1Sidna Ɛisa yenna daɣen : -- S tideț a wen-d-iniɣ, kra seg wid yellan dagi, ur țmețțaten ara alamma walan tagelda n Ṛebbi tusa-d s tmanegt tameqqrant.
1¶ I mea ano ia ki a ratou, He pono taku e mea nei ki a koutou, Tenei ano etahi o te hunga e tu nei, e kore e pangia e te mate, kia kite ra ano i te rangatiratanga o te Atua e haere mai ana i runga i te kaha.
2Mi ɛeddan sețța wussan, Sidna Ɛisa yewwi yid-es Buṭrus, Yeɛqub d Yuḥenna, ulin ɣer yiwen wedrar ɛlayen. Mi llan dinna weḥḥed-sen, tenbeddal ṣṣifa-s zdat-sen,
2A, ka pahure nga ra e ono, ka mau a Ihu ki a Pita, ki a Hemi, ki a Hoani, na kawea ana ratou e ia ki runga ki tetahi maunga tiketike, ko ratou anake: a ka puta ke tona ahua i to ratou aroaro.
3llebsa-s tuɣal ț-țamellalt tețfeǧǧiǧ, ula d yiwen di ddunit ur izmir a ten yessimlul akken.
3Na kanapa tonu ona kakahu, ma tonu me te hukarere; e kore e taea e te kaihoroi i runga i te whenua te mea kia pera te ma.
4?ehṛen-asen-d nnbi Ilyas akk-d Sidna Musa, țmeslayen d Sidna Ɛisa.
4Na ka puta mai ki a ratou a Iraia raua ko Mohi: e korerorero ana raua ki a Ihu.
5Yenṭeq Buṭrus yenna i Sidna Ɛisa : A Sidi, yelha imi nella dagi. A nesbedd tlata iqiḍunen ; yiwen i kečč, wayeḍ i Sidna Musa wayeḍ i Sidna Ilyas.
5Na ka oho a Pita, ka mea ki a Ihu, E te Kaiwhakaako, he mea pai kia noho tatou ki konei: na kia hanga e matou etahi wharau kia toru: kia kotahi mou, kia kotahi mo Mohi, kia kotahi mo Iraia.
6Ur yeẓri d acu i d-yeqqaṛ axaṭer tekcem-iten lxelɛa ț-țameqqrant.
6Kahore hoki ia i matau ki tana e korero ai; i wehi hoki ratou.
7Taswiɛt kan ters-ed yiwet n tagut tɣumm-iten, si tagut-nni tenṭeq-ed yiwet n taɣect tenna-d : Wagi d Mmi ameɛzuz, smeḥsiset as !
7Na ko tetahi kapua e taumarumaru ana ki runga ki a ratou: a ka puta he reo i te kapua, e mea ana, Ko taku Tama tenei i aroha ai; whakarongo ki a ia.
8Imiren kan, inelmaden muqlen ɣer mkul tama, ur walan ula d yiwen, anagar Sidna Ɛisa yellan yid-sen.
8A, titiro rawa ake ratou ki tetahi taha, ki tetahi taha, kahore a ratou tangata i kite ai, ko ratou anake, ko Ihu.
9Mi d-ṣubben seg udrar, Sidna Ɛisa iweṣṣa-ten : Ur ḥekkut i yiwen ayen teẓram, alamma yeḥya-d Mmi-s n bunadem si ger lmegtin.
9A, i a ratou e heke iho ana i te maunga, ka whakatupato ia i a ratou kia kaua e korerotia ki te tangata a ratou i kite ai, kia ara ra ano te Tama a te tangata i te hunga mate.
10Uɣen-as awal, d acu kan țemsteqsayen, qqaṛen : Acu i d lmeɛna n ḥeggu si ger lmegtin ?
10A i puritia taua kupu e ratou, ka uiui ki a ratou ano, he aha ra te aranga ake i te hunga mate.
11Inelmaden steqsan-t nnan-as : Acuɣer lɛulama n ccariɛa qqaṛen-d : ilaq a d-yas uqbel Sidna Ilyas ?
11A ka ui ratou ki a ia, ka mea, he aha nga karaipi ka mea ai, ko Iraia kia matua puta mai?
12Yerra-yasen : ?-țideț, a d-yas uqbel Ilyas, iwakken ad iseggem kullec. lameɛna acuɣer yețwakteb ɣef Mmi-s n bunadem belli ilaq ad yenɛețțab aṭas yerna ad yețwaqehheṛ ?
12Na ka whakahoki ia, ka mea ki a ratou, E puta ana ano a Iraia i mua ki te whakatika i nga mea katoa; kua oti ano te tuhituhi mo te Tama a te tangata, kia maha ona mamae, kia whakakahoretia.
13Aql-i nniɣ-awen : Ilyas yusa-d, xedmen deg-s akken bɣan, am akken yețwakteb fell-as di tira iqedsen.
13Ko taku kupu ia tenei ki a koutou, Kua tae mai ano a Iraia, heoi meatia ana e ratou ki a ia ta ratou i pai ai, nga mea hoki i tuhituhia mona.
14Mi d-ṣubben seg udrar, ufan-d lɣaci akk-d lɛulama n ccariɛa zzin i inelmaden nniḍen, țmeslayen yid-sen.
14¶ A, no to ratou taenga ki nga akonga, ka kite ratou he rahi te hui e karapoti ana i a ratou, me nga karaipi e totohe ana ki a ratou.
15Mi d-walan Sidna Ɛisa, dehcen, uzzlen ad selmen fell-as.
15A, kite kau te mano katoa i a ia, ka miharo, a oma ana, oha ana ki a ia.
16Sidna Ɛisa yesteqsa-ten : ?ef wacu i tețmeslayem akka yid-sen ?
16Na ka ui ia ki a ratou, He aha ta koutou e totohe na ki a ratou?
17Yiwen wergaz si lɣaci-nni yerra-yas-d : A Sidi, wwiɣ-ak-d mmi axaṭer yesgugem-it uṛuḥani.
17Na ka whakahoki tetahi i roto i te mano, ka mea, E te Kaiwhakaako, i kawea mai e ahau taku tama ki a koe, he wairua reokore tona;
18Kra wanda ara t-yeṭṭef, yesseɣlay-it ɣer lqaɛa ; aqcic yessufuɣ-ed tikufta, yețqeṛṛic tuɣmas, yețțuɣal d asemmaḍ. ?elleleɣ inelmaden-ik a t-ssufɣen seg-s meɛna ur zmiren ara.
18A, i nga wahi e hopu ai te wairua i a ia, ka taia iho: tutu ana te huka, tetea ana ona niho, a pakoko haere ana: i mea ano ahau ki au akonga kia peia ia ki waho; heoi kihai i taea e ratou.
19Sidna Ɛisa yenna-yasen : A lǧil i gxuṣṣ liman ! Ar melmi ara yiliɣ yid-wen ? Ar melmi ara wen-ṣebṛeɣ ? Awit-ed aqcic-agi ! Wwin-as-t-id ;
19Na ko tana whakahokinga ki a ia, ka mea, E te uri whakaponokore, kia pehea te roa o toku noho ki a koutou? kia pehea te roa o taku manawanui ki a koutou? Kawea mai ki ahau.
20akken kan iwala Sidna Ɛisa, aṛuḥani-nni yebda yețhuccu aqcic-nni, yesseɣli-t ɣer lqaɛa yessemṛareɣ-it armi i s-d yessufeɣ tikufta.
20Na kawea ana mai ia ki a ia: a, i tona kitenga i a ia, na haea tonutia iho ia e te wairua; a hinga ana ia ki te whenua, ka oke, ka huka.
21Sidna Ɛisa yesteqsa baba-s n weqcic-nni yenna-yas : Si melmi i d-ideṛṛu yid-es wayagi ? Yerra-yas-d : Seg wasmi yella d amecṭuḥ.
21Na ka ui ia ki tona matua, Ka pehea te roa o te mea nei ki a ia? Ka mea ia, No te tamarikitanga:
22Acḥal d abrid i t-idemmer uṛuḥani-agi ɣer tmes d waman iwakken a t-ineɣ. Tura, ma yella wayen iwumi tzemreḍ, ḥunn fell-aɣ, ɛiwen-aɣ !
22He maha ana turakanga i a ia ki te kapura, ki te wai, kia ngaro ai: otira ki te taea e koe te aha ranei, arohaina maua, kia puta tou whakaaro ki a maua.
23Sidna Ɛisa yerra-yas : Teqqaṛeḍ : ma tzemreḍ... ? Win yețțamnen yezmer i kullec !
23Ka mea a Ihu ki a ia, Ki te taea e koe te whakapono, ka taea nga mea katoa e te tangata whakapono.
24Imiren kan, baba-s n weqcic-nni yenna : Umneɣ ! Meɛna sseǧhed-iyi axaṭer xuṣṣeɣ di liman.
24Na karanga tonu mai te matua o te tama, ka mea, E whakapono ana ahau, e te Ariki; kia puta tou whakaaro ki toku whakaponokore.
25Sidna Ɛisa mi gwala lɣaci uzzlen-d ɣuṛ-sen, yumeṛ i uṛuḥani-nni, yenna-yas : Ay aṛuḥani ! yesgugumen yesɛuẓẓugen, effeɣ seg weqcic-agi ur țɛawad ara aț-țkecmeḍ deg-s !
25A, no te kitenga o Ihu i te mano e oma mai ana, ka riria e ia te wairua poke, ka mea ki a ia, E te wairua reokore, turi, ko taku tenei ki a koe, Puta mai i roto i a ia, kaua ano e tomo ki roto ki a ia a muri ake nei.
26Imiren iɛeggeḍ, ihucc-it nezzeh, dɣa yeffeɣ seg-s. Aqcic-nni yuɣal am lmegget, daymi aṭas i s-yeqqaṛen : « yemmut. »
26Na hamama ana tera, haehae noa iho ana i a ia, a puta ana mai ki waho: no ka pera taua tangata me te tupapaku, a he tokomaha i mea, Kua mate.
27Meɛna Sidna Ɛisa yeṭṭef-as afus, isekker-it-id, ibedd.
27Otira ka mau a Ihu ki tona ringa, ka whakaara i a ia: a ka whakatika ia.
28Mi kecmen ɣer wexxam, inelmaden-is steqsan-t : Acuɣer ur nezmir ara nukni a nessufeɣ aṛuḥani-nni ?
28A, i a ia ka tomo ki te whare, ka ui puku ana akonga ki a ia, he aha matou te ahei ai te pei i a ia ki waho?
29Yenna-yasen : Iwakken aț-țessufɣem iṛuḥaniyen am wigi, ilaq aț-țețțuẓumem yerna aț-țețẓallam.
29Ano ra ko ia ki a ratou, E kore e puta noa te pena, ma te inoi anake, ma te nohopuku.
30Ṛuḥen syenna, zegren tamurt n Jlili. Sidna Ɛisa ur yebɣi ara ad ẓren lɣaci anda i gella,
30¶ Na ka hapainga e ratou i reira, a haere ana ra waenganui o Kariri; kihai hoki ia i pai kia rangona e tetahi.
31axaṭer yesselmad inelmaden-is, yenna-yasen : Mmi-s n bunadem ad ițțusellem ger ifassen n yemdanen, a t-nɣen, meɛna tlata wussan mbeɛd lmut-is a d-iḥyu.
31Ko tana hoki i whakaako ai ki ana akonga, i mea ai ki a ratou, Ka tukua te Tama a te tangata ki nga ringa o nga tangata, a ma ratou ia e whakamate; a, ka oti ia te whakamate, ka ara ake i te toru o nga ra.
32Inelmaden-is ur fhimen ara lmeɛna n wawal-agi, yerna kukran a t-steqsin.
32Na kihai ratou i matau ki taua kupu, ka mataku hoki ki te ui ki a ia.
33Mi ewwḍen ɣer temdint n Kafernaḥum. llan deg wexxam, Sidna Ɛisa yesteqsa-ten : ?ef wacu i tețmeslayem deg webrid ?
33Na ka tae ratou ki Kaperenauma; a, i a ia i roto i te whare, ka ui ia ki a ratou, He aha ta koutou i korerorero ai ki a koutou i te ara?
34Lameɛna ssusmen akken ma llan, axaṭer deg webrid țmesteqsayen anwa i d ameqqran gar-asen.
34Otiia kihai ratou i kiki: ko ta ratou hoki i kore korero ai ki a ratou i te ara, ko wai te mea nui rawa.
35Sidna Ɛisa yeqqim, yessawel i tnac-nni inelmaden-is, yenna-yasen : Win yebɣan ad yili d amezwaru, ilaq ad yeqqim d aneggaru, ad yuɣal d aqeddac i mkul yiwen.
35Na ka noho ia, ka karanga i te tekau ma rua, ka mea ki a ratou, Ki te whai tetahi kia whiti ko ia hei mua, ka waiho ia hei muri i te katoa, hei kaimahi ma te katoa.
36Yeddem-ed yiwen weqcic amecṭuḥ, yesbedd-it zdat-sen dɣa yerfed-it ger ifassen-is, yenna-yasen :
36Na ka mau ia ki tetahi tamaiti nohinohi, a whakaturia ana ki waenganui i a ratou: na ka okooko i a ia, ka mea ki a ratou,
37Win iqeblen aqcic amecṭuḥ am wagi ɣef ddemma n yisem-iw, d nekk i geqbel, win i yi-qeblen mačči d nekk i geqbel lameɛna yeqbel Win i yi-d iceggɛen.
37Ki te manako tetahi ki tetahi o nga tamariki penei, he whakaaro ki toku ingoa, e manako ana ia ki ahau: ki te manako hoki tetahi ki ahau, ehara i ahau tana i manako ai, engari ko toku kaitono mai.
38Yuḥenna yenna i Sidna Ɛisa : A Sidi, nwala yiwen wergaz yessufuɣ leǧnun s yisem-ik ; nugi-yas imi ur iteddu ara yid-nneɣ.
38Na ka mea a Hoani ki ia, E te Kaiwhakaako, i kite matou i tetahi e pei rewera ana i runga i tou ingoa: na riria iho e matou, kahore hoki ia e haere tahi me tatou.
39Sidna Ɛisa yerra-yas : Aneft-as, imi ulac win izemren ad ixdem lbeṛhan s yisem-iw, imiren ad yehdeṛ ayen n diri fell-i.
39Na ka mea a ihu, Kaua ia e riria: ki te mea hoki noku te ingoa e mahi merekara ai tetahi, e kore e hohoro tana korero kino moku.
40Win ur nelli ara d aɛdaw-nneɣ, yid-nneɣ i gella.
40Ko ia hoki ehara i te hoariri ki a tatou, no tatou ia.
41Kra win ara wen-d-yefken lkas n waman imi d inelmaden n Lmasiḥ i tellam, a wen-iniɣ s tideț, lxiṛ-is ur s-yețwankaṛ ara .
41¶ Ki te whakainumia koutou e tetahi ki te kapu wai, he whakaaro ki toku ingoa, no te mea no te Karaiti koutou, he pono taku e mea nei ki a koutou, e kore ia e hapa i tona utu.
42Win ara yilin d sebba n tuccḍa i yiwen seg imecṭuḥen-agi yumnen yis-i, axiṛ-as a s-ɛelqen ɣer temgeṛṭ aɣaṛef n tsirt, a t-ḍeggṛen ɣer lebḥeṛ.
42Na, ki te mea tetahi kia he tetahi o enei mea nonohi e whakapono nei ki ahau, he pai ke ki a ia me i whakairia tetahi kohatu mira ki tona kaki, a ka maka ia ki te moana.
43Ma yella d afus-ik i d sebba n tuccḍa, gzem-it ; axiṛ-ak aț-țkecmeḍ ɣer tudert n dayem s yiwen ufus wala aț-țkecmeḍ s sin ifassen ɣer ǧahennama, aț-țețwaḍeggreḍ ɣer tmes ur nxețți.
43Na, ki te he koe i tou ringa, poutoa: pai ke hoki mou te tomo mutu ki te ora i te maka ringaruatia ki Kehena, ki te kapura e kore e tineia:
44[Dinna awekkiw itețțen lǧețțat ur yețmețțat ara, times ur txețți ara maḍi.]
44Ki te wahi e kore ai e mate to ratou kutukutu, ki te kapura e kore e e tineia.
45Ma yella d aḍaṛ-ik i d sebba n tuccḍa, gzem-it ;axiṛ-ak aț-țkecmeḍ ɣer tudert n dayem s yiwen uḍar wala aț-țkecmeḍ s sin iḍaṛṛen ɣer ǧahennama, aț-țețwaḍeggreḍ ɣer tmes ur nxețți.
45Ki te he ano koe i tou waewae, poutoa: pai ke hoki mou te tomo kopa ki te ora i te maka waewaeruatia ki Kehena,
46[Dinna awekkiw itețțen lǧețțat ur yețmețțat ara, times ur txețți ara maḍi.]
46Ki te wahi e kore ai e mate to ratou kutukutu, ki te kapura e kore e tineia.
47Daɣen ma yella ț-țiṭ-ik i gellan d sebba n tuccḍa, qleɛ-iț-id ; axiṛ-ak aț-țkecmeḍ ɣer tgelda n Sidi Ṛebbi s yiwet n tiṭ, wala aț-țwaḍeggṛeḍ s snat wallen ɣer ǧahennama.
47A, ki te he koe i tou kanohi, maka atu: pai ke hoki mou te tomo kanohi tahi ki te rangatiratanga o te Atua i te maka kanohiruatia ki Kehena:
48Dinna awekkiw itețțen lǧețțat ur yețmețțat ara, times ur txețți ara maḍi.
48Ki te wahi e kore ai e mate to ratou kutukutu, ki te kapura e kore e tineia.
49Axaṭer mkul amdan ilaq ad yețwamelleḥ s tmes.
49Ta te mea ka totea nga tangata katoa ki te kapura.
50Lmelḥ, d ayen yelhan ; meɛna ma tṛuḥ-as lbenna-s, s wacu ara t-tmellḥem ?
50He pai te tote: otira ki te pirau te tote, ma te aha e whai tikanga tote ai? Kia whai tote i roto i a koutou, kia mau hoki te rongo a tetahi ki tetahi.
51Sɛut lmelḥ deg yiman-nwen, tɛicem wway gar-awen di lehna.