¹Mi d-yuder Sidna Ɛisa seg udrar, aṭas n lɣaci i t-id-itebɛen.

¹Kui siis Jeesus tuli mäelt alla, järgnesid talle suured rahvahulgad.

²Ataya yiwen wemdan ihelken lbeṛs yusa-d ɣuṛ-es, iseǧǧed zdat-es, yenna-yas : A Sidi, ma yella tebɣiḍ, tzemreḍ a yi-tseḥluḍ.

²Ja vaata, tema juurde astus pidalitõbine, kummardas teda ja ütles: 'Issand, kui sa tahad, siis sa võid mu puhtaks teha!'

³Sidna Ɛisa yessers afus-is fell-as, yenna-yas : Bɣiɣ ! Ili-k teḥliḍ ! IImiren kan iḥla wergaz-nni si lbeṛs-ines, yeṣfa weglim-is.

³Ja Jeesus sirutas käe välja, puudutas teda ja ütles: 'Ma tahan, saa puhtaks!' Ja ta sai otsekohe oma pidalitõvest puhtaks.

⁴Dɣa Sidna Ɛisa yenna-yas : Ḥader aț-țeḥkuḍ ula i yiwen ɣef wayagi, meɛna ṛuḥ ɣer yiwen si lmuqedmin a k-iẓer, ad iwali belli teṣfiḍ, tefkeḍ lweɛda-nni n tezdeg s wayes i wen-d-yumeṛ nnbi Musa, iwakken ayagi a sen-yili d țbut.

⁴Ja Jeesus ütles talle: 'Vaata, et sa sellest kellelegi ei räägi, vaid mine näita ennast preestrile ja ohverda and, mis Mooses on käskinud, neile tunnistuseks!'

⁵Akken i gekcem Sidna Ɛisa ɣer temdint n Kafernaḥum, ataya yiwen umeqqran n lɛeskeṛ n Ṛuman iqeṛṛeb ed ɣuṛ-es, iḥellel-it, yenna yas :

⁵Aga kui Jeesus tuli Kapernauma, astus tema juurde väeülem ja palus teda:

⁶A Sidi, aqeddac-iw yenṭer, atan iḍleq deg wexxam, yekref !

⁶'Issand, minu teener lamab kodus halvatuna maas hirmsas piinas!'

⁷Sidna Ɛisa yenna-yas : Ad ṛuḥeɣ a t-sseḥluɣ.

⁷Jeesus ütles talle: 'Kas ma tulen ja teen ta terveks?'

⁸Ameqqran n lɛeskeṛ yerra-yas : A Sidi, ur uklaleɣ ara aț-țkecmeḍ ɣer wexxam-iw, meɛna ini-d kan yiwen n wawal, aqeddac-iw ad iḥlu.

⁸Ent väeülem vastas: 'Ei, Issand, ma ei ole seda väärt, et sina mu katuse alla tuleksid. Ütle ainult üks sõna ja mu teener paraneb!

⁹Axaṭer nekk s yiman-iw akken sɛiɣ wid iḥekmen fell-i, i sɛiɣ wid yellan seddaw n lḥekma-w. Ad iniɣ i yiwen ṛuḥ ad iṛuḥ, ad iniɣ i wayeḍ aṛwaḥ a d-yas, ad iniɣ daɣen i uqeddac-iw : xdem aya, a t-ixdem.

⁹Minagi olen ju inimene meelevalla all, aga minu käsu all on sõdureid ja kui ma ütlen ühele: 'Mine ära!', siis ta läheb, ja teisele: 'Tule siia!', siis ta tuleb, ja oma teenijale: 'Tee seda!', siis ta teeb.'

¹⁰Mi gesla Sidna Ɛisa imeslayen-agi itɛeǧǧeb, yenna i wid yellan dinna : A wen-iniɣ tideț, ger wat Isṛail meṛṛa ur ufiɣ ara liman am wagi.

¹⁰Aga seda kuuldes Jeesus imestas ja ütles neile, kes temaga kaasas käisid: 'Tõesti, ma ütlen teile, nii suurt usku ei ole ma leidnud Iisraelis ühelgi!

¹¹A wen-iniɣ daɣen : aṭas ara d-yasen si cceṛq d lɣeṛb, ad ṭṭfen imukan ɣer tama n Ibṛahim, n Isḥaq akk-d Yeɛqub di tgelda n igenwan.

¹¹Ma ütlen aga teile, et paljud tulevad idast ja läänest ning istuvad lauda Aabrahami ja Iisaki ja Jaakobiga taevariigis,

¹²Meɛna aṭas seg wid i gɣilen ad weṛten tagelda ara yețwaḍeggṛen ɣer beṛṛa, ɣer ṭṭlam anda ara ilin imeṭṭawen, nndama tameqqrant akk-d weqṛac n tuɣmas.

¹²Kuningriigi lapsed aga tõugatakse välja kaugele pimedusse, kus on ulgumine ja hammaste kiristamine.'

¹³Sidna Ɛisa yenna i umeqqran-nni n lɛeskeṛ : Ṛuḥ, imi tumneḍ atan wayen i tḍelbeḍ a k-id-yaweḍ ! DDi teswiɛt-nni, yeḥla uqeddac-is.

¹³Ja Jeesus ütles väeülemale: 'Mine! Nagu sa oled uskunud, nõnda sündigu sulle!' Ja tema teener paranes selsamal tunnil.

¹⁴Sidna Ɛisa iṛuḥ ɣer wexxam n Buṭrus, yufa taḍeggalt n Buṭrus deg usu tuɣ-iț tawla.

¹⁴Ja Jeesus, tulnud Peetruse majja, nägi tema ämma lamavat palavikus.

¹⁵Innul afus-is, dɣa teffeɣ-iț tawla-nni. Imiren kan tekker-ed, tebda tqeddec-asen.

¹⁵Ja Jeesus puudutas ta kätt, ning palavik lahkus temast. Ja ämm tõusis üles ning teenis teda.

¹⁶Mi geɣli yiṭij, wwin-d i Sidna Ɛisa aṭas n yemdanen ițwamelken. S wawal-is, issufeɣ seg-sen leǧnun yerna yesseḥla imuḍan meṛṛa.

¹⁶Aga õhtu jõudes toodi Jeesuse juurde palju kurjadest vaimudest vaevatuid, ja ta ajas neist vaimud välja sõnaga ning tervendas kõik haiged,

¹⁷Ixdem ayagi iwakken ad ițwakemmel wawal i d-yenna nnbi Iceɛya : Yewwi leɛyub-nneɣ , iɛebba lehlakat-nneɣ .

¹⁷et läheks täide, mida on räägitud prohvet Jesaja kaudu: 'Ta on võtnud ära meie haigused ja kandnud meie tõved.'

¹⁸Sidna Ɛisa mi gwala annect-nni n lɣaci yezzi-yas-d, yumeṛ i inelmaden-is ad zegren ɣer ugemmaḍ n lebḥeṛ.

¹⁸Aga kui Jeesus nägi rahvahulka enese ümber, käskis ta minna vastaskaldale.

¹⁹Yiwen lɛalem n ccariɛa iqeṛṛeb ɣer Sidna Ɛisa, yenna-yas : A Sidi, anda teddiḍ ad dduɣ.

¹⁹Ja üks kirjatundja ütles tema juurde astudes: 'Õpetaja, ma tahan sulle järgneda, kuhu sa ka iganes läheksid!'

²⁰Sidna Ɛisa yerra-yas : Uccanen sɛan lɣiṛan, ifṛax n igenni sɛan leɛcuc, ma d Mmi-s n bunadem ur yesɛi ara anda ara yessers aqeṛṛuy-is.

²⁰Ja Jeesus vastas talle: 'Rebastel on urud ja taeva lindudel pesad, aga Inimese Pojal ei ole, kuhu ta oma pea võiks panna.'

²¹Yiwen seg inelmaden-is, yenna-yas : A Sidi, semmeḥ-iyi ad ṛuḥeɣ ad meḍleɣ baba.

²¹Üks teine tema jüngritest ütles talle: 'Issand, luba mul enne minna matma oma isa!'

²²Sidna Ɛisa yerra-yas : Ddu yid-i eǧǧ wid yemmuten ad meḍlen lmegtin-nsen.

²²Aga Jeesus vastas talle: 'Järgne mulle ja lase surnuil oma surnud matta!'

²³Sidna Ɛisa yuli ɣer teflukt, ddan yid-es inelmaden-is.

²³Jeesus astus nüüd paati ja ta jüngrid läksid temaga kaasa.

²⁴Deg yiwet n teswiɛt, tekker-ed tbuciḍant di lebḥeṛ armi tɣumm teflukt-nni s lemwaji. Sidna Ɛisa yella iṭṭes.

²⁴Ja vaata, järvel tõusis suur torm, nii et lained katsid paadi. Aga Jeesus magas.

²⁵Qeṛṛben-d ɣuṛ-es inelmaden-is, ssakin-t-id, nnan-as : A Sidi, sellek-aɣ m'ulac a nemmet !

²⁵Ja jüngrid tulid ta juurde ja äratasid ta üles, öeldes: 'Issand, aita! Me hukkume!'

²⁶Yenna-yasen : Acimi tuggadem, a wid iwumi ixuṣṣ liman ! IImiren ikker, yumeṛ i waḍu d lebḥeṛ ad rsen dɣa ters-ed talwit ț-țameqqrant.

²⁶Tema ütles neile: 'Miks te olete nõnda arad, te nõdrausulised?' Siis ta tõusis püsti, sõitles tuuli ja järve ning järv jäi täiesti vaikseks.

²⁷Wid iḥedṛen, tɛeǧǧben qqaṛen : Anwa-t wagi ? Ula d aḍu d lebḥeṛ țțaɣen-as awal !

²⁷Inimesed aga imestasid, öeldes: 'Kes ta siis selline on, et isegi tuuled ja järv kuulavad tema sõna?'

²⁸Mi gewweḍ Sidna Ɛisa agemmaḍ i lebḥeṛ, ɣer tmurt n at Gadaṛa, a ten-aya sin yergazen yețwazedɣen, ffɣen-d si tmeqbeṛt, mmugren-t-id. Yiwen ur izmir ad iɛeddi seg webrid-nni axaṭer weɛṛen aṭas.

²⁸Ja kui Jeesus jõudis vastaskaldale gadaralaste maale, juhtus talle vastu kaks hauakambreist tulnud kurjast vaimust vaevatut, kes olid hirmsad ja väga ohtlikud, nii et keegi ei saanud käia seda teed.

²⁹Bdan țɛeggiḍen : D acu i tebɣiḍ ɣuṛ-nneɣ a Mmi-s n Ṛebbi ? Tusiḍ-ed iwakken a ɣ-tɛețbeḍ uqbel lweqt ?

²⁹Ja vaata, need karjusid: 'Mis on meil sinuga asja, sa Jumala Poeg? Kas sa oled tulnud meid enneaegu piinama?'

³⁰Di leǧwahi-nni, tella yiwet n tqeḍɛit tameqqrant n yilfan i gkessen dinna.

³⁰Aga tükk maad neist eemal oli suur seakari söömas.

³¹Leǧnun-nni țḥellilen Sidna Ɛisa, qqaṛen-as : Ma tessufɣeḍ-aɣ, ceggeɛ-aɣ ɣer tqeḍɛit-ihina n yilfan.

³¹Kurjad vaimud palusid siis teda: 'Kui sa meid välja ajad, siis läkita meid seakarja sisse!'

³²Sidna Ɛisa yenna-yasen : Ṛuḥet ! FFfɣen-d si sin-nni n yemdanen, kecmen deg yilfan-nni. IImiren kan, grarben ɣer daxel n lebḥeṛ, ɣeṛqen, mmuten akk.

³²Ja ta ütles neile: 'Minge!' Siis need tulid välja ja läksid sigade sisse. Ja vaata, kogu kari sööstis järsakult järve ja uppus.

³³Imeksawen-nni rewlen, ṛuḥen ɣer temdint ad ḥkun ayen akk yedṛan d yergazen-nni yețwamelken.

³³Karjased aga põgenesid ja läksid linna ja kuulutasid kõike ning kurjast vaimust vaevatute lugu.

³⁴Imezdaɣ akk n temdint ffɣen-d ɣer Sidna Ɛisa ; mi d-wwḍen ɣuṛ-es, ḥellelen-t ad iffeɣ si tmurt-nsen.

³⁴Ja vaata, kogu linn tuli välja Jeesusele vastu. Ja teda nähes nad palusid, et ta lahkuks nende paikkonnast.