1Mi qṛib ad awḍen ɣer temdint n Lquds, zdat n tuddar n Bitfaji akk-d Bitanya ɣer tama n yiɣil n uzemmur, Sidna Ɛisa iceggeɛ sin seg inelmaden-is
1Ja kui nad jõudsid Jeruusalemma lähedale Betfagesse ja Betaaniasse Õlimäe juurde, läkitas Jeesus kaks oma jüngritest
2yenna-yasen : Ṛuḥet ɣer taddart-nni yellan zdat-wen, m'ara tawḍem aț-țafem aɣyul d amecṭuḥ yeqqen, leɛmeṛ yerkeb fell-as ula d yiwen. Fsit-as-ed cced tawim-t-id.
2ja ütles neile: 'Minge külla, mis on teie ees, ja kohe, kui jõuate sinna, leiate kinniseotud sälu, kelle seljas ei ole istunud veel ükski inimene. Päästke see lahti ja tooge siia!
3Ma yella win i wen-d-yennan : « acimi txeddmem ayagi ? » Innit-as : « yeḥwaǧ-it Ssid-nneɣ, taswiɛt kan a wen-t id-yerr. »
3Ja kui keegi teile ütleb: Miks te seda teete? siis öelge: Issand vajab teda ja läkitab ta peatselt tagasi!'
4Ṛuḥen inelmaden-nni ufan aɣyul deg webrid yeqqen ɣer tewwurt n yiwen n wexxam, fsin-as ccedd.
4Jüngrid läksid ja leidsid sälu seotuna värava juures tänaval ja päästsid ta valla.
5Kra seg wid yellan dinna nnan asen : D acu txeddmem akka ? Acuɣer i d-tserḥem i weɣyul-agi ?
5Ja mõned sealseisjaist ütlesid neile: 'Mis te teete, et päästate sälu lahti?'
6Rran-asen akken i sen-d-yenna Sidna Ɛisa, dɣa ǧǧan-ten.
6Aga nemad ütlesid neile just nõnda, nagu Jeesus oli käskinud, ja nad jäeti rahule.
7Wwin-d aɣyul-nni i Sidna Ɛisa, ssersen fell-as llebsa-nsen iwakken ad yerkeb fell-as.
7Ja nad tõid sälu Jeesuse juurde ja heitsid oma rõivad ta peale ning Jeesus istus sälu selga.
8Aṭas i s-ițessun llebsa-nsen deg webrid, ma d wiyaḍ țessun-as tiseḍwa i d-ge?men si lexla.
8Ja paljud laotasid tee peale oma rõivad, aga teised väljadelt raiutud oksi.
9Wid yezwaren d wid yettabaɛen țɛeggiḍen : « ?usana, ad yețțubarek win i d-yusan s ɣuṛ Sidi Ṛebbi !
9Need aga, kes käisid Jeesuse eel ja järel, hüüdsid: 'Hoosanna! Õnnistatud olgu see, kes tuleb Issanda nimel!
10Tețțubarek tgeldit i d-yusan, tageldit n Sidna Dawed baba-tneɣ ! ?usana ( tamanegt ) deg imukan ɛlayen. »
10Õnnistatud olgu meie isa Taaveti tulev kuningriik! Hoosanna kõrgustes!'
11Sidna Ɛisa yewweḍ ɣer temdint n Lquds, yekcem ɣer lǧameɛ iqedsen. Imuqel ayen akk i gdeṛṛun dina, imiren mi geẓra ifut lḥal, iṛuḥ ɣer taddart n Bitanya nețța d tnac inelmaden-is.
11Ja Jeesus tuli Jeruusalemma pühakotta. Kui ta oli ümberringi kõike vaadanud, läks ta hilise aja tõttu koos nende kaheteistkümnega Betaaniasse.
12Azekka-nni akken ffɣen si taddart n Bitanya, Sidna Ɛisa yelluẓ.
12Ja järgmisel päeval Betaaniast lahkumisel tundis Jeesus nälga
13Iwala si lbeɛd tameɣṛust yesɛan iferrawen, iṛuḥ ad iqelleb kra ibakuṛen ara yečč. Mi gqeṛṛeb ɣuṛ-es, yufa deg-s anagar iferrawen, axaṭer mačči d lawan n lexṛif.
13ja kui ta kaugelt nägi lehis viigipuud, läks ta vaatama, kas ehk midagi selle otsast on leida. Ja kui ta puu juurde oli tulnud, ei leidnud ta muud kui lehti; sest ei olnud viigimarjade aeg.
14Yenṭeq ɣuṛ-es zdat n inelmaden-is, yenna-yas : Ur tețțuɣaleḍ ara a d-tefkeḍ lfakya !
14Ja Jeesus ütles puule: 'Ärgu keegi enam iialgi söögu sinust vilja!' Ja ta jüngrid kuulsid seda.
15Mi wwḍen ɣer temdint n Lquds, Sidna Ɛisa yekcem ɣer lǧameɛ iqedsen, yebda itellif wid yețțaɣen znuzun dinna. Yeqleb ṭṭwabel d ikersiyen n wid ițbeddilen idrimen akk-d wid yeznuzun itbiren.
15Ja nad tulid Jeruusalemma. Ja Jeesus läks pühakotta ning hakkas välja ajama neid, kes pühakojas müüsid ja ostsid, ning lükkas kummuli rahavahetajate lauad ja tuvimüüjate pingid
16Ur yeǧǧi ula d yiwen ad yawi yid-es lḥaǧa ɣer daxel n lǧameɛ.
16ega lubanud, et keegi kannaks asju läbi pühakoja.
17Dɣa yesselmed lɣaci s imeslayen-agi : Eɛni ur yețwakteb ara : Axxam-iw ad ițțusemmi d axxam n tẓallit i leǧnas meṛṛa, ma d kunwi terram-t d axxam n imakaren !
17Ja ta õpetas ja kõneles neile: 'Eks ole kirjutatud, et minu koda hüütagu palvekojaks kõigile rahvastele? Aga teie olete selle teinud röövlikoopaks!'
18Mi s-slan, lmuqedmin imeqqranen d lɛulama uggaden-t, imiren țnadin amek ara t-nɣen, axaṭer lɣaci meṛṛa wehmen deg uselmed-ines.
18Ja ülempreestrid ja kirjatundjad said sellest kuulda ning otsisid võimalust Jeesust hukata, sest nad kartsid teda, kuna kogu rahvas oli hämmastunud tema õpetusest.
19Mi d-yeɣli yiḍ, Sidna Ɛisa d inelmaden-is ffɣen si temdint.
19Aga õhtuti läksid Jeesus ja jüngrid alati linnast välja.
20Azekka-nni ṣṣbeḥ mi d-ɛeddan syenna, inelmaden-is walan tameɣṛust nni teqquṛ armi d iẓuran.
20Ja varahommikul nägid nad mööda minnes viigipuu juurteni ära kuivanud olevat.
21Buṭrus yemmekta-d ayen iɛeddan, yenna i Sidna Ɛisa : A Sidi, muqel ! Tameɣṛust-nni iwumi tedɛiḍ teqquṛ !
21Ja Peetrus, kes mäletas, ütles Jeesusele: 'Rabi, vaata, viigipuu, mille sa needsid, on ära kuivanud!'
22Sidna Ɛisa yenṭeq yenna : A wen-d-iniɣ tideț :
22Ja Jeesus vastas neile: 'Olgu teil usku Jumalasse!
23ma yenna walebɛaḍ i wedrar-agi « qleɛ syenna tḍeggṛeḍ iman-ik ɣer lebḥeṛ» ma yumen ur icukket ara, atan a d-yedṛu wayen i d-yenna.
23Tõesti, ma ütlen teile, kes iganes ütleb tollele mäele: 'Kerki ja kukuta end merre!' ega kõhkle oma südames, vaid usub, et see, mis ta räägib, sünnib, siis see saabki talle!
24Daymi i wen-qqaṛeɣ : kra wayen ara tessutrem i Ṛebbi di tẓallit, amnet belli yewweḍ-ikkun-id yerna a wen-d-ițțunefk.
24Seepärast ma ütlen teile: Kõike, mida te iganes palves endale palute - uskuge, et te olete saanud, ja see saabki teile!
25M'ara tekkrem aț-țẓallem yili teṭṭfem cceḥna i walebɛaḍ, semmḥet-as, iwakken baba-twen yellan deg igenwan a wen-isemmeḥ ula i kunwi ddnubat nwen.
25Ja kui te olete palvetamas, siis andke andeks, kui teil on midagi kellegi vastu, et ka teie Isa taevas annaks teile andeks teie eksimused.
26[ Meɛna ma yella ur tețsemmiḥem ara i wiyaḍ, baba-twen yellan deg igenwan ur wen-ițsemmiḥ ara ddnubat-nwen daɣen i kunwi. ]
26[Kui te aga ei anna andeks, siis ei anna ka teie Isa, kes on taevas, teie eksimusi teile andeks.]'
27Uɣalen ɣer temdint n Lquds. Di teswiɛt-nni, Sidna Ɛisa yella itezzi di Lǧameɛ iqedsen ; lmuqedmin imeqqranen d lɛulama akk-d lecyux, qeṛṛben-d ɣuṛ-es
27Ja nad tulid uuesti Jeruusalemma. Ja kui Jeesus kõndis pühakojas, astusid ülempreestrid ja vanemad ta juurde
28nnan-as : Ansi i k-d-tekka lḥekma-agi ? Anwa i k-d-yefkan tazmert aț- țxedmeḍ ayagi ?
28ja ütlesid talle: 'Millise meelevallaga sa seda kõike teed? Või kes on andnud sulle selle meelevalla, et sa seda teed?'
29Sidna Ɛisa yerra-yasen : Ula d nekk a kkun-steqsiɣ s yiwen usteqsi kan, ma terram-iyi-d, a wen-d-iniɣ ansi i yi-d-tekka lḥekma s wayes i xeddmeɣ ayagi :
29Aga Jeesus ütles neile: 'Minagi küsin teilt üht asja ja teie vastake mulle, ja siis ma ütlen teile, millise meelevallaga mina seda kõike teen.
30Anwa i d-iceggɛen Yeḥya ad isseɣḍes deg waman, d Ṛebbi neɣ d imdanen ? Erret-iyi-d !
30Kas Johannese ristimine oli taevast või inimestest? Vastake mulle!'
31Bdan țemcawaṛen wway gar asen qqaṛen : ma nerra-yas : « d Ṛebbi i t-id iceggɛen», a ɣ-d-yini : « acimi ihi ur tuminem ara s Yeḥya ? »
31Ja nad arutasid omavahel: Kui ütleme, et taevast, siis ta ütleb: 'Miks te siis ei uskunud teda?'
32Ma nenna-d : « d imdanen i t-id iceggɛen... » Uggaden ma nnan-d akken, axaṭer lɣaci umnen akk belli Yeḥya d nnbi.
32Või peaksime ütlema, et inimestest? - aga nad kartsid rahvahulka, sest kõikide meelest oli Johannes tõepoolest olnud prohvet.
33Ihi rran-as i Sidna Ɛisa : Ur neẓri ara ! Sidna Ɛisa yerra-yasen : Ula d nekk ur wen-d-qqaṛeɣ ara ansi i yi-d-tekka lḥekma s wayes xeddmeɣ ayagi.
33Nii nad vastasid Jeesusele: 'Meie ei tea.' Ja Jeesus ütles neile: 'Ega siis minagi ütle teile, millise meelevallaga ma seda kõike teen.'