1Uqbel lɛid n Tfaska n Izimer n leslak, Sidna Ɛisa yeẓra belli tewweḍ-ed teswiɛt i deg ara yeffeɣ si ddunit, akken ad iṛuḥ ɣer Baba-s. ?ef wannect-agi, isbeggen-ed leḥmala-ines i inelmaden-is yellan di ddunit, yerna yeǧǧa-yasen-d lmeɛna ț-țameqqrant.
1¶ Na, i mua ake o te hakari o te kapenga, ka mahara a Ihu kua taka tona wa e haere atu ai ia i tenei ao ki te Matua; aroha ana ia ki ona o te ao nei, arohaina ana ratou taea noatia te mutunga.
2Llan tețțen imensi n Tfaska, Cciṭan yekcem yakan deg wul n Yudas, mmi-s n Semɛun n Qeṛyut, iwelleh-it ad ixdeɛ Sidna Ɛisa, a t-yezzenz.
2A, i te mutunga o te hapa, kua whakamaharatia noatia ake ano hoki e te rewera te ngakau o Hura Ikariote, tama a Haimona, kia tukua ia;
3Sidna Ɛisa yeẓra belli Baba Ṛebbi yerra kullec ger ifassen-is, yeẓra s ɣuṛ Ṛebbi i d-yusa, ɣuṛ-es ara yuɣal.
3A ka mahara a Ihu kua oti nga mea katoa te homai e te Matua ki ona ringa, i haere mai ia i te Atua, e hoki atu ana ki te Atua;
4Yekker ɣef yimensi, yekkes abeṛnus-is, yeddem-ed yiwen ubeḥnuq (ucettiḍ) yebges yis.
4Ka whakatika ia i te hapa, ka whakarere i ona kakahu; ka mau ki te tauera, ka whitiki i a ia.
5Syenna, yesmar-ed aman ɣer yiwet n tbaqit, yebda yessirid iḍaṛṛen n inelmaden-is, yesfeḍ-iten s ubeḥnuq-nni i gcudd ɣef wammas-is.
5Me i reira ka ringihia e ia he wai ki te peihana, a ka anga ka horoi i nga waewae o nga akonga, ka muru hoki ki te tauera i whitikiria ai ia.
6Mi gewweḍ ɣer Semɛun Buṭrus yenna-yas-d : A Sidi d kečč ara yi-ssirden iḍaṛṛen ?
6A, ka tae ia ki a Haimona Pita, ka mea tera ki a ia, E te Ariki, e horoi ana koe i oku waewae?
7Sidna Ɛisa yerra-yas : Ayen xedmeɣ akka ur t-tfehhmeḍ ara tura, ɣer zdat ara t-tfehmeḍ.
7Ka whakahoki a Ihu, ka mea ki a ia, E kore koe e matau aianei ki taku e mea nei: otira e matau koe a mua ake nei.
8Buṭrus yenna-yas : Ala ! D lmuḥal a yi-tessirdeḍ iḍaṛṛen-iw ! Sidna Ɛisa yenna-yas : M'ur k-ssardeɣ ara iḍaṛṛen-ik ur d-yeqqim wacemma i ɣ-icerken.
8Ka mea a Pita ki a ia, E kore rawa koe e horoi i oku waewae. Ka whakahokia e Ihu ki a ia, Ki te kore ahau e horoi i a koe, kahore au wahi i roto i ahau.
9Semɛun Buṭrus yenna-yas : Ihi ur iyi-issirid ara iḍaṛṛen kan, ssired-iyi ula d ifassen d uqeṛṛuy-iw.
9Ka mea a Haimona Pita ki a ia, E te Ariki, aua ra ko oku waewae anake, engari ko oku ringa me toku matenga.
10Sidna Ɛisa yenna-yas : Win yessarden yakan d azedgan, anagar idaṛṛen-is i geḥwaǧ a ten yessired axaṭer zeddig meṛṛa. Kunwi aql-ikkun zeddigit lameɛna mačči akken ma tellam dagi.
10Ka mea a Ihu ki a ia, Ki te mea i te kaukau tetahi, kahore atu he aha mana, ko te horoi anake i ona waewae, e ma katoa ana hoki ia: e ma ana koutou, otira kahore katoa.
11Sidna Ɛisa yeẓra yakan win akken ara t-ixedɛen, daymi i genna i inelmaden-is : « kunwi ur zeddigit ara irkul. »
11I mohio hoki ia ki te tangata e tukua ai ia; koia ia i mea ai, kahore koutou katoa i ma.
12Mi sen-issared iḍaṛṛen-nsen, yerra abeṛnus-is, yuɣal ɣer wemkan is yenna-yasen : Tfehmem wayen akka i wen xedmeɣ neɣ ala ?
12A ka oti o ratou waewae te horoi, ka mau ia ki ona kakahu, ka noho ano, na, ka mea ki a ratou, E matau ana ranei koutou ki taku i mea nei ki a koutou?
13Tessawalem-iyi « a Sidi » ; tesɛam lḥeqq axaṭer ț-țideț !
13E karangatia ana ahau e koutou, E te Kaiwhakaako, E te Ariki: a he tika ta koutou korero; ko ahau hoki ia.
14Ma yella nekk yellan d Ssid-nwen ssardeɣ-awen iḍaṛṛen-nwen, ilaq awen aț-țețțemsiridem iḍaṛṛen wway gar-awen.
14Na kua horoia nei o koutou waewae e ahau, e to koutou Ariki, e to koutou Kaiwhakaako; me horoi ano hoki e koutou nga waewae o tetahi, o tetahi o koutou.
15Fkiɣ-awen-d lemtel iwakken ula d kunwi aț-țxedmem akken i wen-xedmeɣ.
15Kua hoatu nei hoki e ahau he tauira mo koutou, kia rite ai ta koutou mahi ki taku i mea nei ki a koutou.
16S tideț nniɣ awen : aqeddac ur yugar ara Ssid-is, amceggeɛ ur yugar ara win i t-id iceggɛen.
16He pono, he pono taku e mea nei ki a koutou, Kahore te pononga e nui ake i tona rangatira; e kore ano te tangata i tonoa e nui atu i tona kaitono.
17Amarezg-nwen ma tessnem ayagi, awi-d kan a t-txedmem.
17Ki te matau koutou ki enei mea, ka koa ki te meatia e koutou.
18Mačči fell-awen meṛṛa i d-nniɣ ayagi : ssneɣ widak i xtaṛeɣ. Lameɛna ayen yuran ad yețwakemmel : « Win yeččan aɣṛum yid-i, yuɣal-iyi-d d aɛdaw.»
18¶ Ehara taku i te korero mo koutou katoa: e matau ana ahau ki aku i whiriwhiri ai: otira kia rite ai te karaipiture, Ko ia e kai taro tahi nei maua kua hiki ake tona rekereke ki ahau.
19Nniɣ-awen-t-id si tura uqbel a d-yaweḍ, iwakken asm'ara d-yedṛu aț-țamnem belli nekk «d Win yellan.»
19Na ka korerotia nei e ahau ki a koutou i te mea kahore ano i puta noa, mo te puta rawa mai, kia whakapono ai koutou, ko ahau ia.
20A wen-iniɣ tideț : win iqeblen win ara d-ceggɛeɣ d nekk i geqbel, win ara yi-qeblen yeqbel win i yi-d-iceggɛen.
20He pono, he pono taku e mea atu nei ki a koutou, Ki te tango tetahi ki taku e tono ai, e tango ana ia i ahau; a ki te tango tetahi i ahau, e tango ana ki toku kaitono mai.
21Segmi i d-yenna annect-agi, Sidna Ɛisa yetḥeyyeṛ, dɣa yenna ɛinani : A wen-d-iniɣ s tideț, yiwen deg-wen ad iyi-ixdeɛ.
21A, no ka korerotia e Ihu enei mea, ka pouri tona wairua, ka korero ia, ka mea, He pono, he pono taku e mea nei ki a koutou, ma tetahi o koutou ahau e tuku.
22Inelmaden-is tḥeyyṛen, qqimen țemyex?aṛen wway gar-asen. Kull yiwen yeqqaṛ deg wul-is : ?ef anwa i d-yenna imeslayen-agi ?
22Na ka tiriro nga akonga tetahi ki tetahi, ka pohehe ko wai ranei tana i korero ai.
23Yiwen deg-sen, anelmad-nni i gḥemmel Sidna Ɛisa, yeqqim ɣer lmakla ɣer tama-s.
23Na i te whakawhirinaki ki te uma o Ihu tetahi o ana akonga, ko ta Ihu hoki i aroha ai.
24Semɛun Buṭrus iwehha-yas akken a t-yesteqsi ɣef wanwa i d-ițmeslay.
24Na ka tawhiri atu a Haimona Pita ki a ia, ka mea atu, Korerotia mai ki a matou, ko wai tana e korero nei.
25Anelmad-nni yekna ɣer Sidna Ɛisa, yenna-yas : A Sidi, ɣef wanwa deg-nneɣ i d-tmeslayeḍ ?
25Na ka takoto atu ia ki te uma o Ihu, ka mea ki a ia, E te Ariki, ko wai koia?
26Sidna Ɛisa yerra-yas : Ad ssisneɣ ( seyyiɣ ) talqimt n weɣṛum di teṛbut-agi, win iwumi ara ț-fkeɣ, d winna ara yi-ixedɛen. Sidna Ɛisa yessasen talqimt n weɣṛum, dɣa yefka-ț i Yudas mmi-s n Semɛun n Qeṛyut.
26Ka whakahokia e Ihu, Ko te tangata e hoatu ai e ahau te maramara taro ki a ia, ina toua iho e haua. A, no ka toua iho e ia te maramara taro, ka hoatu ki a Hura, tama a Haimona Ikariote.
27Akken kan i geṭṭef Yudas talqimt-nni, Cciṭan yekcem ul-is. Sidna Ɛisa yenna-yas : Ayen ara txedmeḍ ɣiwel xdem-it !
27A muri iho te maramara taro, ka tomo a Hatana ki roto ki a ia. Na ka mea a Ihu ki a ia, Hohoro te mea i tau e mea ai.
28Ger wid yellan yid-es, yiwen ur yefhim acuɣeṛ i s-yenna ayagi.
28Kahore ia tetahi o te hunga i taua hapa i matau mo te aha tenei i korerotia nei e ia ki a ia.
29Imi d Yudas i gțsewwiqen fell-asen, kra seg inelmaden nwan iwekkel-it akken a d-iqḍu i lɛid neɣ ad iseddeq i igellilen.
29I mahara etahi, no te mea i a Hura te putea, tera a Ihu te mea ra ki a ia, Hokona nga mea ma tatou mo te hakari; kia hoatu ranei tetahi mea ma nga rawakore.
30Akken kan i geṭṭef talqimt-nni, Yudas yeffeɣ seg wexxam ; yuɣ lḥal yeɣli-d yiḍ.
30Na ka tangohia e ia te maramara taro, haere tonu atu ki waho: he po ano hoki.
31Mi geffeɣ Yudas, Sidna Ɛisa yenna : Tura ara d-tban tmanegt n Mmi-s n bunadem, yis ara yețwaɛuzz Ṛebbi.
31¶ No tona rironga atu ki waho, ka mea a Ihu, Katahi te Tama a te tangata ka whakakororiatia, ka whai kororia ano te Atua i a ia.
32Imi yis ara yețwaɛuzz, Ṛebbi daɣen ad iɛuzz Mmi-s n bunadem yerna qṛib a d-yedṛu.
32A ka whakakororia te Atua i a ia i roto i a ia ake, ina, ka hohoro tana whakakororia i a ia.
33Ay arrac ɛzizen, aql-i mazal-iyi gar-awen meɛna ur țɛeṭṭileɣ ara. Aț-țnadim fell-i, atan ayen i nniɣ i lɣaci tura a wen-t-id-iniɣ daɣen i kunwi : «Ur tezmirem ara aț țeddum ɣer wanda ara ṛuḥeɣ » !
33E nga tamariki, poto kau nei taku noho i a koutou, Tera koutou e rapu i ahau: ko taku hoki i mea ai ki nga Hurai, E kore koutou e ahei te haere ake ki te wahi e haere ai ahau; ko taku kupu ano tena ki a koutou.
34A wen-d-fkeɣ yiwen n lameṛ d ajdid : « myeḥmalet wway gar awen. Akken i kkun-ḥemmleɣ, myeḥmalet wway gar-awen.»
34He ture hou taku ka hoatu nei ki a koutou, kia aroha koutou tetahi ki tetahi; kia rite ki toku aroha ki a koutou, waihoki kia aroha koutou tetahi ki tetahi.
35Ma temyeḥmalem wway gar awen, lɣaci meṛṛa a kkun-ɛeqlen belli d inelmaden-iw i tellam.
35Ma konei ka matau ai te katoa, he akonga koutou naku, me ka aroha koutou tetahi ki tetahi.
36Semɛun Buṭrus yesteqsa-t yenna-yas : A Sidi, ɣer wanda ara tṛuḥeḍ ? Sidna Ɛisa yenna-yas : Anda ara ṛuḥeɣ ur tezmireḍ ara aț-țedduḍ tura, lameɛna ɣer zdat a yi-d-tebɛeḍ.
36¶ Ka mea a Haimona Pita ki a ia, E te Ariki, e haere ana koe ki hea? Ka whakahokia e Ihu ki a ia, E kore koe e ahei te aru i ahau aianei ki te wahi e haere atu nei ahau; a mua ia ka aru koe i ahau.
37Buṭrus yenna-yas : A Sidi, acuɣeṛ ur zmireɣ ara ad dduɣ tura ? Aql-iyi wejdeɣ ad sebbleɣ iman-iw fell-ak.
37Ka mea a Pita ki a ia, E te Ariki, he aha ahau te aru ai i a koe aianei nei ano? Ka tuku ahau i ahau kia mate, he whakaaro naku ki a koe.
38Sidna Ɛisa yerra-yas : Tqebleḍ aț-țsebbleḍ iman-ik fell-i ? Tideț a k-iniɣ : uqbel ad iskkuɛ uyaziḍ a yi-tnekkṛeḍ tlata iberdan.
38Ka whakahokia e Ihu ki a ia, E tuku oti koe i a koe ki te mate, he whakaaro nau ki ahau? He pono, he pono taku e mea nei ki a koe, E kore e tangi te tikaokao, kia toru ra ano au whakakahoretanga ki ahau.