1Lɛid i deg xedmen aɣṛum mbla iɣes n temtunt ițțusemman « Tafaska n izimer n leslak » tqeṛb-ed.
1¶ Na kua tata te hakari taro rewenakore e kiia nei ko te kapenga.
2Lmuqedmin imeqqranen d lɛulama n ccariɛa țqelliben amek ara nɣen Sidna Ɛisa lameɛna uggaden lɣaci.
2A ka rapu nga tohunga nui me nga karaipi ki te pehea e whakamate ai ratou i a ia: i mataku hoki ratou i te iwi.
3Yudas n Qeṛyut yiwen si tnac-nni n inelmadenis, ikcem-it Cciṭan.
3Na ka uru a hatana ki a Hura, tona ingoa nei ko Ikariote, ko ia nei tetahi o te tekau ma rua.
4Iṛuḥ ad yemcawaṛ d lmuqedmin imeqqranen akk-d lḥekkam iɛessasen n lǧameɛ iqedsen, iwakken a sen izzenz Sidna Ɛisa.
4A ka haere ia, ka korero ki nga tohunga nui, ki nga rangatira hoia me pehea e tukua ai ia e ia ki a ratou.
5Nutni feṛḥen yerna ɛuhden-t a s-fken idrimen.
5A ka hari ratou, ka whakaae kia hoatu he moni ki a ia.
6Yudas yefra awal yid-sen syenna yebda yețqellib amek ara sen-t-yezzenz s tuffra ɣef lɣaci.
6Na ka whakaae ia, ka rapu i te wa pai hei tukunga i a ia ki a ratou i te mea e ngaro atu ana te mano.
7Yewweḍ-ed wass n Tfaska n weɣṛum mbla iɣes n tamtunt i deg ilaq ad zlun izimer n leslak.
7¶ Na ka taka mai te ra o te taro rewenakore i tika nei kia patua te kapenga.
8Sidna Ɛisa iceggeɛ Buṭrus d Yuḥenna, yenna-yasen : Ṛuḥet a ɣ-theggim imensi n Tfaska.
8Ka tonoa e ia a Pita raua ko Hoani ka mea, Tikina, taka te kapenga ma tatou, kia kai ai tatou.
9Nnan-as : Anda tebɣiḍ a t-nheggi a Sidi ?
9Na ka mea raua ki a ia, Ko hea koe pai ai kia taka e maua?
10Yerra-yasen : M'ara tkecmem ɣer temdint, a d-temmagrem yiwen wergaz yerfed tacmuxt n waman ; tebɛet-eț ɣer wexxam anda ara yekcem.
10Ka mea ia ki a raua, na, ka tomo korua ki te pa, ka tutaki he tangata ki a korua e mau ana i te kahaka wai; e aru korua i a ia ki te whare e tomo ai ia.
11Init i bab n wexxam-nni : yeqqaṛ-ak-d Ssid nneɣ, anda ara nečč imensi n Tfaska nekk d inelmaden-iw ?
11Ka ki atu ki te tangata i te whare, E mea ana te Kaiwhakaako ki a koe, Kei hea te ruma e kai ai matou ko aku akonga i te kapenga?
12A wen-d-isken yiwet n tɣuṛfeț tameqqrant iwejden, dinna ara theggim imensi n Tfaska.
12A ka whakaaturia e ia ki a korua he ruma nui i runga, oti rawa te whariki: me taka e korua ki reira.
13Mi ṛuḥen, ufan kullec akken i sen-t-id-yenna, dɣa heggan imensi n Tfaska.
13Na haere ana raua, a rokohanga atu rite tonu ki tana i korero ai ki a raua: a taka ana e raua te kapenga.
14Mi d-yewweḍ lweqt n imensi, Sidna Ɛisa yeqqim ad yečč nețța d Ṛṛusul-is,
14A ka rite te haora, ka noho ia, ratou ko nga apotoro kotahi tekau ma rua.
15yenna-yasen : Acḥal i mennaɣ ad ččeɣ imensi n Tfaska-agi yid-wen uqbel ad nneɛtabeɣ !
15Na ka mea ia ki a ratou, Nui atu toku hiahia kia kai tahi tatou i tenei kapenga, i te mea kahore ano ahau i mate noa:
16A wen-d-iniɣ : atan ur țțuɣaleɣ ara maḍi a t-ččeɣ alamma tețwakemmel lmeɛna-ines di tgelda n Sidi Ṛebbi.
16Ko taku kupu hoki tenei ki a koutou, E kore ahau e kai i tenei a muri ake nei, kia tino rite ra ano i te rangatiratanga o te Atua.
17Yeddem-d tabuqalt n waman n tẓurin, yeḥmed Sidi Ṛebbi yenna : Axet tabuqalt-agi, feṛqet-eț wway gar-awen,
17Na ka mau ia ki te kapu, ka mutu te whakawhetai, ka mea ia, Tangohia tenei, tuwhaina ma koutou:
18a wen-d-iniɣ : sya d asawen ur țțuɣaleɣ ara ad sweɣ seg waman-agi n tẓurin alamma tewweḍ ed tgeldit n Sidi Ṛebbi.
18Ko taku kupu hoki tenei ki a koutou, E kore ahau e inu i te hua o te waina, kia tae mai ra ano te rangatiratanga o te Atua.
19Yeddem-ed daɣen aɣṛum, iḥmed Sidi Ṛebbi, yebḍa-t yefka-yasen-t, yenna : Aɣṛum-agi d lǧețța-w ara fkeɣ fell-awen, feṛqet-eț gar-awen. Sya d asawen xeddmet akkagi akken ad iyi-d-tețmektayem.
19Na ka mau ia ki te taro, ka mutu te whakawhetai, ka whawhati, ka hoatu e ia ki a ratou, ka mea, Ko toku tinana tenei e hoatu ana mo koutou: meinga tenei hei whakamahara ki ahau.
20Mi gfukk imensi, yeddem-ed tabuqalt n waman n tẓurin, yefka yasen-ț yenna : Tabuqalt-agi, d leɛqed ajdid s idammen-iw ara yazzlen fell-awen.
20I peratia ano hoki te kapu, i muri iho i te hapa, a i mea ia, Ko te kawenata hou tenei kapu i runga i oku toto e ringihia nei mo koutou.
21Ma d win ara yi-zzenzen atan yeqqim-ed yid-i ɣer lmakla.
21¶ Otira, tenei kei ahau nei, kei te tepu, te ringa o te kaituku i ahau.
22Mmi-s n bunadem ad immet akken yura fell-as di tira iqedsen, lameɛna a nnger n wemdan agi ara t-izzenzen !
22E haere ana hoki ra te Tama a te tangata, e pera ana me te mea i whakaritea: otira, aue mo te tangata e tukua ai ia!
23Ṛṛusul bdan țmesteqsayen wway gar-asen anwa-t wagi ara t-ixedɛen.
23Na ka anga ratou ka rapu ki a ratou ano, ma wai o ratou tenei e mea.
24Inelmaden bdan țemjadalen wway gar-asen iwakken ad ẓren anwa deg-sen ara ițwaḥesben d ameqqran.
24A ka ara ano he tautohe a ratou, ko wai o ratou e meinga ko te tangata tino nui.
25Sidna Ɛisa yenna yasen : Imeqqranen n ddunit ḥekmen s ddreɛ ɣef yigduden-nsen yerna țțusemman d at lxiṛ.
25Na ka mea ia ki a ratou, Ko nga kingi o nga tauiwi e whakarangatira ana ki a ratou; ko te hunga whai mana ki runga i a ratou ka kiia, He hunga atawhai.
26Kunwi xḍut i wannect-agi. Ameqqran deg-wen ad yili am umeẓyan, win iḥekmen ad yili am win iqeddcen.
26Otiia kaua koutou e pera: engari kia rite ki to muri te mea nui o koutou: kia rite ano te tino tangata ki te kaimahi.
27Anwa i d ameqqran , d amɛelem yeqqimen ad yečč neɣ d win i s iqeddcen ? Yak d win yeqqimen ad yečč ! Ma d nekk, aql-i gar-awen am win iqeddcen.
27Ko wai hoki te mea nui, ko ia e noho ana ki te kai, ko te kaimahi ranei? ehara ranei i te tangata e noho ana ki te kai? tenei raia ahau i roto i a koutou te rite nei ki te kaimahi.
28Kunwi aql-ikkun tṣebṛem yid-i di lmeḥnat-iw.
28Otira ko koutou te hunga i noho tahi tonu me ahau i oku whakamatautauranga;
29Akken i yi-d-ihegga Baba tagelda, ula d nekk a wen-ț-id heggiɣ i kunwi
29A ka whakarite ahau i te rangatiratanga mo koutou, i te pera me ta toku Matua i whakarite ai moku:
30iwakken aț-țeččem aț-țeswem yid-i di tgelda-inu. Aț-țeqqimem ɣef yikursiyen n lḥekma, aț-țḥekmem ɣef tnac leɛṛac n wat Isṛail.
30Kia kai ai, kia inu ai koutou ki taku tepu i toku rangatiratanga; a ka noho koutou ki runga ki nga torona, whakawa ai i nga iwi kotahi tekau ma rua o Iharaira.
31Sidna Ɛisa yenna : A Semɛun sel-iyi-d ! Cciṭan yessuter a kkun-isserwet am yirden,
31E Haimona, e Haimona, na, kua inoi a Hatana kia riro koe i a ia, kia tataritia ai koe e ia, ano he witi:
32lameɛna dɛiɣ ɣer Sidi Ṛebbi fell-ak akken ur tfeččleḍ ara di liman. Ma d kečč m'ara d-tuɣaleḍ ɣuṛ-i, sseǧhed atmaten-ik.
32Otiia kua inoi ahau mou, kei hemo tou whakapono: a, kite tahuri mai ano koe, whakakahangia ou teina.
33Buṭrus yenna-yas : Aql-i heggaɣ iman-iw ad kecmeɣ yid-ek ɣer lḥebs, ad dduɣ yid-ek ula ɣer lmut.
33Na ka mea tera ki a ia, E te Ariki, e pai ana ahau kia haere hei hoa mou ki te whare herehere, ki te mate hoki.
34Sidna Ɛisa yenna-yas : A k-d-iniɣ a Buṭrus , ass-a uqbel ad iskkuɛ uyaziḍ ad iyi-tnekṛeḍ tlata iberdan, aț-ținiḍ ur iyi-tessineḍ ara !
34Ano ra ko ia, Tenei taku kupu ki a koe, e Pita, e kore te tikaokao e tangi aianei, ka toru au whakakahoretanga i tou matau ki ahau.
35Yenna-yasen daɣen : M'akken i kkun-ceggɛeɣ mbla idrimen, mbla agrab, mbla arkasen, yella kra i kkun-ixuṣṣen ? Rran-as : Ur aɣ-ixuṣṣ wacemma !
35A ka mea ia ki a ratou, I taku tononga i a koutou, kahore he peke moni, kahore he putea, kahore he hu, i hapa ranei koutou i tetahi mea? Ka mea ratou, Kahore.
36Yenna-yasen : Ihi tura win yesɛan idrimen neɣ agrab yawi-ten, win ur nesɛi ara ajenwi ad izzenz abeṛnus-is iwakken a d-yaɣ yiwen.
36Ano ra ko ia ki a ratou, Tena ko tenei ki te mea he peke moni ta tetahi, mauria atu, me te putea ano: me ia hoki kahore ana hoari, hokona atu tona kakahu, ka hoko mai ai i tetahi.
37Axaṭer qqaṛeɣ awen : Ilaq ad yedṛu yid-i wayen yuran. « Ițțuneḥsab seg yembaṣiyen, » yerna ayen yuran fell-i, atan yewweḍ ed.
37Ko taku kupu hoki tenei ki a koutou, Ko te tikanga tenei, kia rite i ahau te mea kua oti nei te tuhituhi, ara, Kua huihuia ia ki te hunga hara: he tutukitanga hoki to nga mea moku.
38Inelmaden-is nnan-as : A Sidi , atnan sin ijenwiyen ! Yenna-yasen : D ayen tura, beṛka !
38Na ka mea ratou, E te Ariki, na, e rua enei hoari. ka mea ia ki a ratou, Kati ano.
39Akken yuɣ tannumi, Sidna Ɛisa yeffeɣ, iṛuḥ ɣer yiɣil n uzemmur ; inelmaden-is tebɛen-t.
39¶ Na ka puta atu ia, ka haere ki Maunga Oriwa, ko tana hanga hoki tera; me te aru ano ana akonga i a ia.
40Mi gewweḍ ɣer wemkan-nni, yenna-yasen : Dɛut ɣer Ṛebbi akken ur tɣellim ara deg ujeṛṛeb.
40A, i ia i taua wahi, ka mea ia ki a ratou, Me inoi kei uru koutou ki te whakamatautauranga.
41Dɣa yessebɛed iman-is fell-asen azal n kra n lmitrat, yeqqim ɣef tgecrar ideɛɛu i Ṛebbi yeqqaṛ :
41Na ka mawehe atu ia i a ratou, kei to te taunga kamaka te matara, a ka tuku i ona turi ka inoi,
42A Baba, ma tebɣiḍ ssebɛed fell-i leɛtab-agi i yi-țṛaǧun ; lameɛna d lebɣi-k ara yedṛun mačči d lebɣi inu.
42Ka mea, E Pa, ki te pai koe, tangohia atu tenei kapu i ahau: otira kauaka e waiho i taku e pai ai, engari i tau.
43Yiwen n lmelk n Sidi Ṛebbi iḍheṛ-as-d a t-yesseǧhed.
43Na ka puta mai ki a ia tetahi anahera i te rangi, e whakakaha ana i a ia.
44Iḍaq wul-is, ikețțeṛ di tẓallit armi tuɣal tidi-ines d idammen yețqiṭṭiren ɣer lqaɛa.
44A, i te oke o tona wairua, ka hohonu ake tana inoi: ko tona kakawa ka pena i te tepe toto e turuturu iho ana ki te whenua.
45Mi gekfa, yuɣal-ed ɣer inelmaden-is, yufa-ten-id yewwi-ten yiḍes axaṭer yeɣli-d fell-asen leḥzen ameqqran ;
45Na ka ara ia i te inoi, a ka tae ki ana akonga, rokohanga atu e moe ana ratou, he ngakau pouri hoki.
46dɣa yenna-yasen : Acuɣeṛ i tegnem ? Kkret, dɛut ɣer Ṛebbi akken ur tɣellim ara deg ujeṛṛeb.
46Na ko tana meatanga ki a ratou, He aha koutou ka moe ai? Whakatika ki te inoi, kei uru koutou ki te whakamatautauranga.
47Mazal-it iheddeṛ, atnaya wwḍen d lɣaci. Yudas, yiwen si tnac-nni inelmaden-is yezwar-ed zdat-sen, iqeṛṛeb ɣer Sidna Ɛisa ad isellem fell-as.
47¶ I a ia e korero ana, na, ko te huihuinga tangata, a ko tera e huaina ra ko Hura, ko tetahi o te tekau ma rua, e haere ana i mua i a ratou; a ka whakatata ia ki a Ihu ki te kihi i a ia.
48Sidna Ɛisa yenna yas : A Yudas, s sslam ara txedɛeḍ Mmi-s n bunadem !
48Ano ra ko Ihu ki a ia, E Hura, he kihi tau hei tuku mo te Tama a te tangata?
49Wid yellan d Sidna Ɛisa, mi walan ayen ara yedṛun nnan-as : A Sidi, a newwet s ijenwiyen ?
49A, no te kitenga o te hunga i tona taha i nga mea tera e tupono, ka mea ratou, E te Ariki, me patu ranei e matou ki te hoari?
50Yiwen deg-sen yewwet aqeddac n lmuqeddem ameqqran, igzem-as ameẓẓuɣ ayeffus.
50Na haua iho e tetahi o ratou te pononga a te tohunga nui, poroa ana tona taringa matau.
51Sidna Ɛisa yenna yasen : ?ebset ! Dayen tura ! Yessers afus-is ɣef wemkan n umeẓẓuɣ n uqeddac-nni, yerra-yas-t akken yella.
51Na ka oho a Ihu, ka mea, Kati ra i tenei. Whakapakia ana tona taringa, na kua ora.
52Dɣa yezzi ɣer wid i d-yusan a t-ḥebsen, ɣer lmuqedmin imeqqranen d lɛuqal akk-d lḥekkam n iɛessasen n lǧameɛ iqedsen yenna yasen : Tusam-d ɣuṛ-i s ijenwiyen d iɛekzan am akken d amakar i lliɣ.
52Katahi a Ihu ka mea ki nga tohunga nui, ki nga rangatira o te temepara, ki nga kaumatua, i haere atu ki a ia, He tahae ahau i haere mai ai koutou me nga hoari, me nga patu?
53Mkul ass țțiliɣ yid-wen di lǧameɛ iqedsen yiwen ur d-yerfid afus-is ɣuṛ-i. Lameɛna taswiɛt-agi ț-țaswiɛt nwen, ț-țaswiɛt n tezmert n ṭṭlam.
53I ahau e noho ana i a koutou i te temepara i ia ra, i ia ra, kihai i totoro mai o koutou ringa ki ahau: otira no koutou tenei haora, ko te kaihanga hoki o te pouri.
54Mi ṭṭfen Sidna Ɛisa, wwin-t ɣer wexxam n lmuqeddem ameqqran. Buṭrus itbeɛ-iten s lebɛid.
54¶ Na ka hopukina ia e ratou, ka arahina atu, a kawea ana ki roto ki te whare o te tino tohunga. Ko Pita ia i aru mai i tawhiti.
55Ceɛlen times di tlemmast n wefrag, qqimen. Buṭrus yella yid-sen.
55A, no ka oti i a ratou he kapura te tahu ki waenga marae, i a ratou e noho tahi ana, ka noho hoki a Pita i waenganui o ratou.
56Yiwet n tqeddact twala-t-id yeqqim yeẓẓiẓin, tmuqel-it tenna : Argaz-agi daɣen yella yid-es.
56Na ka kitea ia e tetahi kotiro, i a ia e noho ana i te marama o te kapura; a matatau tonu te titiro ki a ia, ka mea, I a ia ano hoki tenei.
57Lameɛna Buṭrus yenkeṛ, yenna : Ur t-ssineɣ ara a tameṭṭut !
57Na ka whakakahore ia ki a ia, ka mea, E ko, kahore ahau e mohio ki a ia.
58Cwiṭ akka, iwala-t-id yiwen nniḍen, yenna : Kečč daɣen d yiwen seg-sen. Buṭrus yerra-yas, yenna : Ur lliɣ ara seg-sen ay argaz !
58A taro kau iho ka kite tetahi atu i a ia, ka mea, No ratou hoki koe. Na ka mea a Pita, E mara, kahore.
59Iɛedda wazal n ssaɛa, yenṭeq-ed yiwen nniḍen yenna : Mbla ccekk argaz-agi yella yid-es axaṭer d ajlili.
59A, me te mea kotahi te haora i muri iho, ka tohe ano tetahi atu, ka mea, He pono i a ia ano hoki tenei: no Kariri hoki.
60Buṭrus yerra-yas : Ur ẓriɣ ara d acu i d-teqqaṛeḍ ay argaz ! Werɛad yekfi ameslay... yeskkuɛ uyaziḍ.
60A ka mea a Pita, E mara, kahore ahau e matau ki tau e mea na. A i reira pu ano, i a ia e korero ana, ka tangi te tikaokao.
61Sidna Ɛisa yezzi ɣuṛ-es, immuqel-it. Dɣa Buṭrus yemmekta-d wayen i s-d-yenna Sidna Ɛisa : « Ass-agi, uqbel ad iskkuɛ uyaziḍ ad iyi-tnekṛeḍ tlata iberdan.»
61Na ka tahuri te Ariki, ka titiro ki a Pita A ka mahara a Pita ki te kupu a te Ariki, ki tana meatanga ki a ia, E kore e tangi te tikaokao, ka toru au whakakahoretanga i ahau.
62Yeffeɣ ɣer beṛṛa iṭṭerḍeq s imeṭṭawen axaṭer yendem.
62Na haere atu ana a Pita ki waho, a nui atu tona tangi.
63Irgazen-nni i gɛussen Sidna Ɛisa, stehzayen fell-as kkaten-t.
63¶ Na ka taunu nga kaipupuri o Ihu ki a ia, ka whiu i a ia.
64?ɣummun-as udem-is, rnan qqaṛen-as « eɛqel ihi anwa i k-id yewten ».
64Ka koparea ona kanohi, a ka ui ratou ki a ia, ka mea, Poropiti mai, na wai koe i papaki?
65Rnan regmen-t s mkul rregmat yellan.
65He maha hoki era atu kupu kino i korero ai ratou ki a ia.
66Mi guli wass, tajmaɛt n lɛuqal n wegdud, lmuqedmin imeqqranen d lɛulama n ccariɛa nnejmaɛen. Wwin-d Sidna Ɛisa ɣer usqamu n ccṛeɛ.
66A, i te aonga tonutanga o te ra, ka huihui nga kaumatua o te iwi, nga tohunga nui, me nga karaipi, a arahina atu ana ia ki to ratou runanga, ka mea ratou,
67Steqsan-t nnan-as : Ma d kečč i d Lmasiḥ, ini yaɣ t-id. Yerra-yasen : Atan ma nniɣ-awen-t-id ur iyi tețțamnem ara,
67Ki te mea ko te Karaiti koe, korerotia mai ki a matou. Ano ra ko ia ki a ratou, Ki te korerotia e ahau ki a koutou, e kore koutou e whakapono;
68ma steqsaɣ-kkun-id ur iyi-d-țarram ara.
68Ki te ui ahau, e kore koutou e whakahoki kupu mai ki ahau.
69Lameɛna a wen-d-iniɣ, sya ɣer zdat, Mmi-s n bunadem ad yeḥkem ɣer tama tayeffust n Sidi Ṛebbi Bab n tezmert.
69Haere ake nei ka noho te Tama a te tangata ki matau o te kaha o te Atua.
70Kkren-d akken ma llan nnan : Ihi kečč d Mmi-s n Ṛebbi ? Nețța yerra-yasen : Tennam-t-id, d nekk !
70Na ka mea ratou katoa, Ko te Tama ranei koe a te Atua? Ano ra ko ia ki a ratou, Kua korerotia mai na e koutou ko ahau ia.
71Imiren ɛeggḍen nnan : Dayen ur neḥwaǧ ara inigan, yenna-t-id s yimi-s, nesla-yas s imeẓẓuɣen-nneɣ.
71Na ka mea ratou, hei aha ake he kaiwhakaatu ma tatou? kua rongo nei hoki tatou i ta tona mangai.