1Di lweqt-nni, inelmaden n Sidna Ɛisa qeṛṛben ɣuṛ-es nnan-as : -- Anwa i d ameqqran di tgelda n igenwan ?
1Selsamal tunnil astusid jüngrid Jeesuse juurde ja küsisid: 'Kes küll on suurim taevariigis?'
2Sidna Ɛisa yessawel i yiwen weqcic isbedd-it di tlemmast-nsen, yenna :
2Ja Jeesus kutsus ühe lapse, pani nende keskele seisma
3A wen-d-iniɣ tideț ; ma yella ur d-tuɣalem ara ɣer webrid, m'ur teqbilem ara aț-țilim .am arrac imecṭuḥen, ur tkeččmem ara ɣer tgelda n igenwan !
3ja ütles: 'Tõesti, ma ütlen teile, kui te ei pöördu ega saa kui lapsed, ei pääse te taevariiki!
4Daymi, win ara yeṣṣemẓin iman-is am weqcic-agi amecṭuḥ, d nețța ara yilin d ameqqran di tgelda n igenwan.
4Kes nüüd iseennast alandab selle lapse taoliseks, see on suurim taevariigis.
5Kra win ara yestṛeḥben s weqcic am-agi ɣef ddemma n yisem-iw, yis-i i gesṭerḥeb.
5Ja kes iganes ühe niisuguse lapse võtab vastu minu nimel, võtab vastu minu.
6Win ara yesseɣlin di ddnub ula d yiwen seg imecṭuḥen-agi yumnen yis-i, axiṛ-as a s-cudden aɣaṛef n tsirt ɣer temgeṛṭ-is, a t-ḍeggṛen ɣer lebḥeṛ ad iɣṛeq.
6Aga kes iganes on püüniseks kellele tahes neist pisikestest minusse uskujaist, sellele oleks parem, et talle veskikivi kaela riputataks ja ta uputataks mere sügavusse.
7A tawaɣit n ddunit-a, imi qwant tsebbiwin n tuccḍa ! Axaṭer tisebbiwin n tuccḍa ulamek ur d-țilint ara. Meɛna a nnger n win ara yilin d sebba-nsent.
7Häda maailmale ahvatluste pärast! On küll paratamatu, et kiusatused tulevad. Kuid häda sellele inimesele, kelle kaudu kiusatus tuleb!
8Ma yella d afus-ik neɣ d aḍaṛ-ik ara k-yesseɣlin di ddnub, gzem-iten, ḍeggeṛ-iten akkin fell-ak, axiṛ-ak aț-țiliḍ di ddunit d aɛiban wala aț-țesɛuḍ sin iḍaṛṛen neɣ sin ifassen, aț-țwaḍeggṛeḍ ɣer tmes ur nxețți.
8Aga kui su käsi või su jalg ajab sind patustama, raiu ta ära ja heida minema! Sul on parem minna käteta või jalutuna ellu kui kahe käega ja kahe jalaga olla visatud igavesse tulle.
9Ma yella daɣen ț-țiṭ-ik ara k-yawin ɣer ddnub, qleɛ-iț ḍeggeṛ-iț akkin fell-ak ; axiṛ-ik aț-țiliḍ di ddunit s yiwet n tiṭ wala aț-țesɛuḍ snat wallen, aț- țwaḍeggṛeḍ ɣer tmes n ǧahennama.
9Ja kui su silm ajab sind patustama, kisu ta välja ja heida minema! Sul on parem ühe silmaga minna ellu kui kahe silmaga olla visatud tulepõrgusse.
10Ɣuṛ-wat aț-țḥeqṛem yiwen seg imecṭuḥen-agi axaṭer aql-i nniɣ awen-t : lmalayekkat-nsen deg igenwan, zgant daymen zdat Baba Ṛebbi.
10Vaadake ette, et te ühtainustki neist pisikestest ei põlgaks, sest ma ütlen teile, et nende inglid taevas näevad alati minu Isa palet, kes on taevas!
11[ Axaṭer Mmi-s n bunadem yusa-d ad isellek wid i gḍaɛen ! ]
11[Inimese Poeg on ju tulnud päästma kadunut.]
12D acu twalam ? Ma yella win yesɛan meyya wulli dɣa teɛṛeq-as yiwet deg-sent, ur ițțaǧa ara țesɛa uțesɛin-nni nniḍen di lexla iwakken a d-inadi ɣef tin i s-iɛeṛqen ?
12Mis te arvate? Kui ühel inimesel juhtub olema sada lammast ja üks neist ära eksib, eks ta jäta need üheksakümmend üheksa mägedesse ja lähe otsima eksinut?
13A wen-iniɣ tideț : ma yufa-ț, ad ifṛeḥ yis akteṛ n țesɛa uțesɛin-nni nniḍen ur neɛṛiq ara.
13Ja kui ta selle üles leiab, tõesti, ma ütlen teile, ta rõõmustab tema pärast enam kui nende üheksakümne üheksa pärast, kes ei olnud eksinud.
14Akken daɣen Baba-twen Ṛebbi yellan deg igenwan, ur yebɣi ara a s-iṛuḥ ula d yiwen seg imecṭuḥen-agi.
14Nõnda ei taha teie Isa, kes on taevas, et ükski neist pisikestest hukkuks.
15Ma yella twalaḍ gma-k idneb, ṛuḥ ṭṭef-it weḥd-es, nhu-t. Ma yuɣ-ak awal, atan trebḥeḍ-ed gma-k !
15Aga kui su vend peaks patustama, siis mine, noomi teda nelja silma all! Kui ta sind kuulab, siis oled sa oma venna tagasi võitnud.
16Meɛna ma igumma a k-d-isel, awi yiwen neɣ sin yemdanen yid-ek, iwakken ad ilin d inigan m'ara tefru temsalt , akken i d-tenna ccariɛa.
16Kui ta sind aga ei kuula, siis võta enesega veel üks või kaks, sest kahe või kolme tunnistaja suu läbi on kindel iga asi.
17Ma yugi a sen-isel, ssiweḍ tamsalt ɣer tejmaɛt n watmaten, m'ur iḥess ara ula i tejmaɛt-nni, ḥseb-it am akken d akafriw neɣ d amekkas axabit !
17Aga kui ta on neile sõnakuulmatu, siis ütle kogudusele! Aga kui ta isegi koguduse sõna ei kuula, siis olgu ta sulle nagu pagan ja tölner!
18A wen-iniɣ tideț : ayen akk ara teqnem neɣ iwumi ara tserrḥem di ddunit, ad yețwaqbel deg igenwan.
18Tõesti, ma ütlen teile, mis te iganes kinni seote maa peal, on seotud ka taevas, ja mis te iganes lahti päästate maa peal, on lahti päästetud ka taevas.
19A wen-iniɣ daɣen s tideț : ma yella sin seg-wen ddukklen iwakken ad ssutren kra di tẓallit, Baba Ṛebbi yellan deg igenwan, a sen-t-id-yefk.
19Tõesti, taas ma ütlen teile, kui iganes maa peal kaks teie seast on ühel meelel mingi asja suhtes, mida nad iganes paluvad, siis nad saavad selle minu Isa käest, kes on taevas.
20Axaṭer anda ara dduklen sin neɣ tlata s yisem-iw, ad ḥedṛeɣ gar-asen !
20Sest kus kaks või kolm on minu nimel koos, seal olen mina nende keskel.'
21Imiren Buṭrus iqeṛṛeb ɣuṛ-es yenna-yas : A Sidi, acḥal n tikkal ilaq ad semḥeɣ i gma ma yeḍlem-iyi, armi d sebɛa n tikkal ? SSidna Ɛisa yerra yas :
21Siis ütles Peetrus tema juurde astudes: 'Issand, kui mitu korda minu vend võib minu vastu patustada ja mul tuleb talle andeks anda? Kas aitab seitsmest korrast?'
22Xaṭi ! Ur k-d-nniɣ ara alamma d sebɛa tikkal, meɛna alamma d sebɛin iberdan sebɛa tikkal !
22Jeesus ütles talle: 'Ma ei ütle sulle seitse korda, vaid kas või seitsekümmend seitse korda.
23Daymi, tagelda n igenwan tețțemcabi ɣer yiwen ugellid yebɣan ad imḥasab nețța d iqeddacen-is.
23Seepärast on taevariik kuninga sarnane, kes tahtis oma sulastega arvet teha.
24Akken yebda leḥsab, wwin-as-d yiwen uqeddac iwumi yețțalas imelyunen.
24Kui ta siis hakkas arvet tegema, toodi ta ette üks, kes võlgnes talle kümme tuhat talenti.
25Imi ur yesɛi ara s wacu ara ixelleṣ, agellid-nni ifka lameṛ a ten-zzenzen d aklan, s nețța s tmeṭṭut-is, s warraw-is d wayen akk yesɛa, iwakken ad ixelleṣ ṭṭlaba-ines.
25Et tal aga maksta ei olnud, käskis isand müüa tema ja ta naise ja lapsed ja kõik, mis tal oli, ning maksta.
26Aqeddac-nni yeɣli ɣer iḍaṛṛen n ugellid, iḥellel-it yenna-yas : «` A Sidi, ṣṣbeṛ kra wussan, ad uɣaleɣ a k-xellṣeɣ ayen akk i yi tețțalaseḍ. »
26Siis see sulane kummardas teda maha heites ja ütles: 'Ole minuga pikameelne ja ma maksan sulle kõik!'
27Imi i t-iɣaḍ aṭas, agellid-nni isumeḥ-as ṭṭlaba-ines iserreḥ-as ad iṛuḥ.
27Ja isandal hakkas sulasest hale, ta laskis tal minna ning kustutas laenu.
28Akken kan i d-iffeɣ uqeddac-nni immuger-ed yiwen seg imdukkal-is ixeddmen yid-es, iwumi yețțalas kra n iṣurdiyen. IIkker ɣuṛ-es yeṭṭef-it si temgeṛṭ yeqqaṛ-as : « Err-iyi-d ayen i k țțalaseɣ ! »
28Aga kui see sulane oli välja läinud, leidis ta ühe kaassulase, kes võlgnes talle sada teenarit. Ja temast kinni haarates kägistas ta teda ja ütles: 'Maksa, mis sa võlgned!'
29Amdakkel-is yeɣli ɣer iḍaṛṛen-is iḥellel-it, yenna-yas : « Sṣbeṛ kra n wussan, ad uɣaleɣ a k-xellṣeɣ ! »
29Siis see kaassulane palus teda maha heites: 'Ole minuga pikameelne ja ma maksan sulle!'
30Lameɛna ur yeqbil ara ad isbeṛ, yerra-t ɣer lḥebs, alamma tețwaxelleṣ ṭṭlaba-ines.
30Aga tema ei tahtnud, vaid läks ning laskis ta heita vangi, kuni ta oma võla ära maksab.
31Iqeddacen nniḍen mi walan ayen yedṛan, iɣaḍ-iten lḥal, dɣa ṛuḥen ṣṣawḍen lexbaṛ i ugellid.
31Kui nüüd teised sulased nägid, mis sündis, olid nad väga nördinud ja tulid ning kaebasid oma isandale kõik, mis oli juhtunud.
32Agellid iceggeɛ ɣer uqeddac-nni akken a d-yas, dɣa yenna-yas : « A yir amdan ! Mi tețḥellileḍ deg-i, eɛni ur k-sumḥeɣ ara akk ṭṭlaba-inek ?
32Siis kutsus isand tema enese juurde ja ütles talle: 'Sa tige sulane! Ma kustutasin kogu sinu võla, sest sa palusid mind.
33Acuɣeṛ ihi ur as-tsumḥeḍ ara i wemdakkel-ik akken i k-sumḥeɣ nekkini ? »
33Eks siis sinagi oleksid pidanud halastama oma kaassulase peale, nõnda nagu mina sinu peale halastasin!'
34Agellid-nni yezɛef aṭas, yerra aqeddac-nni ɣer lḥebs, iwakken ad inɛețțab alamma tețwaxelleṣ ṭṭlaba ines.
34Ja ta isand vihastas ning andis ta piinajate kätte, kuni ta maksab ära kõik, mis ta temale võlgnes.
35Akken daɣen ara wen-yexdem Baba Ṛebbi yellan deg igenwan ma ur tețsamaḥem ara i watmaten-nwen seg ul.
35Nõnda teeb ka minu taevane Isa teile, kui teie igaüks kogu oma südamest ei anna andeks oma vennale.'