Kabyle: New Testament

Uma: New Testament

John

11

1Di taddart n Bitanya, llant snat n tyestmatin, Marṭa d Meryem akk-d gma-tsent Laɛẓar ;
2Hadua tomane to rahanga' Lazarus mo'oha' hi ngata Betania hante ompi' bine-na Maria pai' Marta. (Maria toe-mi mpai' to mpolanai witi' Yesus hante lana honga pai' naporihi hante wuluwoo' -na.) Hangkani, peda' -i Lazarus.
2Meryem, ț-țin akken i gdehnen iḍaṛṛen n Sidna Ɛisa s zzit n leɛṭeṛ terna teṣfeḍ-iten s ucebbub-is ; tesɛa gma-s Laɛẓar, yehlek yenṭer.
3Ompi' bine-na to rodua toera mposuro tauna hilou hi Yesus, mpo'uli' -ki: "Pue', bale-nu to nupe'ahi', peda' -i."
3Yessetma-s ceggɛent ɣer Sidna Ɛisa a s-inin : A Sidi, atan weḥbib-ik yuḍen.
4Kana'epe-na Yesus kareba toe, na'uli': "Haki' -na tetu-e ria, uma napomate-ki. Toe jadi' bona Alata'ala rapomobohe, pai' bona Aku' wo'o, Ana' -na, rapomobohe."
4Mi gesla Sidna Ɛisa s lexbaṛ-agi yenna : Lehlak-agi ur yeṣṣawaḍ ara ɣer lmut, lameɛna a d-yesbeggen tamanegt n Ṛebbi ; yis daɣen ara d-tban tmanegt n Mmi-s n Ṛebbi.
5Yesus mpoka'ahi' Marta, Maria, pai' Lazarus.
5Sidna Ɛisa iḥemmel aṭas Marṭa, Meryem akk-d Laɛẓar.
6Aga kana'epe-na kapeda' -na Lazarus, uma-i ulu hilou, bate hi po'ohaa' -na moto-i ro'eo-pi kahae-na.
6?as akken yesla s Laɛẓar yuḍen , yerna sin wussan deg wemkan-nni anda yella.
7Timpaliu ro'eo toe-di, pai' lako' na'uli' -raka ana'guru-na: "Kita-mi hilou nculii' hi tana' Yudea."
7Dɣa yenna i inelmaden-is : Eyyaw a nuɣalet ɣer tmurt n Yahuda.
8Ra'uli' ana'guru-na: "Guru, ko'ia mahae to Yahudi hi ria doko' mpopatehi-ko. Napa wo'o-mi pai' doko' hilou hi ria-koe?"
8Nnan-as : A Sidi, mačči aṭas aya segmi țnadin wat Isṛail a k-nɣen s iblaḍen, tura tebɣiḍ aț-țuɣaleḍ ɣer dinna ?
9Na'uli' Yesus mpo'uli' -raka: "Ha uma hampulu' rojaa to mobaja rala-na ha'eo? Tauna to momako' hi eo-na, uma-ra tewinci', apa' mpohilo-ra pehini eo to mpobajahi dunia' toi.
9Sidna Ɛisa yerra-yasen : Eɛni ur llint ara tnac n swayeɛ deg wass ? Ma ileḥḥu yiwen deg wass ur t-kkaten ara wuguren axaṭer tella tafat, yețwali abrid.
10Aga tauna to momako' hi bengi-na, bate tewinci' -ra, apa' uma ria to mpobajahi-ra."
10Lameɛna ma ileḥḥu deg iḍ ad imḍerkal axaṭer ulac tafat.
11Hewa toe-mi lolita Yesus, pai' oti toe na'uli' tena: "Bale-ta Lazarus, leta' -i. Hilou-a mpolike-i."
11Mi d-yenna ayagi, yerna yenna yasen : Aḥbib-nneɣ Laɛẓar tewwi-t tnafa, ad ṛuḥeɣ a t-id-ssakiɣ.
13Kakoo-kono-na, lolita-na Yesus toe mpowalatu kamate-na Lazarus. Tapi' ana'guru-na uma mpopaha walatu toe, ra'uli' leta' mpu'u-i Lazarus. Toe pai' ra'uli' -ki Yesus: "Pue', ane leta' -i, mo'uri' moto-i mpai'."
12?ef wayagi inelmaden-is nnan as : A Sidi, ma ț-țaguni i geṭṭes ihi a d-yekker.
14Jadi', nalohu lau-miraka batua walatu-na, na'uli': "Mate-imi Lazarus.
13Sidna Ɛisa yenna-d ayagi ɣef lmut n Laɛẓar, nutni nwan ɣef tguni i d-yemmeslay.
15Pai' goe' -a apa' uma kukaralai nto'u toe. Apa' napa to jadi' toe mpai' ria, mpokeni kalompea' hi koi', bona mepangala' -koi hi Aku'. Hilou-tamo hi Lazarus."
14Dɣa yenna-yasen ɛinani : Laɛẓar yemmut,
16Tomas, to ra'atu Ntomoropa', mpo'uli' -raka hingka ana'guru-na: "Kita-mi hilou mpotuku' -i, bona mate-ta hangkaa-ngkania hante Hi'a." Jadi' hilou mpu'u-ramo hi tana' Yudea.
15yerna feṛḥeɣ ɣef ddemma-nwen imi ur lliɣ ara dinna di teswiɛt-nni, axaṭer ayagi d ayen ara yernun di liman-nwen. Eyyaw tura a nṛuḥet ɣuṛ-es.
17Karata-ra hi ngata Betania, mpolia' opo' mengi-imi Lazarus ratana.
16?uma iwumi qqaṛen Akniw, yenna i inelmaden nniḍen : Eyyaw a neddut ula d nukkni iwakken a nemmet yid-es.
18Betania tohe'e mohu' Yerusalem, kira-kira tolu kilo kalaa-na.
17Mi qṛib ad yaweḍ ɣer dinna, Sidna Ɛisa yesla belli ṛebɛa wussan aya segmi i meḍlen Laɛẓar.
19Jadi', wori' -ra to Yahudi to tumai mpotanta'u Marta pai' Maria hi kamate ompi' -ra toe.
18Ad ilin wazal n tlata alaf kilumitrat ger taddart n Bitanya ț-țemdint n Lquds.
20Marta mpo'epe kaneo' -na rata-mi Yesus, kahilou-nami mpotomu-i. Tapi' Maria, hi tomi moto-i-hana.
19Daymi aṭas n lɣaci i d-yusan ɣer Marṭa d Meryem a tent-ṣebbṛen ɣef lmut n gma-tsent.
21Na'uli' Marta hi Yesus: "Pue', ane ke hi rehe'i-ko wengi, ke uma-i mate ompi' -ku.
20Akken kan i tesla Marṭa belli Sidna Ɛisa iteddu-d ɣer taddart, tuzzel ɣuṛ-es a t-temmager. Ma d Meryem teqqim deg wexxam.
22Aga nau' wae, ku'inca moto: napa-napa to nuperapi' hi Alata'ala tempo toi, bate nawai' -ko."
21Marṭa tenna i Sidna Ɛisa : A Sidi, lemmer dagi i telliḍ, tili gma ur yemmut ara.
23Na'uli' Yesus mpo'uli' -ki: "Memata moto-ile mpai' ompi' -nue."
22Lameɛna ẓriɣ ula ț-țura, ayen akk ara tessutreḍ i Ṛebbi a k-t-id-yeqbel.
24Na'uli' Marta: "Io', to ku'inca-le, memata moto mpu'u-i mpai' hi Eo Kiama, nto'u hawe'ea tomate rapopemata."
23Sidna Ɛisa yenna-yas : Gma-m a d-yuɣal ɣer tudert.
25Na'uli' Yesus: "Aku' toi-mi to mpopemata tomate, pai' to mpowai' katuwua'. Tauna to mepangala' hi Aku', nau' mate-ra, tuwu' moto-ra mpai'.
24Marṭa terra-yas : ?riɣ a d-yuɣal ɣer tudert ass aneggaru, ass n ḥeggu n lmegtin.
26Pai' hawe'ea tauna to tuwu' pai' mepangala' hi Aku', bate uma-ra mate, duu' kahae-hae-na. Ha nupangala' to ku'uli' toe-e?"
25Sidna Ɛisa yenna-yas : D nekk i d ḥeggu, d nekk i ț-țudert. Win ara yesɛun laman deg-i, ad yidir ɣas ma yemmut.
27Na'uli' Marta: "Io' Pue', kupangala' ka'Iko-na Ana' Alata'ala, Magau' Topetolo' to najanci Alata'ala owi to tumai hi dunia'."
26Yal amdan yeddren, yumnen yis-i, ur yețmețțat ara maḍi. Tumneḍ s wannect-agi ?
28Ka'oti-na Marta mpo'uli' toe, hilou-imi hi tomi mpokio' Maria, pai' mpowara' -i na'uli' -ki: "Oe-imi ria Guru, doko' napohirua' -koko!"
27Marṭa tenna-yas : Umneɣ a Sidi, d kečč i d Lmasiḥ, d kečč i d Mmi-s n Ṛebbi, win akken ara d-yasen ɣer ddunit.
29Mpo'epe tohe'e, napesahui Maria hilou mpohirua' -ki Yesus.
28Syenna, Marṭa tṛuḥ tessawel i weltma-s Meryem tenna-yas s tuffra : Sidna Ɛisa yewweḍ-ed, yebɣa a kem-iẓer.
30Nto'u toe, Yesus ko'ia mesua' hi rala ngata, hi mali ngata-i-pidi, hi kahiruaa' -na hante Marta we'i.
29Mi tesla s lexbaṛ-agi, tekker Meryem tuzzel ɣer Sidna Ɛisa.
31To Yahudi to mpodoo eo mpohilo kasosa-na Maria malai ngkai tomi. Ra'uli': "Hilou hi daeo' -i tu, hilou motantangi' hi ria!" Jadi', hilou wo'o-ra-rawo mpotuku' -i.
30Yuɣ lḥal urɛad i d-yekcim ɣer taddart, mazal-it deg umkan-nni anda akken i t-temmuger Marṭa.
32Karata Maria hi pento'oa-na Yesus we'i, pai' kampohilo-na Yesus, powingkotu' -nami hi nyanyoa-na, pai' na'uli' -ki: "Pue', ane ke hi rehe'i-ko, ke uma-i mate ompi' -ku."
31Wid yellan țṣebbiṛen deg-s deg wexxam, mi ț-walan tekker teffeɣ s tazzla, ḍefṛen-ț, nwan ɣer u?ekka i tṛuḥ iwakken aț-țețru ɣef gma-s.
33Kanahilo-na Yesus Maria motantangi' hante tauna to dohe-na, susa' pai' tuna-mi nono-na.
32Mi tewweḍ Meryem ɣer wemkan anda yella Sidna Ɛisa, akken kan i t-twala, teɣli ɣer iḍaṛṛen-is tenna : A Sidi, lemmer dagi i telliḍ tili gma ur yemmut ara.
34Napekune' -ra: "Ratana hiapa-i?" Ra'uli': "Mai-moko Pue', kipo'ema' -ko hilou bona nuhilo."
33Mi ț-iwala tețru nețțat d wid yellan yid-es, Sidna Ɛisa ijreḥ wul-is, tergagi tasa-s.
35Mo'ili-mi ue mata-na Yesus.
34Yenna-yasen : Anda i t-tmeḍlem ? Nutni rran-as : Eyya-d aț-țwaliḍ a Sidi.
36Ra'uli' to Yahudi: "Hilo! Uma mpu'u mowo kama'ahi' -na hi Lazarus!"
35Dɣa Sidna Ɛisa yețru.
37Aga ria wo'o-ra to mpo'uli': "Tauna towero napaka'uri'. Ha uma-i bisa mpaka'uri' Lazarus bona ke uma-i-hawo mate-e?"
36Mi t-walan yețru, nnan : Walit acḥal i t-iḥemmel !
38Ngkai ree, peda' wo'o-mi nono-na Yesus, pai' -i hilou hi daeo'. Daeo' toe, wulou' to ratowi hi panapa bulu', pai' ra'unca hante watu to bohe.
37Ma d kra deg-sen qqaṛen : Nețța i d-yerran iẓri i uderɣal, ur yezmir ara ad issemneɛ Laɛẓar si lmut !
39Na'uli' Yesus: "Deru' watu tetu!" Na'uli' Marta, ompi' -na tomate: "Neo' -pi rabea, Pue'. Mohoa-imi, apa' opo' mengi-imi ratana."
38Sidna Ɛisa tejreḥ tasa-s tikkelt tis snat. Mi wwḍen ɣer u?ekka yellan d lɣaṛ imedlen s yiwen wezṛu d ameqqran,
40Na'uli' Yesus mpo'uli' -ki Marta: "Ha uma ku'uli' -mikoko we'i, ane mepangala' -ko, nuhilo moto mpai' kabohe baraka' -na Alata'ala."
39Sidna Ɛisa yenna : Kkset azṛu-yagi ! Marṭa weltma-s n lmegget-nni tenna : A Sidi, ṛebɛa wussan aya segmi yețwamḍel, ad yili yebda yețriḥ !
41Oti toe, raderu' mpu'u-mi watu po'unca daeo'. Yesus ngkongoa' hi langi', na'uli': "Tuama-ku, mpo'uli' -a tarima kasi, apa' nu'epe pomperapia' -ku tohe'i.
40Sidna Ɛisa yerra-yas : Ur am-d-nniɣ ara ma tumneḍ aț-țwaliḍ tamanegt n Ṛebbi ?
42Ku'inca, bate nu'epe oa' lolita-ku. Aga tohe'i kupesukui mpo'uli', bona ra'epe tauna to wori' to hi rehe'i lau, bona rapangala' ka'Iko-na mpu'u to mposuro-a."
41Kksen azṛu-nni, dɣa Sidna Ɛisa yerfed allen-is ɣer igenni yenna : Tanemmirt-ik a Baba Ṛebbi axaṭer tqebleḍ taẓallit-iw.
43Oti toe, napesukui mekio': "Lazarus! Tumai-moko!"
42Nekkini ẓriɣ tqebbleḍ-iyi daymen, lameɛna nniɣ-ed akka ɣef ddemma n wid i yi-d-yezzin dagi iwakken ad amnen belli d kečč i yi-d-iceggɛen.
44Mehupa' -imi tauna to mate toei ngkai rala daeo' -na. Pale-na pai' witi' -na teputu' -pidi hante hompu' -na, pai' woo' -na tehoo' hante lenco. Na'uli' Yesus mpo'uli' -raka: "Bongka pomputu' -na bona lompe' pomako' -na."
43Imiren kan iɛeggeḍ s lǧehd yenna : A Laɛẓar, effeɣ-ed syenna !
45Wori' to Yahudi to mpokinomo Maria nto'u toe, pai' rahilo napa to nababehi Yesus. Pai' wori' -ramo to mepangala' hi Hi'a.
44Ataya lmegget-nni yeffeɣ-ed seg uẓekka, idaṛṛen-is d ifassen-is țțlen, udem-is iɣumm s lekfen. Sidna Ɛisa yenna i wid yellan dinna : Kkset-as lekfen, teǧǧem-t ad iṛuḥ !
46Aga ria wo'o-ra hantongo' hilou hi to Parisi mpoparata napa to nababehi Yesus toe.
45Aṭas seg widak-nni i d-yeddan d Meryem umnen s Sidna Ɛisa mi walan ayen yexdem.
47Toe pai' to Parisi hante imam pangkeni mpobabehi porumpua bohe hante topohura agama to ntani' -na. Ra'uli': "Napa-koiwo to kana tababehi? Apa' wori' mpu'u tanda mekoncehi to nababehi-e.
46Kra deg-sen ṛuḥen ɣer ifariziyen ṣṣawḍen-asen lexbaṛ.
48Ane tapelele' oa' -i, hawe'ea tauna mpai' mepangala' hi Hi'a omea-ramo. Ka'omea-na mpai', tantara to Roma tumai mpogero ngata-ta hante Tomi Alata'ala."
47Lmuqedmin imeqqranen d ifariziyen nnejmaɛen deg wexxam n ccṛeɛ, nnan : D acu ara nexdem ? Argaz-agi yexdem aṭas n lbeṛhanat,
49Ngkai ree, hadua ngkai laintongo' -ra to rahanga' Kayafas, Imam Bohe hi mpae toe, mpo'uli': "Uma ni'incai napa-napa!
48ma neǧǧa-t ad ikemmel akka, lɣaci akk ad amnen yis ; a d-asen iṛumaniyen a ɣ-hudden lǧameɛ-nneɣ ț-țmurt-nneɣ.
50Uma ni'incai kalompea' ntodea. Agina lau-pi tau hadua mate mposampei ntodea, bona neo' mpai' ragero ngata-ta omea."
49Kayef yellan aseggas-nni d lmuqeddem ameqqran fell-asen,
51Patuju-na Kayafas mpo'uli' hewa toe: Yesus kana rapatehi. Tapi' ria wo'o batua to kahanyala-na, to uma-hawo natungkai'. Apa' lawi' hi'a-mi Imam Bohe hi mpae toe-e, lolita-na mpolowa kamate-na mpai' Yesus mpotolo' to Yahudi.
50yenṭeq yenna-yasen : Ur teẓrim ara belli ad yemmet axiṛ yiwen ɣef lumma wala ad yenger wegdud-nneɣ ?
52Pai' uma muntu' to Yahudi-wadi. Ngkai kamate-na Yesus toe mpai', hawe'ea ana' Alata'ala to pahawu' -hawu' hi humalili' dunia' rarumpu pai' rapahantuda lau.
51Ayagi mačči s ɣuṛ-es i d-yekka meɛna imi i gella d lmuqeddem ameqqran aseggas-nni. Daymi i s-d-iweḥḥa Sidi Ṛebbi belli ilaq ad immet Sidna Ɛisa ɣef wegdud.
53Ntepu'u eo toe, hahawa' lau-ramo topoparenta to Yahudi mpopatehi Yesus.
52Mačči kan ɣef wegdud-is ara yemmet meɛna akken ad isdukkel arraw n Ṛebbi i gemzerwaɛen di ddunit meṛṛa, a ten-yejmeɛ d yiwen wegdud.
54Jadi', toe pai' uma-ipi modao' hi rala tana' -ra to Yahudi, bona neo' -ipi rahiloi ntodea. Malai-imi ngkai ree hilou hi ngata to rahanga' Efraim hi wiwi' papada to wao', pai' mo'oha' hi ree-imi hante ana'guru-na.
53Ass-nni dɣa i ɛewwlen ( qesden ) lmuqedmin imeqqranen ad nɣen Sidna Ɛisa.
55Nto'u toe, neo' rata-mi eo bohe agama Yahudi to rahanga' Eo Paskah. Kako'ia rata eo bohe toe, wori' tauna ngkai ngata ntani' -na hilou hi Yerusalem, bona mpobohoi' woto-ra ntuku' ada agama-ra.
54Seg wass-nni, Sidna Ɛisa yejbed iman-is ɣef lɣaci. Iṛuḥ Syenna ɣer taddart n Ifṛahim i d-yezgan ț-țama unezṛuf, yesɛedda dinna kra n wussan nețța d inelmaden is.
56Tauna to morumpu hi Yerusalem toe ntora mpopali' Yesus. Bula-ra moromu hi Tomi Alata'ala, momepololitai-ramo, ra'uli': "Beiwa-koiwo pomporataa-ni? Meka' uma-i mpai' tumai mpokaralai posusa'?"
55Akken i d-iqeṛṛeb lɛid n Tfaska, aṭas n lɣaci i d-ițasen si mkul tamurt ɣer temdint n Lquds akken ad ssizedegen iman-nsen.
57Ane imam pangkeni pai' to Parisi, ria ami' parenta-ra hi ntodea to mpo'uli': "Hema-hema-koi to mpo'inca kahiapa-na Yesus, ncaliu ni'uli' -kakai, bona rahoko' -i."
56Lɣaci-nni țqelliben ɣef Sidna Ɛisa, țmesteqsayen deg ufrag n lǧameɛ, qqaṛen : D acu i twalam ? A d-yas ad iɛeggeḍ ?
57Yuɣ lḥal lmuqedmin imeqqranen d ifariziyen nebhen-d nnan : Win yeẓran anda yella Ɛisa-nni, ilaq a d-yessiweḍ lexbaṛ i yiɛessasen akken a t-ṭṭfen.