1Sidna Ɛisa iteddu yețbecciṛ lexbaṛ n lxiṛ n tgeldit n Ṛebbi si temdint ɣer tayeḍ, si taddart ɣer tayeḍ. Tnac-nni yinelmaden-is ddan yid-es,
1Mõni aeg hiljem rändas Jeesus linnast linna ja külast külla ning jutlustas ning kuulutas evangeeliumi Jumala riigist. Ja need kaksteist olid temaga
2ddant daɣen kra n tilawin i gesseḥla si lehlakat-nsent, tid iwumi yessufeɣ leǧnun. Tella gar-asent Meryem iwumi qqaṛen tamagdalit ițwasellken si sebɛa leǧnun,
2ja mõned naised, keda ta oli teinud terveks kurjadest vaimudest ja haigustest: Maarja, keda hüütakse Magdaleenaks, kellest seitse kurja vaimu oli välja läinud,
3akk-d Yunna tameṭṭut n Cuza lewkil n ugellid Hiṛudus, Suzana akk ț-țilawin nniḍen i ten-ițɛawanen s wayen sɛant.
3ja Johanna, Heroodese varahoidja Kuusase naine, ja Susanna ja palju teisi, kes neid aitasid oma varaga.
4Lɣaci usan-d seg waṭas n tudrin. Mi d-nnejmaɛen ɣuṛ-es, Sidna Ɛisa yewwi-yasen-d lemtel-agi :
4Aga kui rahvahulki kogunes ja kõigist linnadest Jeesuse juurde tuli, rääkis ta neile tähendamissõnaga:
5Yiwen ufellaḥ iffeɣ ad izreɛ irden. Mi gzerreɛ, kra n iɛeqqayen ɣlin ɣer webrid , țwaṛekḍen yerna ččan-ten yefṛax n igenni.
5'Külvaja läks välja oma seemet külvama. Ja külvamisel pudenes osa seemet tee äärde ning tallati ära ja taeva linnud nokkisid selle.
6Amur nniḍen n zzerriɛa yeɣli ger yedɣaɣen , mi d-temɣi teqquṛ imi xuṣṣen waman.
6Ja osa kukkus kaljule, ja see kuivas tärgates, sest sel ei olnud niiskust.
7Amur nniḍen yeɣli daɣen ger isennanen , mi d-temɣi zzerriɛa mɣin-d yid-es isennanen, ɣummen-ț.
7Ja osa kukkus ohakate keskele, ja samal ajal tärganud ohakad lämmatasid selle.
8Amur nniḍen daɣen yeɣli deg wakal lɛali ; mi d-mɣin, mkul aɛeqqa yefka-d meyya. Mi d-yenna ayagi, iɛeggeḍ yenna : Win yesɛan imeẓẓuɣen isel-ed !
8Ja osa kukkus heasse mulda, ja kui see tärkas, kandis see sajakordselt vilja.' Seejärel ta hüüdis: 'Kel kõrvad on kuulda, kuulgu!'
9Inelmaden-is ssutren-as d acu i d lmeɛna n lemtel-agi.
9Jeesuse jüngrid küsisid temalt, mida see tähendamissõna tähendab.
10Yerra-yasen : Kunwi yețțunefk-awen-d aț țissinem lbaḍna n tgeldit n Ṛebbi, ma d wiyaḍ ițțunefk-asen-d a ț-issinen s lemtul kan iwakken ɣas ad ẓren s wallen-nsen ur țwalin ara, ɣas ma slan ur fehhmen ara.
10Jeesus ütles: 'Teile on antud ära tunda Jumala riigi saladusi, aga muudele inimestele on kõik tähendamissõnades, et nad vaadates ei näeks ja kuuldes ei mõistaks.
11Atah lmeɛna n lemtel-agi : zzerriɛa d awal n Ṛebbi.
11See tähendamissõna aga tähendab: seeme on Jumala sõna.
12Llan kra n yemdanen țemcabin ɣer webrid-nni anda teɣli zzerriɛa, m'ara slen i wawal, Cciṭan a d-yas a t-iqleɛ seg ulawen-nsen iwakken ur țțamnen ur țwasellaken.
12Teeäärsed on need, kes kuulevad, aga pärast tuleb kurat ja võtab sõna ära nende südamest, et nad ei usuks ega pääseks.
13Wiyaḍ țemcabin ɣer wakal yeččuṛen d idɣaɣen. M'ara slen i wawal a t-qeblen s lfeṛḥ lameɛna ur t-țaǧǧan ara ad iger izuṛan ; imiren kan ad amnen, m'ara d-yas lweqt n ujeṛṛeb țțuɣalen ɣer deffir.
13Kaljupealsed on need, kes kuuldes võtavad sõna rõõmuga vastu, ent neil ei ole juurt, üürikest aega nad usuvad, ent kiusatuse ajal taganevad ära.
14Ayen yeɣlin ger isennanen, d wid isellen i wawal meɛna m'ara d-imɣi ur igemmu ara deg-sen axaṭer țțaǧan anezgum d rrbeḥ akk-d zzhu n ddunit ad iɣumm awal-nni.
14Mis ohakate sekka kukkus, on aga need, kes sõna küll kuulsid, ent edaspidi lämmatavad neid muretsemised ja rikkus ja elulõbud ning nende vili ei saa küpseks.
15Ma d ayen yețwazerɛen deg wakal lɛali, d wid isellen i wawal s wul yeṣfan d neyya ḥerzen-t yerna țțaǧan-d lxiṛ s ṣṣbeṛ-nsen.
15Aga mis on heas mullas, on need, kes sõna kuuldes seda kaunis ja heas südames säilitavad ja kannatlikkuses vilja kannavad.
16Yiwen ur iceɛɛel taftilt iwakken a ț-iɣum s lḥila neɣ a ț-issedreg; lameɛna a ț-issers ɣef lmeṣbeḥ iwakken kra n win ara d-ikecmen ad iwali tafat.
16Aga ükski, kes on süüdanud lambi, ei kata seda astjaga kinni ega pane voodi alla, vaid paneb selle lambijalale, et tuppa astujad näeksid valgust.
17Kra n wayen yeffren a d-iban, kra n wayen yellan di ṭṭlam a t-id-tesban tafat.
17Sest midagi ei ole peidetut, mis ei saaks avalikuks, ei ole ka midagi varjul, mis ei saaks teatavaks ega tuleks ilmsiks.
18Ɛasset iman-nwen ihi ɣef wayen i tsellem, axaṭer win i gḥerzen ayen yesɛa a s-nernu, ma d win ur nḥerrez ara a s-ițwakkes ula d ayen i gɣil yesɛa-t.
18Pidage siis silmas, kuidas te kuulete! Sest kellel on, sellele antakse, ja kellel ei ole, sellelt võetakse seegi, mis ta arvab enesel olevat.'
19Yemma-s d watmaten n Sidna Ɛisa usan-d a t-ẓren, meɛna ur zmiren ara ad qeṛṛben ɣuṛ-es imi aṭas n lɣaci i gellan dinna.
19Siis tulid Jeesuse juurde tema ema ja ta vennad, kuid ei saanud temaga rahvahulga tõttu kokku.
20Ssawḍen-as lexbaṛ nnan-as : A Sidi, yemma-k d watmaten-ik atnan di beṛṛa, bɣan a k-ẓren.
20Ja talle teatati: 'Sinu ema ja su vennad seisavad väljas ja tahavad sind näha.'
21Sidna Ɛisa yerra-yasen : Yemma d watmaten-iw d widak ismeḥsisen i wawal n Ṛebbi yerna ttabaɛen-t.
21Aga Jeesus kostis: 'Minu ema ja mu vennad on need, kes Jumala sõna kuulevad ja selle järgi teevad.'
22Yiwen wass, Sidna Ɛisa yuli ɣer yiwet n teflukt nețța d yinelmaden-is. Yenna-yasen : Eyyaw a nzegret ɣer tama nniḍen n lebḥeṛ n Jlili. Dɣa ṛuḥen.
22Ühel päeval aga sündis, et Jeesus ja ta jüngrid astusid paati ja tema ütles neile: 'Sõitkem üle järve vastaskaldale!' Ja nad asusid teele.
23Mi teddun ɣef waman, Sidna Ɛisa yeṭṭes. Yekker-ed waḍu iǧehden di lebḥeṛ, taflukt tebda tețțačaṛ d aman, ikcem-iten lxuf ameqqran.
23Aga purjetamise ajal jäi ta magama. Ja järvel tõusis tuulispea ja uhtis paadi vett täis ning nad olid hädaohus.
24Inelmaden qeṛṛben ɣuṛ-es, sekkren-t-id nnan-as : A Sidi, a Sidi, atan a neɣṛeq. Yekker-ed, dɣa yumeṛ i waḍu d lemwaji ad ḥebsen, imiren kan ters-ed talwit.
24Siis nad astusid tema juurde, äratasid ta üles ja ütlesid: 'Õpetaja, Õpetaja, me hukkume!' Tema tõusis, sõitles tuult ja veemöllu ja need vaibusid ning järv jäi vaikseks.
25Sidna Ɛisa yenna-yasen : Anida-t liman-nwen ? Tɛeǧǧben, țergigin, qqaṛen wway gar-asen : Anwa-t wagi ? Izmer ad yefk lameṛ i waḍu d lebḥeṛ yerna țțaɣen as awal !
25Jeesus ütles neile: 'Kus on teie usk?' Aga nemad lõid kartma ja imestasid, öeldes üksteisele: 'Kes küll tema on, et ta käsutab ka tuuli ja vett ning need kuulavad tema sõna?'
26Wwḍen ɣer tama nniḍen n lebḥeṛ, ɣer tmurt n ijiṛaziyen iqublen tamurt n Jlili.
26Ja nad purjetasid gerasalaste maale, mis on Galilea vastaskaldal.
27Mi d-yers Sidna Ɛisa, ataya yusa-d ɣuṛ-es yiwen wergaz n taddart nni, melken-t waṭas n leǧnun ; acḥal ur yelsi llebsa, ur yezdiɣ axxam, yețɛici di tmeqbeṛt ger iẓekwan.
27Aga kui Jeesus astus maale, juhtus talle vastu üks linnast tulnud mees, kel oli kuri vaim. Ammust ajast ei kandnud ta enam riideid ega elanud majas, vaid surnuhaudades.
28Mi gwala Sidna Ɛisa, yeɣli ɣer iḍaṛṛen-is iɛeggeḍ yenna : D acu i tebɣiḍ ɣuṛ-i a Ɛisa Mmi-s n Ṛebbi ɛlayen ? Di leɛnaya-k ur iyi-țɛețțib ara.
28Aga Jeesust nähes hakkas ta karjuma, heitis tema ette maha ja hüüdis valju häälega: 'Mis on mul sinuga asja, Jeesus, Kõigekõrgema Jumala Poeg? Ma anun sind, ära mind piina!'
29Yenna-yas-d akka axaṭer Sidna Ɛisa yefka lameṛ i uṛuḥani i t-izedɣen ad iffeɣ seg-s. Acḥal d abrid i s-cudden ifassen d iḍaṛṛen s ssnasel, nețța isseɣṛas-itent yerna aṛuḥani-nni yezzuɣuṛ-it ɣer yimukan yexlan.
29Jeesus oli käskinud rüvedat vaimu inimesest välja minna. See oli ju teda kaua aega vaevanud, ja meest oli ahelatega seotud ja pandud jalaraudu, aga iga kord oli ta kiskunud köidikud katki ja kuri vaim oli teda kihutanud tühermaile.
30Sidna Ɛisa isteqsa-t yenna-yas : Isem-ik ? yerra-yas : Tarbaɛt. Yenna-yas-d akka axaṭer aṭas n leǧnun i t-izedɣen.
30Jeesus aga küsis temalt: 'Mis su nimi on?' Tema ütles: 'Leegion.' Sest temasse oli läinud palju kurje vaime.
31?ḥellilen Sidna Ɛisa ur ten-ițceggiɛ ara ɣer yimukan n ṭṭlam.
31Ja need palusid Jeesust, et ta ei käsiks neid sügavikku minna.
32Tella dinna yiwet n tqeḍɛit tameqqrant n yilfan kessen deg yiwet n tiɣilt. Leǧnun-nni țḥellilen Sidna Ɛisa a ten-yeǧǧ ad kecmen deg yilfan-nni ; Sidna Ɛisa iserreḥ-asen.
32Aga seal oli suur seakari mäe peal söömas. Ja nad palusid teda, et ta annaks neile loa minna nende sisse, ja Jeesus andis neile loa.
33Imiren ffɣen seg wergaz-nni, kecmen deg yilfan, grarben seg ixef n tiɣilt ɣer lebḥeṛ, ɣeṛqen.
33Kui kurjad vaimud sellest inimesest olid välja läinud, läksid nad sigadesse. Ja kari sööstis järsakult järve ning uppus.
34Imeksawen-nsen mi walan ayen yedṛan uzzlen ɣer taddart d lexlawi ad ssiwḍen lexbaṛ.
34Aga kui karjased nägid, mis oli sündinud, põgenesid nad ja kuulutasid sellest linnas ja maal.
35Usan-d lɣaci ɣer Sidna Ɛisa, ufan-d argaz-nni i seg d-ffɣen leǧnun yeqqim ɣer iḍaṛṛen-is, yuɣal-ed ɣer leɛqel-is, yelsa llebsa. Wehmen akk, tekcem-iten tugdi.
35Siis inimesed tulid juhtunut vaatama. Kui nad tulid Jeesuse juurde ja leidsid inimese, kellest kurjad vaimud olid välja läinud, rõivastatult ja selge aruga Jeesuse jalgade ees istumas, lõid nad kartma.
36Wid iḥedṛen i wayen yedṛan, ḥkan amek yețwasellek umeǧnun-nni.
36Ja pealtnägijad kuulutasid neile, kuidas kurjadest vaimudest vaevatu oli pääsenud.
37Imezdaɣ n tmurt uggaden, dɣa ssutren i Sidna Ɛisa ad ibɛed fell-asen. Sidna Ɛisa yuli ɣer teflukt iwakken ad iṛuḥ.
37Ja kõik Gerasa ümbruskonna elanikud palusid Jeesust, et ta läheks ära nende juurest, sest suur kartus oli neid vallanud. Siis astus Jeesus paati ning pöördus tagasi.
38Argaz-nni i seg d-ffɣen leǧnun, issuter a t-yeǧǧ ad yeddu yid-es, meɛna Sidna Ɛisa yenna-yas :
38Mees aga, kellest kurjad vaimud olid välja läinud, anus Jeesust, et ta tohiks jääda temaga. Ent Jeesus saatis ta minema ja ütles:
39Uɣal ɣer wexxam-ik, teḥkuḍ ayen akk i k-ixdem Ṛebbi. Argaz-nni iṛuḥ, ikcem ɣer taddart, yeḥka meṛṛa wayen i s-ixdem Sidna Ɛisa.
39'Pöördu tagasi oma koju ja jutusta, mida kõike Issand sulle on teinud!' Ja mees läks ja kuulutas mööda kogu linna, mida kõike Jeesus temale oli teinud.
40Mi d-yuɣal Sidna Ɛisa, lɣaci meṛṛa i t-ițṛaǧun mmugren-t-id.
40Aga kui Jeesus tagasi pöördus, võttis teda vastu rahvahulk, sest nad kõik ootasid teda.
41Yewweḍ-ed yiwen wergaz isem-is Jayrus, d ameqqran n lǧameɛ, yeɣli ɣer iḍaṛṛen n Sidna Ɛisa, yețḥellil deg-s iwakken ad iddu ɣer wexxam is
41Ja vaata, tuli mees, nimega Jairus, ta oli sünagoogi ülem. Ja ta langes Jeesuse jalge ette ning palus teda tulla oma koju,
42axaṭer yesɛa yelli-s tnac yiseggasen di leɛmeṛ-is, tețmețțat yerna anagar nețțat i gesɛa. Akken ițeddu Sidna Ɛisa ɣer dinna, ḥeṛsen-t-id lɣaci si mkul lǧiha.
42sest tal oli üksainus tütar, umbes kaksteist aastat vana, ja see oli suremas. Aga Jeesuse sinnaminekul tungles rahvahulk tema ümber.
43Tella dinna yiwet n tmeṭṭut ihelken, tnac iseggasen nețțat tessaq d idammen. Texṣeṛ ayen akk i tesɛa ɣer ṭṭebba, yiwen ur ț-isseḥla.
43Ja üks naine, kes oli veritõves olnud kaksteist aastat ja arstide peale ära kulutanud kogu oma vara, ning keda ükski ei olnud suutnud terveks teha,
44Tekka-d deffir Sidna Ɛisa, teḍleq afus-is, tennul iri n ubeṛnus-is, imiren kan teḥla ḥebsen idammen-nni.
44see tuli Jeesuse selja taha ja puudutas ta kuue palistust. Ja otsekohe lakkas ta verejooks.
45Sidna Ɛisa yenṭeq yenna : Anwa akka i yi-d-innulen ? Imi ssusmen meṛṛa, Buṭrus yenna yas : A Sidi, lɣaci yezzi-yak-d yerna iḥṛes-ik-id si mkul tama, kečč teqqaṛeḍ anwa i k-id-innulen !
45Ja Jeesus küsis: 'Kes puudutas mind?' Aga kui kõik eitasid, ütles Peetrus: 'Õpetaja, rahvahulgad lausa tungivad su peale ja rõhuvad sind.'
46Sidna Ɛisa yerra-yas : Yella yiwen i yi-d-innulen axaṭer ḥusseɣ i kra n tezmert teffeɣ seg-i.
46Aga Jeesus ütles: 'Keegi puudutas mind, sest ma tundsin väge enesest välja minevat.'
47Tameṭṭut-nni imi twala ulamek ara teffer, tusa-d tețțergigi teɣli ɣer yiḍaṛṛen n Sidna Ɛisa, teḥka-d zdat lɣaci meṛṛa acuɣeṛ i t-tennul d wamek teḥla imiren kan si lehlak-is.
47Kui naine nägi, et ta ei saa varjule jääda, tuli ta värisedes ja langes Jeesuse ette maha ja kuulutas kogu rahva ees, mis põhjusel ta oli Jeesust puudutanud ja kuidas ta otsekohe oli paranenud.
48Sidna Ɛisa yenna-yas : A yell-i, imi tumneḍ yis-i teḥliḍ ! Ṛuḥ di talwit.
48Jeesus aga ütles naisele: 'Tütar, sinu usk on su päästnud, mine rahuga!'
49Mazal-it iheddeṛ, ataya yiwen wergaz yusa-d seg wexxam n Jayṛus, yewwi-yas-d lexbaṛ-agi : Yelli-k temmut ! Ur țɛețțib ara Sidna Ɛisa.
49Kui ta alles rääkis, tuli keegi sünagoogi ülema perest ja ütles: 'Su tütar on surnud, ära tülita enam Õpetajat!'
50Sidna Ɛisa mi s-yesla i wergaz-nni, yenna i Jayṛus : Ur țțagad ara ! Amen kan, yelli-k aț-țeslek.
50Aga seda kuuldes Jeesus vastas Jairusele: 'Ära karda, usu ainult, ja ta pääseb!'
51Mi gewweḍ ɣer wexxam, ur yeǧǧi yiwen ad ikcem yid-es anagar Buṭrus, Yuḥenna, Yeɛqub akk-d baba-s d yemma-s n teqcict-nni.
51Kui ta siis läks majja, ei lasknud ta kedagi endaga koos sisse tulla peale Peetruse ja Johannese ja Jaakobuse ning lapse isa ja ema.
52Wid yellan dinna țrun akk, țɣerriden ( țmeǧǧiden ) fell-as. Sidna Ɛisa yenna-yasen : Beṛka-kkun imeṭṭawen ! taqcict ur temmut ara ! D iḍes i teṭṭes.
52Kõik nutsid ja halisesid tütarlapse pärast. Aga Jeesus ütles: 'Ärge nutke, ta ei ole surnud, vaid magab!'
53Nutni ugin a s-d-ḥessen imi ẓran taqcict temmut.
53Ja nad naersid tema üle, teades, et tütarlaps on surnud.
54Sidna Ɛisa yeṭṭef-iț-id seg wufus yenna-yas s taɣect ɛlayen : A taqcict, ekker !
54Aga Jeesus hüüdis tüdruku käest kinni võttes: 'Tütarlaps, ärka üles!'
55Imiren kan yuɣal-iț-id ṛṛuḥ, tekker-ed. Sidna Ɛisa yumeṛ a s-fken ayen ara tečč.
55Ja vaim pöördus tüdrukusse tagasi ja ta tõusis otsekohe üles. Ja Jeesus käskis talle süüa anda.
56Imawlan-is wehmen. Sidna Ɛisa iweṣṣa-ten ur țɛawaden i yiwen ayen yedṛan.
56Ja tütarlapse vanemad olid jahmunud; aga Jeesus keelas neid kellelegi seda rääkimast, mis oli sündinud.