1Mi gfukk ta?allit, Sidna Ɛisa yekker iṛuḥ nețța d inelmaden is, zegren iɣzer n Sidṛun. Dinna tella yiwet n tmazirt kecmen ɣuṛ-es.
1Kahudu-na Yesus mosampaya, me'ongko' -imi hante ana'guru-na hilou hi mali ngata. Mpodongka' -ra ue Kidron, pai' -ra hilou hi pampa to hi dipo-na.
2Yudas ara t-ixedɛen yessen mliḥ amkan-nni, axaṭer Sidna Ɛisa yennum ițṛuḥu ɣer dinna nețța d inelmaden-is.
2Yudas, to mpobalu' Yesus toei, mpo'inca kahiapa-na pampa toe, apa' Yesus pai' ana'guru-na jau-ra morumpu hi ria.
3Yudas yewwi-d yid-es tarbaɛt n lɛeskeṛ akk-d iɛessasen n lǧameɛ ; ceggɛen-ten-id lmuqedmin imeqqranen d ifariziyen, wwḍen-d ɣer tmazirt-nni. Wwin-d yid-sen tiftilin, isufa akk-d leslaḥ.
3Jadi', imam pangkeni pai' to Parisi mpohubui hampodooa tantara to Roma pai' topojaga Tomi Alata'ala mpo'ema' Yudas hilou hi pampa toe. Mpokeni-ra rewa mpanga'e, lampu pai' hulu'.
4Sidna Ɛisa yeẓran akk ayen ara yedṛun yid-es, iqeṛṛeb ɣuṛ-sen yenna yasen : ?ef wanwa i tețnadim ?
4Yesus mpo'inca omea napa to kana jadi' hi woto-na. Toe pai' hilou-imi mpotomu tauna toera, pai' napekune': "Hema to nipali'?"
5Nutni rran-as : Nețnadi ɣef Ɛisa anaṣari ! Sidna Ɛisa yenna-yasen : D nekkini. Yudas, win akken ara t-ixedɛen yuɣ-it lḥal gar-asen.
5Ra'uli': "Yesus to Nazaret." Na'uli' Yesus: "Aku' -mile toi-e." Yudas to mpobalu' -i mokore hi ree dohe tantara pai' topojaga toera.
6Imi i sen-yenna Sidna Ɛisa « d nekkini », uɣalen akk ɣer deffir, ɣlin ɣer lqaɛa.
6Nto'u kana'uli' -na-raka Yesus: "Aku' -mile toi-e," ngkala'ura-ramo pai' modungka-ra hi tana'.
7Sidna Ɛisa yesteqsa-ten daɣen yenna : ?ef wanwa i tețnadim ? Nutni rran-as : ?ef Ɛisa anaṣari !
7Napekune' wo'o-mi Yesus: "Hema to nipali' -e?" Ra'uli': "Yesus to Nazaret."
8Sidna Ɛisa yerna yenna-yasen : Nniɣ-awen-d d nekk ! Ma d nekk i ɣef tețnadim, ǧǧet widak-agi ad ṛuḥen.
8Na'uli' Yesus: "Ku'uu-uli' -mi we'i ka'Aku' -nami toi-e. Jadi', ane Aku' mpu'u to nipali', pelele' -ramo doo-ku tohe'i hilou."
9Akka i gedṛa wawal-nni i d yenna yakan : « Ur sruḥeɣ ula d yiwen seg widak i yi-d-tefkiḍ. »
9(Hante lolita-na Yesus toe, madupa' -mi napa to na'uli' hi rala posampaya-na we'i: "Ngkai hawe'ea tauna to nuwai' -ka, uma ria haduaa to mporata silaka.")
10Semɛun Buṭrus yejbed-ed ajenwi, yewwet yis aqeddac n lmuqeddem ameqqran, igzem-as ame??uɣ ayeffus. Aqeddac-agi isem-is Maṛxus.
10Ngkai ree, Simon Petrus mpowute' piho' -na, natime-ki hadua batua Imam Bohe, bela mpoholu tilinga ka'ana-na. Hanga' -na batua toei, Malkus.
11Sidna Ɛisa yenna i Buṭrus : Err ajenwi-inek ɣer titar-is (teɣlaft-is). Eɛni ur ilaq ara ad sweɣ taqbuct n leɛtab i yi-d-yefka Baba ?
11Na'uli' Yesus hi Petrus: "Unco' nculii' piho' -nu! Ha nu'uli' -kona kupetiboi' kaparia to naponoa' ami' -maka Tuama-kue?"
12Lɛeskeṛ akk-d iɛessasen n lǧameɛ ṭṭfen Sidna Ɛisa,
12Ngkai ree, tantara to Roma hante tadulako-ra, pai' topojaga to Yahudi mpohoko' Yesus, rahoo',
13wwin-t yețwarez ɣer wexxam n ?anna aḍeggal n Kayef yellan d lmuqeddem ameqqran aseggas-nni.
13pai' -i rakeni hilou hi tomi Imam Bohe. Lomo' -na rakeni-i hilou hi Hanas, piniana-na Kayafas. Kayafas toei Imam Bohe hi mpae toe.
14Kayef d win akken i sen-yennan i wat Isṛail : « Axiṛ ad immet yiwen kan ɣef lumma.»
14Kayafas toe-mi to mpo'uli' -raka topoparenta to Yahudi wengi: "Agina-pi tau hadua mate mposampei ntodea."
15Semɛun Buṭrus, nețța d yiwen unelmad nniḍen tebɛen Sidna Ɛisa. Anelmad-agi yessen lmuqeddem ameqqran s yiman-is ; itbeɛ Sidna Ɛisa mi t-wwin ɣer wefrag n wexxam n lmuqeddem ameqqran,
15Simon Petrus pai' hadua ana'guru ntani' -na mpotuku' Yesus. Ana'guru to hadua toei, pome'inca-na Imam Bohe. Jadi', mesua' -imi dohe Yesus hi berewe tomi Imam Bohe.
16ma d Buṭrus yeqqim di beṛṛa ɣer tama n tewwurt. Anelmad-nni yessnen lmuqeddem ameqqran yuɣal yeffeɣ ed, yehdeṛ-as i tɛessast n tewwurt, dɣa tessekcem Buṭrus.
16Petrus mepopea hi mali-na, hi wobo' wala. Ngkai ree we'i, ana'guru to hadua toei, lou nculii' hi mali-na mpololitai tobine to mpojaga wobo', bona Petrus rapiliu mesua' dohe-na, pai' napo'ema' -i Petrus mesua' hi rala-na.
17Taqeddact-nni yețɛassan tawwurt, tenna i Buṭrus : Ur telliḍ ara ula d kečč seg inelmaden n wergaz-agi ? Buṭrus yerra-yas : Xaṭi, ur lliɣ ara seg-sen !
17Tobine topojaga wobo' toei mpo'uli' -ki Petrus: "Ha bela iko wo'o ana'guru-na tauna toei-e lou?" Na'uli' Petrus: "Bela!"
18Iqeddacen akk-d iɛessasen ceɛlen times di lkanun, zzin-as iwakken ad sseḥmun axaṭer d asemmiḍ. Buṭrus iqeṛṛeb ɣuṛ-sen ad yeẓẓiẓen ( ad isseḥmu ) ula d nețța.
18Nto'u toe, tempo lengi'. Jadi', ba hangkuja dua batua pai' topojaga mpobaa apu hi berewe hante wuri to morea', pai' -ra mokore ntololikia-na moneru. Petrus wo'o mokore pai' moneru dohe-ra.
19Lmuqeddem ameqqran yebda yesteqsay Sidna Ɛisa ɣef wayen yeɛnan inelmaden-is d uselmed-ines.
19Hi rala tomi, Imam Bohe mpopekune' Yesus na'uli' -ki: "Hema omea-ra ana'guru-nue? Napa to nutudui' -raka?"
20Sidna Ɛisa yenna-yas : Hedṛeɣ ɛinani zdat lɣaci, slemdeɣ di leǧwameɛ n wat Isṛail, slemdeɣ daɣen deg wefrag n lǧameɛ iqedsen anda i gețnejmaɛ lɣaci, ur hdiṛeɣ ara s tuffra.
20Na'uli' Yesus: "Kabiasaa-ku, mololita hante kalonto' -lonto' -na hi hawe'ea tauna. Metudui' -a hi tomi posampayaa pai' hi Tomi Alata'ala, hi kabiasaa-ta kita' to Yahudi morumpu. Uma ria to kuwunii' -na.
21Iwacu i yi testeqsayeḍ ? Steqsi widak i yi-slan amek i sen-hedṛeɣ, nutni ẓran akk ayen i d-nniɣ.
21Jadi', napa pai' nupekune' -ae? Pekune' moto-ra-kowo to mpo'epe-a metudui'. Ra'inca moto mpai' napa to ku'uli'."
22Mi d-yenna ayagi, yiwen uɛessas yellan zdat-es, yewwet it s useṛfiq, yenna-yas : Akka ara d-thedṛeḍ i lmuqeddem ameqqran ?
22Kana'uli' -na Yesus toe, hadua topojaga to mokore hi ncori-na mpohopo' -i, na'uli': "Daho' mpu'u-ko-kona mololita hewa tetu hi Imam Bohe-e!"
23Sidna Ɛisa yenna-yas : Ma nniɣ-ed ayen ixesṛen, ini yi-d d acu-t ; ma yella ț-țideț i d nniɣ, acuɣeṛ i yi-tewteḍ ?
23Na'uli' Yesus: "Ane uma makono to ku'uli', uli' lau-mi hi rehe'i napa sala' -ku. Tapi' ane makono lolita-ku, napa pai' nuhopo' -a?"
24Imiren ?anna iceggeɛ Sidna Ɛisa yețwarez ɣer Kayef, lmuqeddem ameqqran.
24Ngkai ree, Hanas mpohubui topojaga mpokeni Yesus hilou hi Imam Bohe Kayafas. Nto'u toe, pale-na Yesus tehoo' oa' -pidi.
25Semɛun Buṭrus mazal-it yeqqim yeẓẓiẓin deg wemkan-nni, iluɛa-t-id yiwen yenna-yas : I kečč, ur telliḍ ara d yiwen seg inelmaden n wergaz-agi ? Buṭrus inkeṛ yenna-yas : Xaṭi, ur lliɣ ara seg-sen !
25Simon Petrus, ria-i-pidi mokore pai' moneru ngkokore dohe topojaga. Ria tauna to mpo'uli' -ki: "Ha bela iko wo'o hadua ana'guru-nae?" Nasapu Petrus, na'uli': "Bela-kuwo aku'!"
26Yiwen seg iqeddacen n lmuqeddem ameqqran, yețțilin i win akken iwumi yegzem Semɛun Buṭrus ame??uɣ, iwehha-d ɣuṛ-es yenna-yas : Ur k-ẓriɣ ara yid-es di tmazirt ?
26Ria wo'o hi ree hadua batua Imam Bohe. Batua toei, ompi' tauna to naholu Petrus tilinga-na. Na'uli' batua toei mpo'uli' -ki Petrus: "Ha bela iko to kuhilo-e ngone hi pampa toe ria dohe Yesus-e?"
27Lameɛna Buṭrus yenkeṛ daɣen. Imiren kan iskkuɛ uyaziḍ.
27Nasapu wo'o-mi Petrus, na'uli': "Bela!" Nto'u toe, turua' -mi manu'.
28Mi d-ffɣen s ɣuṛ Kayef, lecyux n wat Isṛail wwin Sidna Ɛisa ɣer lḥakem Bilaṭus ; yuɣ lḥal d lefjer. Wid i t-yewwin ur kcimen ara ɣer daxel n lbeṛj (sṛaya) n Bilaṭus, iwakken ad qqimen d izedganen m'ara ččen imensi n lɛid n Tfaska.
28Mepupulo ngkii, Yesus rakeni ngkai tomi Kayafas hilou hi tomi gubernur. Topoparenta to Yahudi moto, uma-ra mesua' hi rala tomi gubernur, apa' gubernur toe, bela-i to Yahudi, pai' ane mesua' -ra hi rala tomi to bela tomi to Yahudi, jadi' babo' -ra ntuku' atura agama-ra, pai' uma-ra ma'ala ngkoni' pongkoni' Paskah.
29Daymi i d-iffeɣ ɣuṛ-sen Bilaṭus, yesteqsa-ten yenna : D acu i gexdem wergaz-agi ?
29Jadi', Gubernur Pilatus hilou hi mali-na mpohirua' -raka pai' napekune' -ra: "Napa to nipangadu' -ki tauna toii-e?"
30Rran-as : Lemmer ur yexdim ara ayen n diri, tili ur k-t-id-nețțawi ara.
30Ra'uli': "Ane ke bela-i tauna to dada'a, ke uma-i kibua' hi Tuama Gubernur."
31Bilaṭus yenna-yasen : Atan ɣuṛ-wen, ḥekmet fell-as s ccariɛa-nwen ! Nutni nnan-as : Nukni ur nezmir ara a neḥkem ɣef yiwen s lmut !
31Na'uli' Pilatus: "Keni hilou nculii', nipohurai-miki sala' -na ntuku' ada agama-ni moto-koiwo!" Ra'uli' to Yahudi toera: "Kai' -le, uma-kai rapiliu mpohuku' mate tauna."
32Ayagi, iwakken ad yedṛu wayen i d-yenna Sidna Ɛisa ɣef lmut i t-yețṛaǧun.
32(Toi majadi' bona madupa' napa to na'uli' Yesus mpolowa beiwa mpai' kamate-na.)
33Bilaṭus yekcem ɣer wexxam n ccṛeɛ akken ad icaṛeɛ Sidna Ɛisa ; yesteqsa-t, yenna-yas : D kečč i d agellid n wat Isṛail ?
33Ngkai ree, Pilatus mesua' nculii' hi rala tomi, napehubui bona Yesus rakeni hi nyanyoa-na, pai' napekune' -i: "Ha Iko mpu'u-mi Magau' to Yahudi-e?"
34Sidna Ɛisa yerra-yas : Yella win i k-t-id-yennan neɣ d kečč i t-id-yennan s yiman-ik ?
34Na'uli' Yesus: "Pompekunea' tetu ngkai Gubernur moto, ba pololita tau ntani' -nadi?"
35Bilaṭus yerra-yas : Tḥesbeḍ-iyi n wat Isṛail nekkini ? D lmuqedmin imeqqranen d wat n tmurt-ik i k-id-yewwin ɣuṛ-i ! D acu i txedmeḍ ?
35Na'uli' Pilatus: "Kawe' to Yahudi-a! Hingka to Yahudi-nu moto-kowo hante imam pangkeni to mpokeni-ko hi aku' -e. Napa-di sala' to nubabehi-e?"
36Sidna Ɛisa yerra-yas : Tagelda-w mačči n ddunit-agi. Lemmer tagelda-w n ddunit-agi tili iqeddacen-iw nnuɣen akken ur d-ɣelliɣ ara ger ifassen n imeqqranen n wat Isṛail. S tideț tagelda-w mačči n dagi.
36Na'uli' Yesus: "Kamagaua' -ku bela ngkai dunia' toi. Ane rapa' -na magau' hi dunia' toi mpu'u-a, tauna to mpotuku' -a bate me'ewa bona neo' -a rahoko' pai' rapewai' hi topoparenta to Yahudi. Tapi' Kamagaua' -ku bela ngkai dunia' toi."
37Bilaṭus yenna-yas : Ihi d agellid i telliḍ ? Sidna Ɛisa yerra-yas : Tenniḍ-t-id s yiman-ik, d agellid i lliɣ ! Luleɣ-d yerna usiɣ-ed ɣer ddunit-agi akken a d-cehdeɣ ɣef tideț. Win iḥemmlen tideț, yesmeḥsis i wayen i d-qqaṛeɣ.
37Na'uli' wo'o-mi Pilatus: "Ane wae-di, magau' mpu'u-ko?" Na'uli' Yesus: "Iko moto to mpo'uli' Aku' toi magau'. Pai' -a putu hi dunia' toi, bona mpo'uli' napa to makono. Tauna to mpokono napa to makono, bate mpangala' lolita-ku."
38Bilaṭus yenna-yas : D acu i ț-țideț ? Mi s-d-yenna ayagi, Bilaṭus yuɣal ɣer wat Isṛail yenna-yasen : Nekk, ur ufiɣ ara sebba s wayes ara ḥekmeɣ ɣef wergaz-agi.
38Hampetompoi' Pilatus: "Ah! Napa-i to nu'uli' makono tetu-e?"
39Meɛna akken i tella lɛadda, di mkul lɛid n Tfaska țserriḥeɣ-awen-d i yiwen umeḥbus ; tebɣam ihi a d-serrḥeɣ i ugellid n wat Isṛail ?
39Aga, ane ntuku' -ki ada-ni lalau, butu mpae-na hi Eo Paskah, kubahaka-kokoi hadua to ratarungku', ba hema konoa-ni. Jadi', beiwa: dota-koi ane kubahaka-kokoi Magau' to Yahudi toii-e?"
40Dɣa nutni bdan țɛeggiḍen, qqaṛen : Ala ! Ur as-d-țserriḥ ara i nețța ! Serreḥ-ed i Baṛabas ! Baṛabas-agi, d argaz bu tmegṛaḍ.
40Mejeu' -ra ra'uli': "Neo', neo' Hi'a! Agina Barabas!" (Barabas toe, hadua toperampaki.)