1Caɛul, d yiwen seg wid iqeblen lmut n Stifan. Ass-nni kkren-d wid ibdan țqehhiṛen tajmaɛt n wid yețțamnen s Lmasiḥ yellan di temdint n Lquds. Wid akk yumnen s Lmasiḥ rewlen ɣer tudrin n tmurt n Yahuda armi ț-țamurt n Samarya ; anagar ṛṛusul i d-yeqqimen di temdint n Lquds.
1Saulus wo'o-hawo mpokagoe' karapatehi-na Stefanus toe.
2Kra yergazen iḍuɛen Sidi Ṛebbi, wwin-d Stifan meḍlen-t, ḥeznen aṭas, țrun fell-as.
2Tauna to mengkoru hi Alata'ala mpo'ala' woto-na Stefanus, rapotantangii' hante nono mpu'u, pai' -i ratana.
3Ma d Caɛul ixeddem akk lmejhud-is iwakken ad ihudd tajmaɛt n wid yumnen s Sidna Ɛisa ; issufuɣ ed seg ixxamen-nsen, irgazen ț-țilawin yumnen s Lmasiḥ, issekcam iten ɣer lḥebs.
3Hiaa' Saulus-hana, ngasa' mpu'u-i mpobalinai' tauna to mepangala' hi Pue' Yesus. Butu-butu ntomi-na napesua', pai' hema-hema to mepangala' hi Yesus, lompe' tomane lompe' tobine, nahoko' nadii' hilou hi mali-na pai' natonu hi topoparenta bona ratarungku'.
4Ihi wid akk i grewlen, mfaṛaqen, țṛuḥun seg wemkan ɣer wayeḍ, țbecciṛen lexbaṛ n lxiṛ n wawal n Sidi Ṛebbi.
4Jadi', topetuku' Yesus to metibo' ngkai Yerusalem toera, hiapa kahiloua-ra raparata oa' Lolita Pue'.
5Filbas iṣubb ɣer temdint n Samarya, ibecceṛ dinna lexbaṛ n lxiṛ yeɛnan Lmasiḥ.
5Wae wo'o-hawo Filipus hilou hi ngata hi tana' Samaria, mpoparata-raka Kareba Lompe' Kayesus-na Magau' Topetolo'.
6Lɣaci meṛṛa rran ddehn-nsen ɣer Filbas, mi slan i wayen i d-yeqqaṛ yerna walan lbeṛhanat i gxeddem ;
6Nababehi wo'o tanda mekoncehi hi ria. Wae kara'epe-na to Samaria lolita Filipus toe, pai' karahilo-na tanda mekoncehi to nababehi, ratarima-mi kareba to nakeni hante nono-ra mpu'u.
7axaṭer leǧnun țeffɣen s leɛyaḍ seg waṭas n yemdanen ițțumelken, aṭas daɣen n iquḍaṛen akk-d wid ikerfen i geḥlan.
7Apa' napopalai seta ngkai wori' tauna to rapesuai', alaa-na me'au-au-ramo tauna toera pai' malai mpu'u-mi seta to mpesuai' -ra. Pai' napaka'uri' wo'o wori' tauna topungku pai' tokejo.
8Dɣa imezdaɣ n temdint-nni meṛṛa feṛḥen mačči d kra.
8Toe pai' goe' lia-ramo to Samaria toera mpotarima Filipus.
9Yuɣ lḥal di temdint-nni yella yiwen wergaz isem-is Semɛun, issewham imezdaɣ n tmurt n Samarya s ssḥur i gxeddem ; iḥețțeb iman-is d win yesɛan tazmert.
9Hi rala ngata toe, ria hadua tomane to rahanga' Simon. Simon toei hadua topobali'mata. Mahae-imi mpopehuwu pake' -na to rapokakonce to Samaria. Mpo'uli' -i, hi'a tauna to bohe baraka' -na.
10Imdanen akk am umeẓyan am umeqqran, țțaran ddehn-nsen ɣuṛ-es qqaṛen : « Argaz-agi ț-țazmert n Ṛebbi s yiman-is ; ț-țazmert-nni iwumi neqqaṛ tazmert yessewhamen ! »
10Hi hi'a-damo nono hawe'ea ihi' ngata, lompe' maradika lompe' ntodea, ra'uli': "Simon toei, ria-ki-hana baraka' -na ngkai Alata'ala to rahanga' Kabaraka' Bohe."
11Țțamnen yis axaṭer si zik i ten-issewham s ssḥur i gxeddem ;
11Mahae-imi mpakakonce-ra hante pake' -na, duu' -na hawe'ea pue' ngata toe mpotuku' -i pai' mpe'epei hawa' -na.
12lameɛna, asmi umnen s wayen i sen-ibecceṛ Filbas ɣef wayen yeɛnan tagelda n Sidi Ṛebbi d yisem n Sidna Ɛisa Lmasiḥ, usan-d akk ad țwaɣeḍsen deg waman am yergazen am tlawin.
12Aga karata-na Filipus hi ngata-ra, natudui' -ra Kayesus-na Magau' Topetolo', pai' natudui' -ra mepangala' hi Yesus bona jadi' ntodea-na Alata'ala hi rala Kamagaua' -na. Jadi', wori' -ramo pue' ngata mepangala' hi Yesus pai' mpopeniu' jadi' topetuku' Yesus, lompe' tomane lompe' tobine.
13Semɛun s yiman-is yumen ; ula d nețța yețwaɣḍes deg waman, seg wass-nni ur yettixiṛ ara ɣef Filbas ; ițțawham deg-s mi gețwali leɛǧayeb d lbeṛhanat timeqqranin i gxeddem.
13Ngkai ree, Simon wo'o-hawo mepangala', pai' -i raniu'. Oti-i raniu', metuku' oa' -imi hi Filipus, apa' konce-i mpohilo tanda to mekoncehi pai' tanda baraka' to jadi'.
14Mi slan belli lɣaci n tmurt n Samarya qeblen awal n Sidi Ṛebbi, ṛṛusul yeqqimen di temdint n Lquds ceggɛen-asen Buṭrus d Yuḥenna.
14Suro Pue' Yesus to hi Yerusalem mpo'epe napa to jadi' hi Samaria, apa' ria to mpo'uli' -raka: "To Samaria toera ria, mpotarima Lolita Alata'ala wo'o-ramo-rawo." Toe pai' mohawa' -ra mpahawa' Petrus pai' Yohanes hilou hi ria.
15Mi wwḍen ɣuṛ-sen, dɛan fell asen ɣer Sidi Ṛebbi iwakken a sen-d-yefk Ṛṛuḥ iqedsen ;
15Karata-ra Petrus pai' Yohanes hi ria, mosampaya-ramo mpekakae-raka to Samaria to mepangala' -mi hi Pue' Yesus, bona Pue' mpowai' -ra Inoha' Tomoroli'.
16axaṭer mazal ur d-iris ula ɣef yiwen deg-sen, țwaɣeḍsen kan deg aman s yisem n Sidna Ɛisa.
16Apa' ko'ia-ra nakahompoi Inoha' Tomoroli'. Muntu' raniu' -ra mpokahangai' hanga' Pue' Yesus.
17Buṭrus akk-d Yuḥenna ssersen ifassen-nsen fell-asen, dɣa yețțunefk asen-d Ṛṛuḥ iqedsen.
17Yohanes pai' Petrus mosampaya pai' -ra mpojama to Samaria toera. Jadi', mporata mpu'u-ramo Inoha' Tomoroli'.
18Mi gwala Semɛun yețțunefk-ed Ṛṛuḥ iqedsen i lɣaci imi ssersen ṛṛusul ifassen-nsen fell-asen, yewwi-yasen-d idrimen yenna-yasen :
18Nahilo-hawo Simon, hema-hema to rajama suro Pue' Yesus toera, mporata mpu'u-ramo Inoha' Tomoroli'. Toe pai' Simon mpokeni doi-na hilou hi Petrus pai' Yohanes,
19Ffket-iyi ula d nekk tazmert agi iwakken kra n win i ɣef ara sserseɣ ifassen-iw, a t-ikcem Ṛṛuḥ iqedsen.
19pai' na'uli' -raka: "Wai' -a-kuwo kuasa-ni tetu, bona hema-hema wo'o-kuwo to kujama, mporata-ra Inoha' Tomoroli'."
20Lameɛna Buṭrus yenna-yas : Ad negren yedrimen-ik ad glun yis-ek imi tɣileḍ Ṛṛuḥ iqedsen n Sidi Ṛebbi yețnuzu s idrimen !
20Na'uli' Petrus mpo'uli' -ki: "Harala ratadi-dako hi rala naraka, ntali doi-nu wo'o! Ha nu'uli' -kona, pewai' Alata'ala ma'ala ra'oli hante doi?
21Ul-ik ur yeṣfi ara ɣer Sidi Ṛebbi ! Ur k-id-iṣaḥ umur, ur tesɛiḍ lweṛt di ccɣel-agi.
21Uma ria huraa-nu mobago dohe-kai, apa' uma monoa' nono-nu hi poncilo Alata'ala.
22Endem di yir ṛṛay-ik, tedɛuḍ ɣer Sidi Ṛebbi iwakken ma yella wamek, a k-yeɛfu ɣef yir axemmem-agi i d-yeffɣen seg ul-ik !
22Medea-moko ngkai jeko' -nu tetu-e, pai' merapi' hi Pue' bona na'ampungi patuju nono-nu to dada'a.
23Atan walaɣ teččuṛeḍ d ddɣel, imlek-ik lbaṭel !
23Apa' ku'inca mohingi' lia-ko, pai' napobatua jeko' -moko."
24Semɛun yerra-yasen : Dɛut kunwi s yiman-nwen fell-i ɣer Sidi Ṛebbi iwakken ur d-ideṛṛu ara yid-i wayen akka i d-tennam.
24Na'uli' Simon mpo'uli' -raka Petrus pai' Yohanes: "Perapi' -ka-kuwo hi Pue' bona neo' -a mpai' narumpa' silaka to ni'uli' tetu-e we'i!"
25Buṭrus d Yuḥenna kemmlen cehden ɣef Sidna Ɛisa, beccṛen awal n Sidi Ṛebbi, mbeɛd uɣalen ɣer temdint n Lquds. Deg webrid-nsen, țbecciṛen lexbaṛ n lxiṛ deg waṭas n tudrin n tmurt n Samarya.
25Jadi', kahudu-rami Petrus pai' Yohanes mpoparata Lolita Pue' pai' mporohoi nono-ra to Samaria, nculii' -ramo hilou hi Yerusalem. Hi pomakoa' -ra toe, raparata wo'o Lolita Pue' hi rala wori' ngata hi tana' Samaria.
26Yiwen lmelk n Sidi Ṛebbi inṭeq-ed ɣer Filbas yenna-yas : Kker, ṛuḥ ɣer lǧiha n usammer, ɛeddi seg webrid-nni yexlan i gețṣubbun si temdint n Lquds ɣer tmurt n Ɣaza.
26Rala-na hangkani, hadua mala'eka Pue' mpololitai Filipus, na'uli': "Hilou-moko tono' hi selatan, hi ohea to ngkai Yerusalem rata hi Gaza." (Ohea tohe'e uma-pi jau ratara.)
27Ikker, iṛuḥ. Immuger-ed deg webrid yiwen n wergaz, d aneɣlaf n Kendyas tagellit n tmurt n Ityubya ; d nețța i d lewkil ɣef lmelk-is meṛṛa , lameɛna d argaz ur nesɛi ddunit ; yusa-d ɣer temdint n Lquds iwakken ad iɛbed Sidi Ṛebbi.
28Hilou mpu'u-imi Filipus. Nto'u toe, ria wo'o-hawo hadua to Etiopia to ntara ohea toe nculii' hilou hi ngata-na. To Etiopia toei, tauna to mopangka' bohe, to mpokakamu hawe'ea ihi' tomi raja bine tana' Etiopia to rahanga' Kandake. Ka'oti-na mepue' hi Alata'ala hi Yerusalem, nculii' -imi hi ngata-na mpohawi' kereta to nadii' jara'. Bula-na mohura hi rala kereta-na, mpobasa-i sura nabi Yesaya.
28Mi gțeddu ɣef tkeṛṛust-is iwakken ad yuɣal ɣer wexxam-is, yufa-t-id lḥal yeqqaṛ di tektabt n nnbi Iceɛya.
29Inoha' Pue' Ala mpololitai Filipus, na'uli': "Hilou-ko mpomohui' kereta toe mai."
29Ṛṛuḥ iqedsen yenna i Filbas : Ṛuḥ qeṛṛeb ɣer tkeṛṛust-ihina.
30Pokeno-nami Filipus hilou mpomohui' kereta toe. Na'epe-hawo, tauna toei mpobasa sura nabi Yesaya. Filipus mpekune' -i, na'uli': "Nu'inca wa batua-na to nubasa tetu-e?"
30Filbas yuzzel ɣuṛ-es, yesla i uneɣlaf-nni n tmurt n Ityubya yeqqaṛ di tektabt n nnbi Iceɛya. Yenna-yas : Tfehmeḍ ayen akka i teqqaṛeḍ ?
31Na'uli' tau toei: "Beiwa-kona kaku'inca-na, apa' uma ria tauna to mponotohi-ka." Ngkai ree, nabawai Filipus ngkahe' hi rala kereta-na pai' mohura hi ncori-na.
31Yerra-yas : Amek ara fehmeɣ ma ulac win ara yi-d-isfehmen ? Dɣa yesserkeb-ed Filbas ɣer tama-s.
32Lolita to nabasa hi rala sura nabi Yesaya, hewa toi moni-na: Hi'a hewa hama'a bima to radii' hilou rasumale'. Hewa ana' bima to uma mobee' ane ragunci wulu-na, wae wo'o uma-i mololita nau' hamelaa.
32Atah wayen akken yella yeqqaṛ di tektabt-nni : Am izimer m'ara t-awin a t-zlun, am tixsi iggugmen zdat win i ț-ițellsen, ur d-yeldi imi-is.
33Raruge' -i pai' rahuku', hiaa' uma ria sala' -na. Uma ria haduaa tauna to mpotutura karia muli-na apa' rapatehi-i-hana."
33Yețwaḥqeṛ, ițwačč lḥeqq-is ! Anwa ara d-yeḥkun ɣef wayen yedṛan di lǧil-ines ? Anwa ara d-yeḥkun ɣef tudert-is yețwakksen si ddunit ?
34Ngkai ree, na'uli' -mi to Etiopia toei hi Filipus: "Uli' -ka ba hema-i to natoa' nabi toei, ba woto-na moto-di ba tau ntani' -nadi."
34Aneɣlaf-nni yenna-yas i Filbas : Di leɛnaya-k ssefhem-iyi-d ɣef wanwa i d-ițmeslay nnbi-yagi, ɣef yiman-is neɣ ɣef wayeḍ ?
35Jadi', ntepu'u ngkai pobasa-na toe we'i, Filipus mpakanoto-ki Kareba Lompe' Yesus.
35Dɣa Filbas s wawal-agi i gebda a s-ițbecciṛ lexbaṛ n lxiṛ yeɛnan Sidna Ɛisa.
36Bula-ra mokereta toe, mpohilo-ra ue hi wiwi' ohea. Na'uli' to Etiopia toei mpo'uli' -ki Filipus: "Hilo, ohe'e mai ue. Niu' -ama-kuwo jadi' topetuku' Yesus." ((
36Mi teddun deg webrid-nsen, wwḍen ɣer yiwen wemkan i deg llan waman. Aneɣlaf-nni yenna-yas : Atnan waman ! D acu ara yi-d iḥebsen iwakken ad țwaɣedṣeɣ ?
37Na'uli' Filipus: "Ane nupangala' mpu'u-imi, ma'ala moto-ko kuniu'." Na'uli' to Etiopia toei: "Kupangala' Yesus Kristus, Hi'a-mi Ana' Alata'ala."))
37Filbas yenna-yas : Ma tumneḍ seg ul-ik, tzemreḍ aț-tețwaɣeḍseḍ. Aneɣlaf-nni yerra-yas : Umneɣ belli Sidna Ɛisa Lmasiḥ d Mmi-s n Ṛebbi.
38Ngkai ree, napopento'o-mi kereta-na, pai' -ra mehompo hilou hi rala ue, pai' Filipus mponiu' -i.
38Imiren yumeṛ ad ḥebsen takeṛṛust-is. Filbas d uneɣlaf-nni rsen-d, kecmen i sin ɣer waman, dɣa Filbas isseɣḍes-it.
39Pencore-ra ngkai rala ue, muu-mule' Inoha' Pue' Ala mpo'ala' Filipus ngkai ree, alaa-na to Etiopia toei uma-pi mpohiloi-i ba hiapa-imi. Napokaliliu pomako' -na hante nono to goe'.
39Mi d-ffɣen seg waman, Ṛṛuḥ n Sidi Ṛebbi yerfed Filbas, yexfa ger wallen uneɣlaf-nni. Aneɣlaf-nni ikemmel abrid-is s lfeṛḥ ;
40Ane Filipus-hawo, muu-mule' mehupa' -imi hi ngata Asdod. Me'ongko' -imi hilou hi ngata Kaisarea, pai' halengko ohea mpoparata-i Kareba Lompe' hi butu-butu ngata to natara.
40ma d Filbas yufa-d iman-is di temdint n Acdud ; syenna ikemmel abrid-is, ițeddu ițbecciṛ awal n tudert di tudrin meṛṛa i ɣef iɛedda, armi i gewweḍ ɣer temdint n Qiṣarya.