1Nekk Bulus, iwumi i d-issawel Sidi Ṛebbi s lebɣi-ines iwakken ad iliɣ d amceggeɛ n Ɛisa Lmasiḥ akk-d gma-tneɣ Sustin,
2Sura toi ngkai aku' Paulus, pai' ngkai Sostenes, kipakatu tilou hi koi' to Kristen hi Korintus, to nakio' Alata'ala jadi' bagia-na. Napomoroli' -mokoi hi posidaia' -ni hante Kristus Yesus, hangkaa-ngkania hante hawe'ea tauna ba hiapa-apa to mekakae hi Yesus Kristus, Pue' -ta pai' Pue' -ra. Aku' mpo'uki' sura toi, apa' lawi' na'ongko' -ama Alata'ala jadi' suro Yesus Kristus ntuku' konoa-na.
2i tejmaɛt n Sidi Ṛebbi i gellan di temdint n Kurintus, i wid i d-yextaṛ Sidi Ṛebbi s Ɛisa Lmasiḥ ad ilin d imqedsen, d wid akk yellan di mkul amkan ineddhen s yisem n Sidna Ɛisa Lmasiḥ, i gellan d Ssid-nsen d Ssid nneɣ :
3Wori' tabe: mekakae-a hi Alata'ala Tuama-ta pai' hi Pue' Yesus Kristus, bona nagane' -koi ngkai kabula rala-na pai' nawai' -koi kalompea' tuwu'.
3ṛṛeḥma ț-țalwit a wen-d țțunefkent s ɣuṛ Ṛebbi Baba-tneɣ akk-d Sidna Ɛisa Lmasiḥ.
4Uma-a putu mpo'uli' tarima kasi hi Alata'ala sabana koi' ompi', apa' Alata'ala mpowai' -koi rasi' ngkai kabula rala-na, hi posidaia' -ni hante Kristus Yesus.
4Zgiɣ țḥemmideɣ Sidi Ṛebbi fell-awen ɣef ṛṛeḥma i wen-d-yefka s Ɛisa Lmasiḥ,
5Hi posidaia' -ni hante Kristus, nawai' -mokoi butu nyala-na to niparaluu: nawai' -koi kapantea mololita, pai' nawai' -koi kanotoa nono mpakanoto Lolita-na.
5axaṭer yis i kkun-id yeṛzeq s mkul lxiṛ, ama s wawal-is ama s tmusni-ines,
6Hawe'ea toe mpakanoto kamoroho-na mpu'u-mi pepangala' -ni hi Kareba Kristus to kiparata-kokoi,
6imi cchada ɣef Lmasiḥ tṛeṣṣa nezzeh deg-wen.
7duu' -na uma-pokoi nakakurai' rasi', mporata-mokoi butu nyala pakulea' ngkai Inoha' Tomoroli', pai' -koi mpopea karata-na nculii' Pue' -ta Yesus Kristus.
7Daymi ur kkun-ixuṣṣ wacemma n lxiṛ s ɣuṛ Ṛebbi, kunwi yețṛaǧun ass i deg ara d-yuɣal Ssid-nneɣ.
8Narohoi-koi duu' hi ka'omea dunia', bona ane rata-ipi nculii' Pue' -ta Yesus Kristus, narata-koi hante uma ria kasalaia' -ni.
8A kkun isseǧhed alamma ț-țaggara iwakken a d-tbanem mbla lɛib ass n tuɣalin n Ɛisa Lmasiḥ.
9Alata'ala mpokio' -koi bona hintuwu' -koi hangkaa-ngkania hante Ana' -na, Yesus Kristus Pue' -ta, pai' napadupa' oa' janci-na hi kita'.
9Sidi Ṛebbi yețțaṭaf deg wawal-is ; d nețța i wen-d-issawlen iwakken aț-țɛicem s tdukli akk-d Mmi-s, Ɛisa Lmasiḥ Ssid-nneɣ.
10Ompi' -ompi', hante kuasa to nawai' -ka Pue' -ta Yesus Kristus, merapi' -a bona hintuwu' -koi omea. Neo' ria posisalaa. Hintuwu' -koi hi rala mpololitai ba napa-napa to nilolita, hanono pai' hahawa' lau.
10Ay atmaten, a kkun-nhuɣ s yisem n Ssid-nneɣ Ɛisa Lmasiḥ : msefhamet wway gar-awen, ur ilaq ara a d-yili beṭṭu gar-awen, ddukklet, sɛut yiwen uxemmem d yiwen n ṛṛay.
11Ompi' -ompi' -ku, patuju-ku mpo'uli' hewa toe, apa' ria-ra ompi' -ta ngkai ihi' tomi Kloe to mpokewo-ka karia-na pomehonoa' -ni.
11Axaṭer ay atmaten, irgazen n wexxam n Kluwi ṣṣawḍen-iyi-d lexbaṛ belli ițțili-d umennuɣ gar-awen.
12To ku'uli' tohe'i, apa' ria-koi to doko' mopahamalia hi hore-hore hadua tauna. Ria-koi to mpo'uli': "Aku' tono' hi Paulus-a-kuna." Ria to mpo'uli': "Aku' tono' hi Apolos-a." To ntani' -na wo'o mpo'uli': "Aku' tono' hi Petrus." To ntani' -na tena mpo'uli': "Aku' tono' hi Kristus."
12Ayen bɣiɣ a d-iniɣ : sliɣ belli llan gar-awen wid yeqqaṛen :« nekk ddiɣ d Bulus », ma d wayeḍ yeqqaṛ : « nekk țekkiɣ d Abulus », wayeḍ daɣen : « nekk ddiɣ d Buṭrus », llan daɣen wid yeqqaṛen : « nekk țekkiɣ di Lmasiḥ ».
13Ha lompe' -koina, koi' to mpotuku' Kristus tebagi-bagi hewa tetu-e? Ha aku' to mate raparika' mpotolo' jeko' -nie? Ha raniu' bona jadi' topetuku' -kukoi?
13Amek akka, tɣilem Lmasiḥ yebḍa ? Eɛni d Bulus i gețwasemmṛen fell-awen neɣ s yisem n Bulus i tețwaɣeḍsem ?
14Rasi' -di ku'uli' -e apa' uma-koi ria to kuniu', ntani' -na ngkai Krispus pai' Gayus,
14Ad ḥemmdeɣ Ṛebbi imi ur sɣeḍseɣ ula d yiwen deg-wen anagar Krisbus d Gayus.
15bona neo' mpai' ria to mpo'uli' kuniu' -koi jadi' topetuku' -ku.
15Akka, yiwen deg-wen ur izmir a d-yini belli yețwaɣḍes s yisem-iw.
16(Io' mpu'u. Stefanus hantinaa-ra, aku' mpu'u-hana to mponiu' -ra. Aga ntani' -na ngkai hira' toe, uma-pi kukiwoi ba ria-ra to kuniu'.)
16Tella daɣen twacult n Stifanas, d nekk i ț-isɣeḍsen meɛna ur ḥsiɣ ara sɣeḍseɣ yiwen nniḍen dinna.
17Kristus mpajadi' -a suro-na, uma bona mponiu' tauna. Nasuro-a mpokeni Kareba Lompe'. Ane kuparata Kareba Lompe' toe, uma kupake' kapantea-ku moto mololita. Nee-neo' mpai' tauna mpangala' -a muntu' ngkai kapantea-ku, pai' uma ra'incai baraka' kamate-na Kristus hi kaju parika'.
17Lmasiḥ ur iyi-d-iceggeɛ ara iwakken ad sɣeḍseɣ meɛna iceggeɛ iyi-d ad beccṛeɣ lexbaṛ n lxiṛ ; mačči s yimeslayen i d-yekkan si lefhama n wemdan iwakken ur tekkseɣ ara lqima i lmut n Lmasiḥ ɣef wumidag.
18Kiparata kareba to mpo'uli' kamate-na Kristus hi kaju parika' mpotolo' jeko' manusia'. Ane tauna to mpotoa' naraka mpo'epe kareba toe, ra'uli': "Ah, lolita tauna to wojo tetu." Aga ane kita' to nahore-mi Alata'ala ngkai huku' jeko' -ta, ane ta'epe kareba toe, ta'uli': "Bate baraka' Alata'ala tetu-e!"
18Ț-țideț, abecceṛ n lmut n Lmasiḥ ɣef wumidag ț-țidderwect i wid iḍaɛen ; meɛna ɣuṛ-nneɣ nukni yellan deg webrid n leslak, ț-țazmert n Ṛebbi.
19Hi rala Buku Tomoroli' Alata'ala mpo'uli': Nau' hewa apa-mi kapante-ra manusia', kudagi oa' -ra, pai' uma kusaile' akala-ra topo'akala."
19Atan wayen i d-nnant tira iqedsen : Ad snegreɣ tamusni n imusnawen, ad rreɣ d ula+ c lefhama n wid ifehmen+ .
20Napa kalaua-ra tauna to pante? Napa kalaua-ra guru agama Yahudi? Napa kalaua-ra tauna to pante mololita hi rala dunia' toi? Hi poncilo Alata'ala, kapantea manusia' kawojoa omea-wadi.
20Anda-t uɛeqli ? Anda-t umusnaw ? Anda-t uḥṛic ara d-isfehmen ayen ideṛṛun di lǧil-agi ? Ur d-isbeggen ara Sidi Ṛebbi belli tamusni n ddunit-agi d lehbala ?
21Apa' nau' hewa apa kapantea-ra manusia', uma ra'incai Alata'ala hante kapantea-ra toe. Apa' ntuku' kanoto nono-na Alata'ala, nabotuhi bona hema-hema to mepangala' hi Kareba Lompe', nahore-ra ngkai huku' jeko' -ra. Tapi' ane kiparata Kareba Lompe', tauna to uma mepangala' mpo'uli': "Lolita tauna to wojo tetu."
21Imi at ddunit s lefhama-nsen ur ɛqilen ara tamusni n Sidi Ṛebbi, nețța yebɣa ad isellek wid yumnen yis s lexbaṛ-agi n lxiṛ i ḥesben wiyaḍ d lehbala.
22To Yahudi, uma-ra dota mepangala' ane uma kipopohiloi-ra tanda mekoncehi. Hiaa' to Yunani-hawo, uma-ra dota mepangala' ane uma kipakanoto-raka hante kapantea manusia'.
22At Isṛail ssuturen lbeṛhanat, iyunaniyen țnadin tamusni ;
23Tapi' kai' mpopalele kamate-na Kristus raparika'. Lolita tohe'i rapodaa' to Yahudi, pai' rapakiwojo tauna to bela-ra to Yahudi.
23ma d nukni nețbecciṛ Lmasiḥ, win akken yețțusemmṛen ɣef wumidag, yellan d țbehdila i wat Isṛail, d lehbala ɣer iyunaniyen.
24Tapi' Alata'ala mpokio' tauna hantongo' jadi' bagia-na. Ria-ra to Yahudi, ria-ra to Yunani. Ane tauna toera mpo'epe Kareba Lompe' pai' -ra mepangala' hi Kristus, ra'inca-mi kabaraka' pai' kanoto nono-na Alata'ala.
24Meɛna wid iwumi i d-yessawel Sidi Ṛebbi, ama d at Isṛail ama d iyunaniyen, umnen belli d nețța i d Lmasiḥ, i ț-țazmert n Ṛebbi akk-d tmusni-ines.
25Ane mpopalele-kai kamate-na Kristus raparika', kai' rapakiwojo manusia'. Aga kakoo-kono-na, meliu kapante-na Alata'ala ngkai kapante-ra manusia'. Manusia' mpo'uli' napa to nababehi Alata'ala toe uma ria kabaraka' -na. Aga meliu kabaraka' -na Alata'ala ngkai baraka' manusia'.
25Axaṭer ayen akken ḥesben yemdanen d lehbala n Sidi Ṛebbi, ț-țamusni iṣeḥḥan akteṛ n tmusni n yemdanen, ayen ḥesben daɣen d feccal n Sidi Ṛebbi, yeɣleb lǧehd n yemdanen.
26Ompi' -ompi', kiwoi tuwu' -ni kako'ia-na nakio' -koi Alata'ala jadi' bagia-na: uma-koi wori' to pante ba to mokuasa ba to tuwu' maradika hi poncilo manusia'.
26Walit ay atmaten, kunwi iwumi d-yessawel Sidi Ṛebbi : ur llin gar-awen aṭas n wid yesɛan tamusni n ddunit, ur llin aṭas n wid yesɛan imukan ɛlayen, ur llin daɣen aṭas inaṣliyen yesɛan lqima tameqqrant ;
27Apa' natungkai' Alata'ala mpelihi tauna to wojo hi poncilo manusia', bona tauna to pante jadi' me'ea'. Napelihi-ra to lente, bona tauna to moroho jadi' me'ea'.
27meɛna Sidi Ṛebbi yextaṛ ayen yellan d lehbala ɣer wemdan iwakken ad isneḥcam imusnawen, yextaṛ ayen ur nesɛi tazmert di ddunit iwakken ad isneḥcam wid iǧehden.
28Napelihi-ra to dingki' katuwu' -ra, to raruge' pai' to uma ria kalaua-ra hi poncilo manusia', bona monoto-mi ka'uma-na ria kalaua-na hawe'ea to ra'une' manusia'.
28Sidi Ṛebbi yextaṛ ayen ur nesɛi azal, yețwaḥeqṛen di ddunit akk-d wayen yețwaḥesben d ulac, iwakken ad isseɣli lqima n wayen yesɛan azal ɣer yemdanen.
29Jadi', toe pai' uma ria huraa manusia' mpomolangko nono-ra. Uma ria haduaa to ma'ala mpo'uli': "Ngkai kapantea-ku pai' -a napelihi Alata'ala."
29Akka, yiwen ur izmir ad izuxx zdat Sidi Ṛebbi.
30Muntu' ngkai Alata'ala-hanale pai' -ta mosidai' hante Kristus Yesus-e. Ngkai Kristus Yesus, ta'inca-mi kanoto nono-na Alata'ala: Hi'a-mi to mpomonoa' -ta hi poncilo Alata'ala, napomoroli' -ta jadi' bagia-na, pai' nabahaka-ta ngkai hawe'ea to dada'a.
30Imi d Sidi Ṛebbi i kkun-isdukklen d Ɛisa Lmasiḥ, d nețța i ɣ-yuɣalen d lefhama i d yekkan s ɣuṛ Sidi Ṛebbi. Yis i ɣ yerra Sidi Ṛebbi d iḥeqqiyen, iṣeffa tikli-nneɣ, yefda-yaɣ-d si ddnub.
31Jadi', hewa to te'uki' hi rala Buku Tomoroli': "Hema to doko' bohe nono-ra, kana mpomobohe-ra napa to nababehi Pue'."
31Am akken yura di tira iqedsen : Win yebɣan ad izuxx, ad izuxx s lecɣal n Ṛebbi.