¹Sidna Ɛisa yenna daɣen : -- S tideț a wen-d-iniɣ, kra seg wid yellan dagi, ur țmețțaten ara alamma walan tagelda n Ṛebbi tusa-d s tmanegt tameqqrant.

¹Ja ta ütles neile: 'Tõesti, ma ütlen teile, siin seisjatest on mõned, kes ei maitse surma enne, kui näevad Jumala riiki tulnud olevat väega.'

²Mi ɛeddan sețța wussan, Sidna Ɛisa yewwi yid-es Buṭrus, Yeɛqub d Yuḥenna, ulin ɣer yiwen wedrar ɛlayen. Mi llan dinna weḥḥed-sen, tenbeddal ṣṣifa-s zdat-sen,

²Ja kuue päeva pärast võttis Jeesus kaasa Peetruse ja Jaakobuse ja Johannese ning viis nad omaette kõrgele mäele. Ja teda muudeti nende ees,

³llebsa-s tuɣal ț-țamellalt tețfeǧǧiǧ, ula d yiwen di ddunit ur izmir a ten yessimlul akken.

³ta rõivad hakkasid erevalgena hiilgama, selliseks ei suuda ükski maapealne vanutaja neid valgendada.

⁴?ehṛen-asen-d nnbi Ilyas akk-d Sidna Musa, țmeslayen d Sidna Ɛisa.

⁴Ja Eelija koos Moosesega näitas ennast neile, ja need kõnelesid Jeesusega.

⁵Yenṭeq Buṭrus yenna i Sidna Ɛisa : A Sidi, yelha imi nella dagi. A nesbedd tlata iqiḍunen ; yiwen i kečč, wayeḍ i Sidna Musa wayeḍ i Sidna Ilyas.

⁵Peetrus vastas ning ütles: 'Rabi, siin on meil hea olla, teeme kolm lehtmaja: sinule ühe ja Moosesele ühe ja Eelijale ühe.'

⁶Ur yeẓri d acu i d-yeqqaṛ axaṭer tekcem-iten lxelɛa ț-țameqqrant.

⁶Ta ju ei teadnud, mida öelda, sest neid valdas suur hirm.

⁷Taswiɛt kan ters-ed yiwet n tagut tɣumm-iten, si tagut-nni tenṭeq-ed yiwet n taɣect tenna-d : Wagi d Mmi ameɛzuz, smeḥsiset as !

⁷Ja tekkis pilv, mis neid varjas, ja pilvest kostis hääl: 'See on mu armas Poeg, teda kuulake!'

⁸Imiren kan, inelmaden muqlen ɣer mkul tama, ur walan ula d yiwen, anagar Sidna Ɛisa yellan yid-sen.

⁸Ja järsku, kui nad ringi vaatasid, ei näinud nad enam kedagi muud kui Jeesust üksi endi juures.

⁹Mi d-ṣubben seg udrar, Sidna Ɛisa iweṣṣa-ten : Ur ḥekkut i yiwen ayen teẓram, alamma yeḥya-d Mmi-s n bunadem si ger lmegtin.

⁹Ja kui nad mäelt lahkusid, keelas Jeesus neid, et nad kellelegi ei jutustaks, mida nad olid näinud, enne kui Inimese Poeg on üles tõusnud surnuist.

¹⁰Uɣen-as awal, d acu kan țemsteqsayen, qqaṛen : Acu i d lmeɛna n ḥeggu si ger lmegtin ?

¹⁰Ja nad pidasid meeles need sõnad, ent omavahel arutasid: 'Mida tähendab surnuist üles tõusma?'

¹¹Inelmaden steqsan-t nnan-as : Acuɣer lɛulama n ccariɛa qqaṛen-d : ilaq a d-yas uqbel Sidna Ilyas ?

¹¹Ja nad küsisid Jeesuselt: 'Miks kirjatundjad ütlevad, et enne peab tulema Eelija?'

¹²Yerra-yasen : ?-țideț, a d-yas uqbel Ilyas, iwakken ad iseggem kullec. lameɛna acuɣer yețwakteb ɣef Mmi-s n bunadem belli ilaq ad yenɛețțab aṭas yerna ad yețwaqehheṛ ?

¹²Aga tema lausus neile: 'Eelija tuleb küll enne ja seab kõik korda, aga kuidas on kirjutatud Inimese Pojast, et temal tuleb palju kannatada ja teda põlatakse?

¹³Aql-i nniɣ-awen : Ilyas yusa-d, xedmen deg-s akken bɣan, am akken yețwakteb fell-as di tira iqedsen.

¹³Aga ma ütlen teile, Eelija on juba tulnud, ent nad on talle teinud, mida kõike aga tahtsid, nii nagu temast on kirjutatud.'

¹⁴Mi d-ṣubben seg udrar, ufan-d lɣaci akk-d lɛulama n ccariɛa zzin i inelmaden nniḍen, țmeslayen yid-sen.

¹⁴Ja kui nad tulid jüngrite juurde, nägid nad suurt rahvahulka nende ümber ja kirjatundjaid jüngritega vaidlemas.

¹⁵Mi d-walan Sidna Ɛisa, dehcen, uzzlen ad selmen fell-as.

¹⁵Niipea kui rahvahulk Jeesust nägi, olid nad kõik väga hämmastunud, jooksid tema juurde ja tervitasid teda.

¹⁶Sidna Ɛisa yesteqsa-ten : ?ef wacu i tețmeslayem akka yid-sen ?

¹⁶Ja Jeesus küsis neilt: 'Miks te vaidlete nendega?'

¹⁷Yiwen wergaz si lɣaci-nni yerra-yas-d : A Sidi, wwiɣ-ak-d mmi axaṭer yesgugem-it uṛuḥani.

¹⁷Keegi rahva hulgast vastas talle: 'Õpetaja, ma tõin sinu juurde oma poja, kellel on keeletu vaim,

¹⁸Kra wanda ara t-yeṭṭef, yesseɣlay-it ɣer lqaɛa ; aqcic yessufuɣ-ed tikufta, yețqeṛṛic tuɣmas, yețțuɣal d asemmaḍ. ?elleleɣ inelmaden-ik a t-ssufɣen seg-s meɛna ur zmiren ara.

¹⁸ja kus tahes see teda tabab, paiskab see ta maha ja siis mu poeg ajab vahtu suust ja kiristab hambaid ja kangestub. Ja ma ütlesin su jüngritele, et nad ajaksid selle välja, ent nad ei suutnud.'

¹⁹Sidna Ɛisa yenna-yasen : A lǧil i gxuṣṣ liman ! Ar melmi ara yiliɣ yid-wen ? Ar melmi ara wen-ṣebṛeɣ ? Awit-ed aqcic-agi ! Wwin-as-t-id ;

¹⁹Aga tema vastas neile: 'Oh uskmatu sugupõlv! Kui kaua ma pean teie juures olema? Kui kaua tuleb mul teiega kannatlik olla? Tooge ta minu juurde!'

²⁰akken kan iwala Sidna Ɛisa, aṛuḥani-nni yebda yețhuccu aqcic-nni, yesseɣli-t ɣer lqaɛa yessemṛareɣ-it armi i s-d yessufeɣ tikufta.

²⁰Ja nad tõid ta Jeesuse juurde ja Jeesust nähes raputas vaim kohe poissi ja poiss kukkus maha ja vähkres vahtu suust ajades.

²¹Sidna Ɛisa yesteqsa baba-s n weqcic-nni yenna-yas : Si melmi i d-ideṛṛu yid-es wayagi ? Yerra-yas-d : Seg wasmi yella d amecṭuḥ.

²¹Ja Jeesus küsis tema isalt: 'Kui kaua see juba temaga nõnda on?' Aga tema ütles: 'Lapsest saadik,

²²Acḥal d abrid i t-idemmer uṛuḥani-agi ɣer tmes d waman iwakken a t-ineɣ. Tura, ma yella wayen iwumi tzemreḍ, ḥunn fell-aɣ, ɛiwen-aɣ !

²²ja see vaim on teda sageli visanud ka tulle ja vette, et teda hukata. Aga kui sa midagi võid - tunne meile kaasa ja aita meid!'

²³Sidna Ɛisa yerra-yas : Teqqaṛeḍ : ma tzemreḍ... ? Win yețțamnen yezmer i kullec !

²³Aga Jeesus ütles talle: 'Sa ütled: Kui sa võid! Kõik on võimalik sellele, kes usub.'

²⁴Imiren kan, baba-s n weqcic-nni yenna : Umneɣ ! Meɛna sseǧhed-iyi axaṭer xuṣṣeɣ di liman.

²⁴Otsekohe hüüdis lapse isa: 'Ma usun, aita mind mu uskmatuses!'

²⁵Sidna Ɛisa mi gwala lɣaci uzzlen-d ɣuṛ-sen, yumeṛ i uṛuḥani-nni, yenna-yas : Ay aṛuḥani ! yesgugumen yesɛuẓẓugen, effeɣ seg weqcic-agi ur țɛawad ara aț-țkecmeḍ deg-s !

²⁵Aga kui Jeesus nägi, et rahvahulk kokku jookseb, sõitles ta rüvedat vaimu: 'Sina keeletu ja kurt vaim, ma käsin sind, mine temast välja ja ära tule kunagi enam tema sisse!'

²⁶Imiren iɛeggeḍ, ihucc-it nezzeh, dɣa yeffeɣ seg-s. Aqcic-nni yuɣal am lmegget, daymi aṭas i s-yeqqaṛen : « yemmut. »

²⁶Ja vaim läks välja kisendades ja teda üha raputades ning poiss jäi otsekui surnuks, nii et paljud ütlesid, et ta on surnud.

²⁷Meɛna Sidna Ɛisa yeṭṭef-as afus, isekker-it-id, ibedd.

²⁷Aga Jeesus võttis poisi käest kinni, tõstis ta üles, ja poiss tõusis püsti.

²⁸Mi kecmen ɣer wexxam, inelmaden-is steqsan-t : Acuɣer ur nezmir ara nukni a nessufeɣ aṛuḥani-nni ?

²⁸Ja kui nad olid koju tulnud, küsisid ta jüngrid temalt omavahel olles: 'Miks meie ei suutnud seda välja ajada?'

²⁹Yenna-yasen : Iwakken aț-țessufɣem iṛuḥaniyen am wigi, ilaq aț-țețțuẓumem yerna aț-țețẓallam.

²⁹Ja Jeesus ütles neile: 'See tõug ei lähe välja millegi muu kui palvega.'

³⁰Ṛuḥen syenna, zegren tamurt n Jlili. Sidna Ɛisa ur yebɣi ara ad ẓren lɣaci anda i gella,

³⁰Ja kui nad sealt lahkusid, rändasid nad läbi Galilea. Ja Jeesus ei tahtnud, et keegi teda ära tunneks,

³¹axaṭer yesselmad inelmaden-is, yenna-yasen : Mmi-s n bunadem ad ițțusellem ger ifassen n yemdanen, a t-nɣen, meɛna tlata wussan mbeɛd lmut-is a d-iḥyu.

³¹sest ta õpetas oma jüngreid ja ütles neile, et Inimese Poeg antakse inimeste kätte ja nad tapavad tema, ja kui ta on tapetud, tõuseb ta kolme päeva pärast üles.

³²Inelmaden-is ur fhimen ara lmeɛna n wawal-agi, yerna kukran a t-steqsin.

³²Neile aga jäi see ütlus arusaamatuks ja nad kartsid temalt seletust küsida.

³³Mi ewwḍen ɣer temdint n Kafernaḥum. llan deg wexxam, Sidna Ɛisa yesteqsa-ten : ?ef wacu i tețmeslayem deg webrid ?

³³Ja nad tulid Kapernauma. Ja kui nad jõudsid koju, küsis Jeesus neilt: 'Mille üle te tee peal arutlesite?'

³⁴Lameɛna ssusmen akken ma llan, axaṭer deg webrid țmesteqsayen anwa i d ameqqran gar-asen.

³⁴Nemad aga jäid vait, sest nad olid teel omavahel arutanud, kes on suurim.

³⁵Sidna Ɛisa yeqqim, yessawel i tnac-nni inelmaden-is, yenna-yasen : Win yebɣan ad yili d amezwaru, ilaq ad yeqqim d aneggaru, ad yuɣal d aqeddac i mkul yiwen.

³⁵Ja Jeesus istus maha, kutsus need kaksteist ja ütles neile: 'Kui keegi tahab olla esimene, siis ta olgu viimane ja kõikide teenija!'

³⁶Yeddem-ed yiwen weqcic amecṭuḥ, yesbedd-it zdat-sen dɣa yerfed-it ger ifassen-is, yenna-yasen :

³⁶Ja ta võttis ühe lapse, pani nende keskele seisma, kaisutas last ja ütles neile:

³⁷Win iqeblen aqcic amecṭuḥ am wagi ɣef ddemma n yisem-iw, d nekk i geqbel, win i yi-qeblen mačči d nekk i geqbel lameɛna yeqbel Win i yi-d iceggɛen.

³⁷'Kes iganes ühe niisuguse lapse vastu võtab minu nimel, võtab vastu minu, ja kes iganes vastu võtab minu, võtab vastu mitte minu, vaid minu Läkitaja.'

³⁸Yuḥenna yenna i Sidna Ɛisa : A Sidi, nwala yiwen wergaz yessufuɣ leǧnun s yisem-ik ; nugi-yas imi ur iteddu ara yid-nneɣ.

³⁸Johannes lausus talle: 'Õpetaja, me nägime üht meest sinu nimel kurje vaime välja ajamas ja me püüdsime teda keelata, sest ta ei käi koos meiega.'

³⁹Sidna Ɛisa yerra-yas : Aneft-as, imi ulac win izemren ad ixdem lbeṛhan s yisem-iw, imiren ad yehdeṛ ayen n diri fell-i.

³⁹Aga Jeesus ütles: 'Ärge keelake teda, sest ükski, kes teeb minu nimel vägeva teo, ei saa järgmisel hetkel rääkida minust halvasti,

⁴⁰Win ur nelli ara d aɛdaw-nneɣ, yid-nneɣ i gella.

⁴⁰sest kes ei ole meie vastu, on meie poolt.

⁴¹Kra win ara wen-d-yefken lkas n waman imi d inelmaden n Lmasiḥ i tellam, a wen-iniɣ s tideț, lxiṛ-is ur s-yețwankaṛ ara .

⁴¹Jah, kes iganes annab teile juua kas või karikatäie vett, sellepärast et te olete Kristuse omad, tõesti, ma ütlen teile, ta ei jää oma palgast ilma!

⁴²Win ara yilin d sebba n tuccḍa i yiwen seg imecṭuḥen-agi yumnen yis-i, axiṛ-as a s-ɛelqen ɣer temgeṛṭ aɣaṛef n tsirt, a t-ḍeggṛen ɣer lebḥeṛ.

⁴²Ja kes iganes eksitab kelle tahes neist pisikestest minusse uskujaist, sellele oleks hoopis parem, kui tal oleks veskikivi kaelas ja ta oleks merre visatud.

⁴³Ma yella d afus-ik i d sebba n tuccḍa, gzem-it ; axiṛ-ak aț-țkecmeḍ ɣer tudert n dayem s yiwen ufus wala aț-țkecmeḍ s sin ifassen ɣer ǧahennama, aț-țețwaḍeggreḍ ɣer tmes ur nxețți.

⁴³Ja kui su käsi sind ajab patustama, raiu ta ära! Sul on parem minna vigasena ellu kui kahe käega põrgusse kustumatusse tulle

⁴⁴[Dinna awekkiw itețțen lǧețțat ur yețmețțat ara, times ur txețți ara maḍi.]

⁴⁴[kus nende uss ei sure ja tuli ei kustu].

⁴⁵Ma yella d aḍaṛ-ik i d sebba n tuccḍa, gzem-it ;axiṛ-ak aț-țkecmeḍ ɣer tudert n dayem s yiwen uḍar wala aț-țkecmeḍ s sin iḍaṛṛen ɣer ǧahennama, aț-țețwaḍeggreḍ ɣer tmes ur nxețți.

⁴⁵Ja kui su jalg sind ajab patustama, raiu ta ära! Sul on parem minna jalutuna ellu kui kahe jalaga olla visatud põrgusse

⁴⁶[Dinna awekkiw itețțen lǧețțat ur yețmețțat ara, times ur txețți ara maḍi.]

⁴⁶[kus nende uss ei sure ja tuli ei kustu].

⁴⁷Daɣen ma yella ț-țiṭ-ik i gellan d sebba n tuccḍa, qleɛ-iț-id ; axiṛ-ak aț-țkecmeḍ ɣer tgelda n Sidi Ṛebbi s yiwet n tiṭ, wala aț-țwaḍeggṛeḍ s snat wallen ɣer ǧahennama.

⁴⁷Ja kui su silm sind ajab patustama, kisu ta välja! Sul on parem minna ühe silmaga Jumala riiki kui kahe silmaga olla visatud põrgusse,

⁴⁸Dinna awekkiw itețțen lǧețțat ur yețmețțat ara, times ur txețți ara maḍi.

⁴⁸kus nende uss ei sure ja tuli ei kustu.

⁴⁹Axaṭer mkul amdan ilaq ad yețwamelleḥ s tmes.

⁴⁹Sest kõiki soolatakse tulega.

⁵⁰Lmelḥ, d ayen yelhan ; meɛna ma tṛuḥ-as lbenna-s, s wacu ara t-tmellḥem ?

⁵⁰Sool on hea asi. Aga kui sool läheb magedaks, millega te maitsestate seda? Olgu teil soola enestes ja pidage rahu omavahel!'

⁵¹Sɛut lmelḥ deg yiman-nwen, tɛicem wway gar-awen di lehna.