebbi.

³⁵Aga see sündis, kui Jeesus Jeeriko lähedale jõudis, et üks pime istus kerjates tee ääres.

³⁶Mi gesla i lɣaci țɛeddayen, yesteqsa d acu i gedṛan ;

³⁶Kui too kuulis rahvahulka mööda minevat, päris ta, mis see võiks olla.

³⁷nnan-as belli d Ɛisa Anaṣari i d-iɛeddan.

³⁷Nemad teatasid talle, et Jeesus Naatsaretlane läheb mööda.

³⁸Dɣa iɛeggeḍ yenna : A Ɛisa, a mmi-s n Sidna Dawed, ḥunn fell-i !

³⁸Ja ta hüüdis: 'Jeesus, Taaveti Poeg, halasta minu peale!'

³⁹Wid yezwaren țdemmiren-t ɣer deffir qqaṛen-as : Ssusem a k-ihdu Ṛebbi ! Meɛna nețța yețɛeggiḍ akteṛ : A mmi-s n Sidna Dawed, ḥunn fell-i !

³⁹Ja möödaminejad sõitlesid teda, et ta jääks vait. Tema aga karjus veelgi enam: 'Taaveti Poeg, halasta minu peale!'

⁴⁰Sidna Ɛisa yeḥbes, yefka lameṛ a s-t-id-awin. Mi d-yewweḍ ɣuṛ-es, yenna-yas :

⁴⁰Jeesus jäi seisma ja käskis pimeda enese juurde tuua. Aga kui pime tema juurde tuli, küsis Jeesus temalt:

⁴¹D acu tebɣiḍ a k-t-xedmeɣ ? Yerra-yas-d : A Sidi, bɣiɣ a yi-d-yuɣal yeẓri !

⁴¹'Mida sa tahad, et ma sulle teeksin?' Tema aga ütles: 'Issand, et ma jälle näeksin!'

⁴²Sidna Ɛisa yenna-yas : Wali ! Imi tumneḍ yis-i atan tețțusellkeḍ.

⁴²Ja Jeesus ütles talle: 'Näe jälle! Sinu usk on su päästnud!'

⁴³Imiren kan yuɣal-it-id yeẓri yețwali, yedda d Sidna Ɛisa, iḥemmed Ṛebbi. Mi walan ayagi, lɣaci meṛṛa ḥemden Ṛebbi.

⁴³Ja otsekohe nägi ta jälle ja läks temaga kaasa Jumalat ülistades. Ja kogu rahvas, kes seda nägi, kiitis Jumalat.