Kabyle: New Testament

Uma: New Testament

John

1

1Di tazwara yella win yellan d Awal n Ṛebbi, yella akk-d Ṛebbi, d nețța i d Ṛebbi.
1Lomo' -na, kako'ia-na dunia' rapajadi', mpolia' ria-imi-hana Lolita. Lolita toei, dohe Alata'ala-i, pai' Lolita toei, Hi'a moto-mi Alata'ala.
2Si tazwara, yella akk-d Ṛebbi,
2Ngkai lomo' -na-imi dohe Alata'ala-e.
3kullec yețwaxleq seg-s ; deg wayen meṛṛa yețwaxelqen, ulac ayen ur d-nekki ara s ɣuṛ-es.
3Hi'a-mi to napopale Alata'ala mpopajadi' hawe'ea to rapajadi'. Uma ria hanyalaa to jadi' ane uma Hi'a.
4Deg-s i tella tudert ; tudert-agi tella ț-țafat i yemdanen.
4Hi'a-mi pehupaa' katuwua', pai' Hi'a-mi baja to mpobajahi nono manusia'.
5Tafat tețfeǧǧiǧ di ṭṭlam, yerna ṭṭlam ur ț-iqbil ara.
5Baja toe mehini ncuu hi rala kabengia-na, pai' kabengia uma mpakulei' mpopatehi-i.
6Yella yiwen wergaz yețwaceggeɛ ed s ɣuṛ Ṛebbi, argaz-agi isem-is Yeḥya ;
6Rata hadua tauna to nasuro Alata'ala, hanga' -na Yohanes Topeniu'.
7yusa-d ad yili d inigi n tafat iwakken imdanen meṛṛa ad amnen s cchada-ines.
7Karata-na Yohanes toe, hi'a-mi jadi' sabi' to mpopalele baja toe hi hawe'ea tauna, bona hawe'ea-ra mpo'epe posabi' -na pai' mepangala' hi baja toei.
8Mačči d nețța i ț-țafat, nețța yusa-d d inigi n tafat.
8Yohanes, bela-hawo hi'a baja toe-e. Pai' -i tumai, mpopalele baja toe hi hawe'ea tauna.
9Tafat-agi ț-țafat n tideț, tusa-d ɣer ddunit iwakken aț-țecṛeq ɣef yal amdan.
9Lolita toei, Hi'a-mi poko baja to mpobajahi nono hawe'ea tauna, rata-i hi rala dunia'.
10Win yellan d Awal n Ṛebbi yella yakan si tazwara di ddunit, imi d nețța i ț-ixelqen lameɛna ddunit ur t- teɛqil ara.
10Hi'a-mi to napopale Alata'ala mpopajadi' dunia' toi. Tapi' karata-na hi dunia', tauna hi dunia' uma mpo'incai-i.
11Yusa-d ɣer lumma-s lameɛna nețțat ur t-teqbil ara.
11Rata-i hi ngata-na moto, tapi' hingka ngata-na uma dota mpotarima-i.
12Ma d wid i t-iqeblen yumnen yis, widak iɛuzz-iten, uɣalen d arraw n Ṛebbi,
12Tapi' hema-hema to mpotarima-i pai' mepangala' hi Hi'a, nawai' -ra huraa jadi' ana' Alata'ala.
13mačči seg wemdan i d-lulen, mačči s lebɣi n tnefsit neɣ s lebɣi n wemdan, lameɛna d Ṛebbi i sen-yefkan tudert tajdiṭ.
13Uma-ra mewali ana' Alata'ala sabana totu'a-ra, bela wo'o ngkai kuasa manusia', ba ngkai poncamoko. Alata'ala moto to mpopajadi' -ra ana' -na.
14Win akken yellan d Awal, yuɣal-ed d amdan, iɛac gar-aneɣ, yeččuṛ ț-țideț akk-d ṛṛeḥma. Nețweḥḥid di lqeḍra i d-yefka Baba Ṛebbi i Mmi-s awḥid.
14Lolita toei, mewali manusia' -imi, pai' -i mo'oha' hi laintongo' -ta. Kai', kihilo-mi-kaina kabaraka' -na. Kabaraka' -na toe narata ngkai Tuama-na, apa' Hi'a-mi Ana' -na to Hadudua. Ngkai Hi'a toe-mi pai' alaa-na ta'inca Alata'ala pai' kabula rala-na hi kita'.
15Yeḥya iched-ed fell-as zdat lɣaci yeqqaṛ : D nețța ɣef i wen-d-nniɣ : win ara d-yasen deffir-iw yezwar-iyi-d axaṭer yella uqbel ad iliɣ.
15Yohanes Topeniu' mpopo'incai ntodea kahema-na Lolita toei. Mekio' -i napesukui na'uli': "Hi'a toi-mile to ku'uli' -e wengi! Ku'uli': ria mpai' to tumai ngkabokoa' ngkai aku', aga meliu kabaraka' -na ngkai aku'. Apa' kako'ia-ku putu, mpolia' ria-imi-hana."
16Yesseṛwa-yaɣ s lxiṛat-is, lbaṛaka ɣef tayeḍ.
16Uma ria ka'otia ahi' -na, pai' ngkai ahi' -na toe nagane' -tamo omea, uma ria kaputua-na rasi' to tarata ngkai Hi'a.
17ccariɛa tusa-d s ufus n Sidna Musa, ma d ṛṛeḥma ț-țideț usant-ed s Sidna Ɛisa Lmasiḥ
17Ngkai nabi Musa tatarima Atura Pue' Ala. Tapi' ngkai Yesus Kristus toe-mi pai' ta'inca mpu'u-i Alata'ala, pai' kabula rala-na hi kita'.
18Yiwen ur yeẓri Sidi Ṛebbi, Mmi-s awḥid yellan ɣuṛ-es, d nețța i ɣ-t-id isbeggnen.
18Uma ria haduaa to mpohilo Alata'ala. Tapi' Ana' -na to Hadudua toei, to tida oa' hi ncori-na, Hi'a-mi to mpakanoto Alata'ala hi kita'.
19Atah wamek i geched Yeḥya asmi i d-ceggɛen ɣuṛes lḥekkam n wudayen si temdint n Lquds. Ceggɛen-d ɣuṛes tajmaɛt n lmu-qedmin akk-d yemṛabḍen n at Lewwi akken a t-steqsin, nnan-as : Anwa-k keččini ?
19Hewa toi posabi' -na Yohanes Topeniu' mpo'uli' kahema-nai Yesus. Topoparenta to Yahudi hi Yerusalem mposuro ba hangkuja dua imam pai' to Lewi hilou hi Yohanes. Karata-ra hi Yohanes, mepekune' -ra: "Pai' -kai tumai toi-e, tumai mpekune' -ko ba hema-ko. Ba iko mpu'u-mi Magau' Topetolo' -e?"
20Yenna-yasen tideț mbla tuffra : Mačči d nekk i d Lmasiḥ !
20Yohanes mpotompoi' -ra hante kalonto' -lonto' -na, na'uli' -raka: "Bela-kuwo aku' Magau' Topetolo'."
21Rnan steqsan-t : Anwa-k ihi ? D kečč i d nnbi Ilyas ? Yeḥya yenna-yasen : Xaṭi mačči d nekk. Nutni rnan nnan-as : D nnbi i telliḍ ? Nețța yerra-yasen : Xaṭi !
21Mepekune' tena-ra: "Ane wae, hema-ko? Ba nabi Elia-dako?" Na'uli' Yohanes: "Bela wo'o." Mepekune' tena-ra: "Ba iko lau-midi nabi bohe to rajanci owi, to ra'uli' tumai mpai' hi rala dunia' -e?" Na'uli' Yohanes: "Bela wo'o."
22Rnan ḥeṛsen-t nnan-as : Anwa-k ihi ? Ilaq a nerr lexbaṛ i wid i ɣ-d-iceggɛen. D acu i teqqaṛeḍ ɣef yiman-ik ?
22Ngkai ree, ra'uli' tena: "Ane wae, uli' -kakai ba hema mpu'u-ko, bona ria woli' -na kiparata-raka to mposuro-kai. Beiwa petompoi' -nu kahema-na mpu'u-ko."
23Yeḥya yenna-yasen : Nekk d win akken ɣef i d-yenna nnbi Iceɛya : ț-țaɣect tețɛeggiḍ deg unezṛuf : Heggit abrid i Sidi Ṛebbi !
23Yohanes mpotompoi' -ra hante lolita nabi Yesaya owi, na'uli': "Aku' toi-le, Tauna to mekio' hi papada to wao': 'Neo' rata-imi Pue'. Porodo ami' -miki ohea-na!'"
24Wid i d-yusan ɣuṛ-es i gellan di tejmaɛt n ifariziyen,
25Ra'uli' wo'o-mi suro to Parisi toera: "Ane bela-ko Magau' Topetolo', bela-ko nabi Elia, bela wo'o-ko nabi to rajanci, napa-di pai' mponiu' -ko tauna-e?"
25rnan steqsan-t nnan-as : Imi ur telliḍ ara d Lmasiḥ neɣ d nnbi Ilyas neɣ d nnbi nniḍen, iwacu ihi i tesseɣḍaseḍ lɣaci deg waman ?
27Na'uli' Yohanes: "Aku' -le mponiu' tauna hante ue-wadi. Tapi' rata mpai' hadua tauna ngkabokoa' ngkai aku'. Ria moto-imile hi laintongo' -ni tempo toi-e, tapi' uma-i ni'incai. Bangku' jadi' pahawaa' -na mpobongka koloro sapatu' -na, uma-a-kuwo natao."
26Yeḥya yerra-yasen : Nekk sseɣḍaseɣ-kkun deg waman ; yella gar-awen yiwen ur t-tessinem ara,
28Hawe'ea toe jadi' hi ngata Betania, hi peniua' -na Yohanes hi dipo ue Yordan.
27usiɣ-ed uqbel-is, lameɛna ur uklaleɣ ara ad fsiɣ ulamma d lexyuḍ n warkasen-is.
29Kampeneo-na, Yohanes mpohilo Yesus rata mpotoa' -i. Na'uli' -mi hi ntodea: "Hilo! Etu-imi tumai Ana' Bima to naporodo Alata'ala. Hi'a-mi to jadi' tolo' woto to mpolali jeko' manusia'.
28Annect-agi meṛṛa yedṛa di taddart n Bitanya ɣer tama n cceṛq n wasif n Urdun anda i gesseɣḍas Yeḥya lɣaci.
30Hi'a-mi to ku'uli' -e wengi. Ku'uli' rata-i ngkabokoa' ngkai aku', aga meliu kabaraka' -na ngkai aku'. Apa' kako'ia-ku putu, mpolia' ria-imi-hana.
29Azekka-nni, Yeḥya iwala Sidna Ɛisa iteddu-d ɣuṛ-es, yenṭeq s ṣṣut ɛlayen : Atan Izimer n Ṛebbi, d win ițekksen ddnub n ddunit.
31Lomo' -na wengi, ko'ia wo'o-kuwo ku'incai Kahi'a-nami Magau' Topetolo'. Hiaa' katumai-ku toi-e, bona mponiu' -ra to Israel hante ue pai' mpotudo' -raka kahema-na Magau' Topetolo' toe-e."
30Fell-as i wen-d-nniɣ : « a d-yas yiwen, zwareɣ-t-id meɛna yella uqbel a d iliɣ.»
34Ria wo'o-mi posabi' -na Yohanes toi. Na'uli': "Lomo' -na uma ku'incai Kayesus-na Magau' Topetolo'. Tapi' Alata'ala mpohubui-a mponiu' tauna hante ue, pai' na'uli' -ka hewa toi: 'Ane nampa' nuhilo mpai' Inoha' Tomoroli' mana'u pai' rodo hi hadua tauna, Hi'a-mi mpai' to mponiu' tauna hante Inoha' Tomoroli'.' Jadi', kuhilo mpu'u-mi Inoha' Tomoroli' mana'u ngkai suruga molence danci mangkebodo, mehompo pai' mengkarodo hi Yesus. Toe pai' toi-ka lolita-ku: Yesus, Hi'a-mi Ana' Alata'ala."
31Nekk s yiman-iw ur ẓriɣ ara anwa-t meɛna usiɣ-ed ad sɣeḍseɣ deg waman akken a t-issinen wat Isṛail .
35Kampeneo-na, ria wo'o-i Yohanes hi ree hante ana'guru-na rodua.
32Atan wayen i d-yenna Yeḥya Aɣeṭṭas fell-as : Walaɣ Ṛṛuḥ iqedsen iṣubb-ed seg igenni s ṣṣifa n tetbirt yers-ed fell-as.
36Kanahilo-na Yesus liu, na'uli': "Hilo, etu-imi tumai Ana' Bima Alata'ala!"
33Nekk ur ẓriɣ ara belli d nețța, meɛna Sidi Ṛebbi i yi-d iceggɛen iwakken ad sɣeḍseɣ deg waman, yenna-yi-d : « Aț-țwaliḍ Ṛṛuḥ iṣubb-ed seg igenni, a d-yers ɣef yiwen wergaz, d nețța ara yesɣeḍsen imdanen s Ṛṛuḥ iqedsen. »
37Kara'epe-na ana'guru-na lolita toe, kahilou-rami mpotuku' Yesus.
34Ayagi d ayen i ẓrant wallen-iw, daymi i d-cehdeɣ fell-as qqaṛeɣ : « Argaz-agi d Mmi-s n Ṛebbi.»
38Yesus mewili', nahilo-ra mpotuku' -i. Napekune' -ra: "Napa to nipali' -e?" Ra'uli' -ki: "Hiapa po'ohaa' -nu Guru?"
35Azekka-nni, Yeḥya mazal-it dinna nețța d sin seg inelmaden-is.
39Na'uli' Yesus: "Mai-mokoi, nihilo moto mpai'." Hilou mpu'u-ramo mpotuku' -i rata hi po'ohaa' -na. Pai' hi ree-ramo dohe-na ngkai jaa opo' duu' mobengi.
36Akken i gwala Sidna Ɛisa iɛedda-d, yenna-yasen : Atan izimer n Ṛebbi !
40Ana'guru-na Yohanes toera mpotuku' Yesus, apa' mpo'epe-ra lolita-na Yohanes Topeniu' we'i. Hadua ngkai to rodua toera, hanga' -na Andreas, ompi' -na Simon Petrus.
37Mi slan i imeslayen-agi, inelmaden-nni tebɛen Sidna Ɛisa.
41Kaliliu hilou-imi Andreas mpopali' Simon, na'uli' -ki: "Kirua' -imi-kaina Mesias!" (batua-na: Magau' Topetolo').
38Sidna Ɛisa mi geẓra tebɛen-t-id, yezzi-d ɣuṛ-sen, yenna-yasen : D acu tebɣam ? Nutni nnan-as : Ṛabi ( yeɛni : a Sidi ), anda tzedɣeḍ ?
42Pai' napo'ema' -imi hilou hi Yesus. Yesus mponaa Simon, pai' na'uli' -ki: "Iko Simon ana' -na Yohanes. Aga ntepu'u tempo toi, rahanga' Kefas-moko." (Hanga' "Kefas" hi rala basa-ra to Yahudi, hibalia hante hanga' "Petrus" hi rala basa Yunani. Batua-na: watu.)
39Yenna-yasen : Ddut yid-i aț-țeẓrem. Inelmaden-nni ddan yid-es, ẓran anda yezdeɣ. Aț-țili d ṛebɛa n tmeddit, qqimen yid-es armi yekfa wass.
43Kampeneo-na, Yesus mopatuju hilou hi tana' Galilea. Kako'ia-na me'ongko', hilou-imi mpohirua' -ki Filipus pai' na'uli' -ki: "Tuku' -ama!"
40Andriyus, gma-s n Semɛun Buṭrus d yiwen seg inelmaden-nni i gtebɛen Sidna Ɛisa m'akken i sen-d-yehdeṛ fell-as Yeḥya ;
44Filipus toei, ngkai ngata Betsaida, ngata-ra hira' Andreas pai' Petrus.
41iṛuḥ uqbel ɣer gma-s Semɛun, yenna-yas : Nufa Lmasiḥ ! Win i gextaṛ Ṛebbi.
45Ngkai ree, hilou wo'o-imi-hawo Filipus mpohirua' -ki doo-na to rahanga' Natanael, na'uli' -ki: "Kirua' -imi-kaina Magau' Topetolo' -e, hewa to te'uki' hi rala Buku Atura Musa pai' sura nabi owi! Hanga' -na Yesus ngkai Nazaret, ana' -na Yusuf."
42Andriyus yewwi Semɛun ɣer Sidna Ɛisa. Akken i t-iwala Sidna Ɛisa, imuqel-it yenna-yas : Kečč i d Semɛun mmi-s n Yunes. Sya d asawen aț-tețțusemmiḍ Sifas yeɛni : Buṭrus.
46Hampetompoi' Natanael: "Ha ria wo'o-hawo to lompe' to mehuwu ngkai Nazaret-e?" Na'uli' Filipus: "Mai-moko, nuhilo moto-i mpai'!" Hilou-ramo hi Yesus.
43Azekka-nni, Sidna Ɛisa yeqsed ad iṛuḥ ɣer tmurt n Jlili. Deg ubrid yemmuger-ed Filibus, yenna-yas : Ddu-d yid-i !
47Yesus mpohilo Natanael tumai mpohirua' -ki, na'uli': "Etu-i tumai hadua to Yahudi to mpo'uhi mpu'u kehi-na Israel ntu'a-na owi, bela-i topebagiu!"
44Filibus, d yiwen si taddart n Bitsayda, anda akken zedɣen Buṭrus d Andriyus.
48Na'uli' Natanael: "Ngkaiapa kanu'incaa-ku Guru?" Na'uli' Yesus: "Kako'ia-na nakio' -ko Filipus, kuhilo-mokole, hi tawu kaju ara toe-e ria."
45Syenna Filibus yeẓra-d Natanahil, yenna-yas : Nufa win ɣef i d-yehdeṛ Sidna Musa di ccariɛa, win akken i ɣef d-xebbṛen lenbiya. D Ɛisa, mmi-s n Yusef n taddart n Naṣaret.
49Na'uli' Natanael: "Ana' Alata'ala mpu'u-ko-tawo', Guru! Iko mpu'u-mi Magau' to Israel!"
46Natanahil yerra-yas : Amek, yezmer a d-iffeɣ wayen yelhan si taddart n Naṣaret ? Filibus yerra-yas : Eyya-d aț-țwaliḍ s wallen-ik !
50Na'uli' Yesus: "Nupangala' apa' ku'uli' kakuhilo-nu hi tawu kaju ara-e? Nuhilo tena-pi mpai' to meliu kabohe-na ngkai tetu."
47Sidna Ɛisa mi gwala Natanahil iteddu-d ɣuṛ-es, yenna : Atah yiwen n wat Isṛail n tideț, ulac deg-s leɣdeṛ.
51Oti toe, na'uli' wo'o-mi Yesus: "Makono mpu'u lolita-ku toi: nihilo mpai' langi' tebea pai' mala'eka Alata'ala ngkahe' pai' mana'u tumai hi Aku', Ana' Manusia'."
48Natanahil yenna i Sidna Ɛisa : Anda i yi-tesneḍ ? Sidna Ɛisa yerra-yas : Uqbel a k-d-yessiwel Filibus, mi telliḍ ddaw n tneqleț, walaɣ-k-in !
49Dɣa Natanahil yenna-yas : A Sidi, kečč d Mmi-s n Ṛebbi ! D agellid n wat Isṛail !
50Sidna Ɛisa yerra-yas : Tumneḍ imi i k-d-nniɣ walaɣ k-in seddaw n tneqleț ; sya ɣer zdat aț-țeẓred ayen yugaren annect-a !
51S tideț qqaṛeɣ-awen : aț-țwalim igenni yeldi, lmalayekkat n Sidi Ṛebbi țțalint țṣubbunt sennig Mmi-s n bunadem.