¹Ɛeddan kra wussan, Sidna Ɛisa yuɣal-ed ɣer Kafernaḥum ; yeffeɣ lexbaṛ belli deg wexxam-nni i gella.

¹Ja kui Jeesus tuli mõni päev hiljem taas Kapernauma, saadi kuulda, et ta on kodus.

²Aṭas n lɣaci i d-innejmaɛen, armi ur d-yeqqim wemkan ula zdat tewwurt . Nețța yețbecciṛ-asen awal n Sidi Ṛebbi.

²Ja paljud tulid kokku, nii et isegi ukse ees ei olnud enam ruumi. Ja Jeesus kõneles neile Jumala sõna.

³A ten-aya ṛebɛa yergazen wwin-d yiwen wukrif i Sidna Ɛisa.

³Ja neli meest tuli tema juurde, kandes halvatut.

⁴Akken walan ur zmiren ara a t-ssiwḍen ɣuṛ-es si lɣaci-nni, kkan-d si ssqef, kksen iqermuden sennig wanda yella Sidna Ɛisa, syenna ssadren-d ukrif-nni deg wusu-ines.

⁴Ja kui nad rahvahulga tõttu ei saanud teda tuua Jeesuse lähedale, võtsid nad katuse sealt kohalt lahti, kus ta oli, ja teinud augu, lasksid alla kanderaami, millel halvatu lamas.

⁵Mi gwala liman-nsen, Sidna Ɛisa yenna i wukrif-nni : ?waɛeffan-ak ddnubat-ik a mmi.

⁵Ja nende usku nähes ütles Jeesus halvatule: 'Poeg, sinu patud on sulle andeks antud!'

⁶Llan dinna kra lɛulama qqimen țxemmimen deg ulawen-nsen qqaṛen :

⁶Aga seal olid mõned kirjatundjad istumas, kes mõtlesid oma südames:

⁷Amek armi yessaweḍ a d-yini imeslayen-agi ? Wagi d lekfeṛ ! Anwa i gzemren ad yeɛfu ddnubat anagar Sidi Ṛebbi ?

⁷'Mida see räägib nõnda? Ta teotab Jumalat! Kes muu võib patte andeks anda kui Jumal üksi?'

⁸Imiren kan Sidna Ɛisa yeẓra ayen țxemmimen deg ulawen-nsen, yenna yasen : Acuɣer tețxemmimem akkagi deg ulawen-nwen ?

⁸Aga Jeesus tundis kohe oma vaimus ära, et nood nõnda mõtlevad iseeneses, ja ta ütles neile: 'Miks te seda kõike arutate oma südames?

⁹D acu i gsehlen a s-t-iniɣ i wukrif-agi : țwaɛfan-ak ddnubat-ik, neɣ kker ddem usu-inek telḥuḍ ?

⁹Kumb on kergem, kas öelda halvatule: 'Sinu patud on andeks antud!' või öelda talle: 'Tõuse püsti, võta oma kanderaam ja kõnni!'?

¹⁰Ihi bɣiɣ aț-țeẓrem belli Mmi-s n bunadem yezmer ad yeɛfu ddnubat di ddunit. Yenna i wukrif-nni :

¹⁰Aga et te teaksite, et Inimese Pojal on meelevald patte andeks anda maa peal,' - ta ütles halvatule -

¹¹Kker, ddem usu-inek tṛuḥeḍ ɣer wexxam-ik !

¹¹'sinule ma ütlen: Tõuse püsti, võta oma kanderaam ja mine koju!'

¹²Imiren kan, yekker yeddem usu-ines, yeffeɣ zdat-nsen irkul. Lɣaci wehmen deg wayen yedṛan, țḥemmiden Sidi Ṛebbi, qqaṛen : Werǧin ( di leɛmeṛ ) neẓri ayagi !

¹²Ja kohe tõusis too püsti, võttis oma kanderaami ja läks välja kõigi silma all, nii et kõik hämmastusid ja ülistasid Jumalat, öeldes: 'Sellist asja pole me eluilmaski näinud!'

¹³Sidna Ɛisa yuɣal ɣer rrif n lebḥeṛ. Aṭas n lɣaci i d-ițasen ɣuṛ-es dɣa yesselmad-iten.

¹³Ja Jeesus läks taas välja järve äärde ja ta juurde tuli suur hulk rahvast ja ta õpetas neid.

¹⁴Mi gɛedda, iwala yiwen umekkas yeqqim ițeṭṭef leɣṛama, isem-is Lewwi d mmi-s n ?alfi. Sidna Ɛisa yenna-yas : Ddud-d yid-i ! Lewwi yekker, yedda yid-es.

¹⁴Ja edasi minnes nägi Jeesus Leevit, Alfeuse poega, tollihoone juures istuvat ja ütles talle: 'Järgne mulle!' Ja too tõusis ja järgnes talle.

¹⁵Mi llan tețțen deg wexxam n Lewwi nețța d inelmaden-is, qqimen-d yid-sen imekkasen akk-d yir imdanen, axaṭer aṭas i t-ittabaɛen.

¹⁵Ja sündis, et Jeesus istus lauas tema kodus ning palju tölnereid ja muid patuseid istus koos Jeesuse ja tema jüngritega. Sest neid oli palju, kes temaga kaasas käisid.

¹⁶Lɛulama d ifariziyen mi t-walan itețț d imekkasen akk-d yir imdanen, nnan i inelmaden-is : Acuɣer Ssid-nwen itețț d imekkasen akk-d imednuben ?

¹⁶Ja kui variseride kirjatundjad nägid, et Jeesus sööb koos patuste ja tölneritega, ütlesid nad tema jüngritele: 'Mis, kas ta sööb koos tölnerite ja patustega!'

¹⁷Mi sen-yesla Sidna Ɛisa, yenna yasen : Mačči d wid iṣeḥḥan i geḥwaǧen ṭṭbib, meɛna d imuḍan. Ur d-usiɣ ara ad ssiwleɣ i iḥeqqiyen, meɛna i imednuben.

¹⁷Seda kuuldes ütles Jeesus neile: 'Ei vaja arsti terved, vaid haiged. Ma ei ole tulnud kutsuma õigeid, vaid patuseid.'

¹⁸Inelmaden n Yeḥya aɣeṭṭas akk-d ifariziyen llan țțuẓummen. Usan-d ad steqsin Sidna Ɛisa nnan-as : Acuɣer inelmaden n Yeḥya d inelmaden n ifariziyen țțuẓummen, ma d inelmaden-ik ur țțuẓummen ara ?

¹⁸Johannese jüngritel ja variseridel oli tavaks paastuda. Nüüd tuldi ja öeldi Jeesusele: 'Miks Johannese jüngrid ja variseride jüngrid paastuvad, aga sinu jüngrid ei paastu?'

¹⁹Sidna Ɛisa yerra-yasen : Eɛni zemren inebgawen n tmeɣṛa ad uẓummen ma yella yid-sen yesli ? Kra ara yekk yesli yid-sen ur zmiren ara ad uẓummen.

¹⁹Ja Jeesus ütles neile: 'Ega peiupoisid või paastuda sel ajal, kui peigmees on nende juures!? Niikaua kui peigmees on nende juures, nad ei või paastuda.

²⁰A d-yas lweqt i deg ara sen yețwakkes yesli, deg wass-nni ad uẓummen.

²⁰Ent päevad tulevad, mil peigmees neilt ära võetakse, küll nad siis paastuvad tol päeval.

²¹Yiwen ur yețxiḍi tafaweț tajdiṭ i uceṭṭiḍ aqdim, neɣ m'ulac tafaweț-nni ara s-nernu aț-țesseɣṛes aceṭṭiḍ-nni aqdim dɣa acerrig-nni ad innerni.

²¹Keegi ei paika vanutamata riidetükiga vana kuube, muidu paik rebeneb selle küljest, uus vanast, ja auk läheb veel suuremaks.

²²Yiwen ur ițțačaṛ iyeddiden ( tiyelwin ) iqdimen s ccṛab ajdid, neɣ m'ulac ccṛab-nni ad ifelleq iyeddiden ; ccṛab ad inɣel, iyeddiden-nni ad qqeṛsen. Meɛna ccṛab ajdid ilaq ad immir ɣer iyeddiden ijdiden !

²²Ja keegi ei kalla värsket veini vanadesse nahklähkritesse, muidu vein rebestab lähkrid ning vein ja lähkrid muutuvad kõlbmatuks, vaid värske vein kallatakse uutesse lähkritesse.'

²³Yiwen wass n ssebt yellan d ass n westeɛfu , Sidna Ɛisa yezger igran n yirden. Inelmaden-is teddun țekksen tigedrin.

²³Ja ühel hingamispäeval juhtus Jeesus minema läbi viljapõldude ning tema jüngrid hakkasid teed käies viljapäid katkuma.

²⁴Ifariziyen nnan-as : Acuɣer xeddmen inelmaden-ik ayen ur nelli ara d leḥlal deg wass n ssebt ?

²⁴Ja variserid ütlesid talle: 'Vaata, nad teevad hingamispäeval, mida ei tohi!'

²⁵Sidna Ɛisa yerra-yasen : Di leɛmeṛ teɣṛim wayen yexdem ugellid Dawed asmi i ten-yeṭṭef laẓ nețța d irfiqen-is ?

²⁵Ja tema ütles neile: 'Kas te pole kunagi lugenud, mida tegi Taavet, kui tal oli puudus ning tema ja ta mehed olid näljas?

²⁶Yekcem ɣer wexxam n Sidi Ṛebbi deg wussan i deg yella Abyaṭar d lmuqeddem ameqqran, yečča nețța d irfiqen-is tiḥbulin-nni n weɣṛum yețțunefken d lweɛda, ɣas akken aɣṛum-nni i lmuqedmin kan iwumi yeḥlel.

²⁶Kuidas ta läks Jumala kotta ülempreester Ebjatari ajal ning sõi ära ohvrileivad, ehkki neid ei tohi süüa keegi peale preestrite, ja andis ka oma meestele?'

²⁷Yenna-yasen : Ass n westeɛfu yețwaxdem i wemdan, mačči d amdan i gețwaxedmen i wass n westeɛfu.

²⁷Ja ta ütles neile: 'Hingamispäev on seatud inimese jaoks, mitte inimene hingamispäeva jaoks;

²⁸Daymi Mmi-s n bunadem yeḥkem ula ɣef wass n westeɛfu.

²⁸nõnda on Inimese Poeg ka hingamispäeva isand.'