1Imi aṭas i gebdan tira ɣef wayen yedṛan gar-aneɣ,
1Teofilus to rabila': Wori' -mi tauna mperao mpo'uki' dala ngkatuwu' -na Yesus, hewa to jadi' ba hangkuja mpae to liu hi laintongo' -ta.
2akken i ɣ-t-id ɛawden wid yellan d inigan si tazwara, iwalan kullec s wallen-nsen ; uɣalen d iqeddacen n wawal n Sidi Ṛebbi.
2To ra'uki' tohe'e, hibalia hante tutura to raparata-taka tauna to mpohilo mata moto-mi hawe'ea to jadi' toe ngkai lomo' -na pai' to jadi' pangkeni Lolita Pue'.
3Steqsaɣ ula d nekk akken ilaq ɣef wayen akk yedṛan seg wass amezwaru, ufiɣ d ayen yelhan a k-t-id aruɣ a Tawfilus,
3Jadi', ka'oti-ku mpewulihi' hawe'ea-na ngkai tawu-na hante kanoto-noto-na, ku'uli' agina aku' wo'o-kuwo mpo'uki' tutura-na ntuku' pomeduncu-na.
4iwakken aț-țissineḍ tideț ɣef wayen i tesliḍ meṛṛa.
4Patuju-ku, bona nu'inca kamakono-na mpu'u napa to oti-mi ratudui' -koko.
5Di zzman n Hiṛudus, agellid n tmurt n Yahuda, yella yiwen n lmuqeddem si tejmaɛt n Abya, isem-is Zakarya. Tameṭṭut-is Ilicaba, seg izuṛan n Haṛun.
5Nto'u Magau' Herodes moparenta hi tana' Yudea, ria hadua imam to rahanga' Zakharia. Zakharia toei, ngkai posantina imam muli Abia. Hanga' tobine-na, Elisabet, muli imam wo'o-i-hawo.
6D iḥeqqiyen i llan i sin, ḥerzen yerna ḍuɛen awal n Sidi Ṛebbi.
6Tau hancamoko toera, monoa' ingku-ra hi poncilo Alata'ala, apa' ratuku' hawe'ea parenta pai' atura Pue' hante uma ria kasalaia' -na.
7Ur sɛin ara dderya, meqqṛit i sin di leɛmeṛ yerna Ilicaba ț-țiɛiqeṛt.
7Aga uma-ra mo'anai', apa' Elisabet lalo, pai' tu'a-ramo roduaa-ra.
8Mi d-tewweḍ nnuba n leqdic n wedrum n Zakarya di lǧameɛ iqedsen
8Hangkani, megoli-mi tempo-na imam-imam muli Abia to mpokamu bago Alata'ala, pai' Zakharia mpobago bago imam hi Tomi Alata'ala.
9akken i tella di lɛadda n lmuqedmin, gren tasɣaṛt, tṣaḥ-ed Zakarya iwakken ad ikcem ɣer wemkan iqedsen ad isseṛɣ lebxuṛ.
9Ntuku' ada-ra, mpenoa' -ra ba hema-ra to rapelihi mesua' hi rala Tomi Alata'ala mpotunu dupa'. Zakharia-mi to mpela pompenoa' -ra.
10Mi gella isseṛɣay lebxuṛ di lǧameɛ, lɣaci meṛṛa yeqqimen di beṛṛa deɛɛun ɣer Sidi Ṛebbi.
10Jadi', bula ntodea mosampaya hi mali-na, Zakharia mesua' hi rala Tomi Alata'ala mpotunu dupa'.
11Iḍheṛ-as-d yiwen lmelk n Sidi Ṛebbi, ibedd ɣer tama tayeffust n udekkan-nni anda sseṛɣayen lebxuṛ.
11Nto'u toe, mehupa' -mi hadua mala'eka Pue' hi mali ngka'ana meja' pontunua dupa'.
12Mi t-iwala Zakarya, yedhec ikcem-it lxuf.
12Kanahilo-na Zakharia mala'eka toei, konce pai' me'eka' lia-imi.
13Lmelk-nni yenna yas -ed : Ur țțagad ara a Zakarya, ayen i tessutreḍ ɣer Sidi Ṛebbi yețwaqbel. Tameṭṭut-ik Ilicaba ad a k-d-tesɛu aqcic, a s-tsemmiḍ Yeḥya.
13Na'uli' mala'eka toei: "Zakharia, neo' -ko me'eka', apa' Pue' Ala mpo'epe pomperapia' -nu. Elisabet tobine-nu mo'ana' mpai', hadua ana' tomane. Ana' tetui kana nuhanga' Yohanes.
14Aț-țfeṛḥeḍ yis, a k-yili d sebba n sseɛd ; imdanen meṛṛa ad feṛḥen s tlalit-is.
14Uma mpai' mowo kagoe' -nu mpokagoe' ana' -nu tetui. Wori' tauna mpokagoe' kaputu-na.
15Ad yesɛu ccan d ameqqran ɣer Sidi Ṛebbi, a d-iččaṛ d Ṛṛuḥ iqedsen si tɛebbuṭ n yemma-s, ur itess ccṛab, ur itess ayen nniḍen isekkṛen.
15Hi'a jadi' tau bohe hi poncilo Pue'. Uma-i ma'ala nginu anggur ba napa-napa to melanguhi, pai' Inoha' Tomoroli' mpokuasai-i ngkai lomo' kaputu-na.
16A d-yerr aṭas n wat Isṛail ɣer webrid n Sidi Ṛebbi.
16Wori' muli Israel natete' nculii' bona mepangala' -ra hi Alata'ala to rapue' ntu'a-ra owi.
17Ad ilḥu s leɛnaya n Sidi Ṛebbi, s ṛṛuḥ ț-țezmert n nnbi Ilyas. Ad issemlil imawlan d warraw-nsen, a d-yerr wid ijehlen ɣer webrid n iḥeqqiyen, akken ad iheggi i Sidi Ṛebbi agdud ara t-iḍuɛen.
17Ana' -nu tetui mpai' jadi' suro to mako' meri'ulu ngkai Pue' hante kuasa pai' kabaraka' -na nabi Elia owi. Napopohintuwu' ana' -ana' hante tuama-ra. Pai' tauna to uma mpotuku' Pue' natete' nculii' hi ohea to monoa' bona monoto nono-ra. Hawe'ea toe nababehi bona mporodo nono ntodea, bona sadia-ramo mpotarima Pue'."
18Zakarya yenna i lmelk : Amek ara ɛeqleɣ belli ayen akka i d-tenniḍ ț-țideț ? Nekk d amɣaṛ, ula ț-țameṭṭut-iw meqqṛet di leɛmeṛ !
18Na'uli' Zakharia mpo'uli' -ki mala'eka: "Hiaa', beiwa kaku'inca-na kamakono-na to nu'uli' tetu-e? Apa' tu'a-amadie, pai' tobine-ku tu'a wo'o-imi-hawo."
19Lmelk-nni yerra-yas-d : Nekk d Jebrayil, d aqeddac n Sidi Ṛebbi ; usiɣ-ed s ɣuṛ-es iwakken a k-d-awiɣ lexbaṛ-agi n lxiṛ.
19Natompoi' mala'eka toei: "Aku' toi Gabriel, pahawaa' Alata'ala to ngkai suruga. Alata'ala mposuro-a tumai mpoparata-koko kareba toe.
20Lameɛna imi ur tumineḍ ara s yimeslayen-iw atan aț-țeggugmeḍ, ur d-ițeffeɣ ara wawal seg yimi-k alamma d asmi ara d-yedṛu wannect-agi. Meɛna ḥṣu belli ayen akka i k-d-nniɣ ad yedṛu deg wass-is.
20Napa to ku'uli' -koko toe we'i, bate madupa' ane rata-pi mpai' tempo-na. Aga iko-kona, apa' uma nuparasaya lolita-kue, wae-pi ngkai wae lau, uma-poko howa' mololita duu' -na madupa' mpu'u lolita-ku."
21Lɣaci-nni yețṛaǧun Zakarya deg ufrag, wehmen acuɣeṛ iɛeṭṭel deg umkan iqedsen n lǧameɛ.
21Bula-na Zakharia hi rala Tomi Alata'ala, kapea-pea-ramo ntodea hi mali-na. Ingu' -ra apa' mahae rahi-i.
22Mi d-iffeɣ, yeggugem, ur izmir ara a d-yessufeɣ awal ; lɣaci-nni fehmen belli iweḥḥa-yas-ed kra Sidi Ṛebbi. Yebda ițwehhi-yasen-d s ifassen-is, yeqqim d agugam.
22Pehupa' -na hi mali-na, uma-ipi howa' mpololitai-ra. Muntu' mohuka' -i-damo pai' bate uma-i howa' mololita. Toe pai' ra'inca-mi ntodea karia-na to nahilo hi rala Tomi Alata'ala.
23Mi kfan wussan n lxedma-s di lǧameɛ, Zakarya yuɣal ɣer wexxam-is.
23Hudu-mi pobago-na Zakharia hi Tomi Alata'ala, nculii' -imi hilou hi tomi-na.
24Ɛeddan kra n wussan, tameṭṭut-is Ilicaba terfed tadist ; dɣa tesseḥjeb iman-is xemsa wagguren, teqqaṛ :
24Ko'ia mahae ngkai ree, motina'i mpu'u-imi Elisabet. Lima mula kahae-na Elisabet uma mehupa' -hupa' ngkai rala tomi-na, pai' na'uli':
25Atan Sidi Ṛebbi yerra-d ddehn-is ɣuṛ-i, ikkes-iyi lɛib zdat yemdanen.
25"Tohe'i-e ahi' -na Pue' hi aku'. Natulungi-a mo'anai', bona uma-apa me'ea' sabana kalalo-ku."
26Aggur wis sețța, Sidi Ṛebbi iceggeɛ-d lmelk Jebrayil ɣer taddart n Naṣaret, di tmurt n Jlili.
26Kahono' -na ono mula Elisabet motina'i, Alata'ala mpohubui mala'eka Gabriel hilou hi tana' Galilea, hi ngata to rahanga' Nazaret,
27Iceggeɛ-it-id ɣer yiwet n tlemẓit i gexḍeb yiwen wergaz isem-is Yusef, yellan seg izuṛan n Sidna Dawed. Tilemẓit-agi isem-is Meryem.
27bona mpohirua' -ki hadua toronaa to rahanga' Maria. Toronaa toei, bula-na mokamae' hante hadua kabilasa to rahanga' Yusuf, muli Magau' Daud owi.
28Ikcem lmelk ɣuṛ-es yenna-yas : Sslam fell-am a tin iburek Sidi Ṛebbi ! Sidi Ṛebbi yella yid-em.
28Karata-na mala'eka hi ria, na'uli' -ki Maria: "Wori' tabe! Pue' mpogane' -ko pai' mpodohei-ko!"
29Meryem tedhec, tenna : D acu i d lmeɛna n imeslayen agi ?
29Konce-i Maria mpo'epe lolita mala'eka toei, pai' -i mopekiri ba napa batua petabe-na toe.
30Lmelk yenna-yas : Ur țțaggad ara a Meryem ! S ṛṛeḥma-s tameqqrant, Sidi Ṛebbi yextaṛ-ikem.
30Na'uli' wo'o-mi mala'eka: "Neo' -ko me'eka' Maria, apa' iko-mi to napokono Alata'ala bona mporata pegane' -na.
31Atan aț-țrefdeḍ tadist, a d-tesɛuḍ aqcic, semmi-yas Ɛisa, (yeɛni : « Amsellek »)
31Motina'i-ko mpai', pai' -ko mo'ana', hadua ana' tomane. Ana' tetu mpai' kana nuhanga' Yesus.
32Ad yesɛu ccan d ameqqran, ad ițțusemmi Mmi-s n Sidi Ṛebbi ɛlayen. Sidi Ṛebbi a t-yerr d agellid akken i t-yella Sidna Dawed, yiwen si lejdud-is.
32Hi'a mpai' jadi' tauna to bohe tuwu' -na, pai' -i rahanga' Ana' Alata'ala to hi suruga. Pai' Pue' Alata'ala mpo'ongko' -i jadi' Magau', hewa Magau' Daud, ntu'a-na owi.
33Ad iḥkem ɣef tarwa n Yeɛqub i dayem, tageldit-is ur tfennu ara.
33Hi'a jadi' magau' to mpoparentai hawe'ea muli Yakub duu' kahae-hae-na, pai' poparenta-na uma ria kahudua-na."
34Meryem tenna i lmelk-nni : Amek ara d-idṛu yid-i wayagi nekk ur nezwiǧ ara ?
34Na'uli' Maria mpo'uli' -ki mala'eka: "Beiwa-hawo kajadi' -na to nu'uli' tetu-e? Apa' ko'ia-a-kuwo motomanei."
35Lmelk yerra-yas : Atan a d-yers fell-am Ṛṛuḥ iqedsen ; tazmert n Sidi Ṛebbi ɛlayen a kem-tɣumm am tili, daymi aqcic-agi imqeddes ara d-ilalen ad ițțsemmi « Mmi-s n Ṛebbi ».
35Na'uli' mala'eka: "Inoha' Tomoroli' mpai' mana'u hi iko, pai' kabaraka' Alata'ala to hi suruga ngkamoui-ko. Toe pai' ana' to putu toe mpai' rahanga' moroli', Ana' Alata'ala.
36Ilicaba i m-ițțilin, ula d nețțat ațan s tadist a d-tesɛu aqcic ɣas akken meqqṛet di leɛmeṛ. Tin akken iwumi semman tiɛiqeṛt, ațan deg waggur wis sețța,
36Epe-dile: ompi' -nu Elisabet-ele, to tu'a lia-imi pai' to ra'uli' doo lalo-ie, motina'i ono mula-imi-hawo! Mo'ana' -i mpai', hadua ana' tomane.
37imi ulac wayen iwumi ur izmir Sidi Ṛebbi.
37Apa' napa-napa to na'uli' Alata'ala bate kana madupa'."
38Meryem tenna : Aql-i ț-țaqeddact n Sidi Ṛebbi, ad idṛu yid-i wayen i d-tenniḍ. Imiren Lmelk-nni yeǧǧa-ț, iṛuḥ.
38Na'uli' Maria: "Aku' toi batua-na Pue', mengkoru-ama hi hawa' -na, bona napadupa' patuju-na hi aku', hewa to nu'uli' -ka tetu." Oti toe, malai-imi mala'eka mpalahii Maria.
39Deg wussan-nni, Meryem tekker tṛuḥ s lemɣawla ɣer yiwet n taddart yellan deg idurar n tmurt n Yahuda.
39Ngkai ree, pe'ongko' -nami Maria hilou hi ngata to hi bulu' -na hi tana' Yudea.
40Tekcem ɣer wexxam n Zakarya, tsellem ɣef Ilicaba.
40Karata-na hi tomi Zakharia, pesua' -nami pai' -i mpotabe Elisabet.
41Akken i tesla Ilicaba i sslam n Meryem, yefrawes llufan yellan di tɛebbuṭ-is ; imiren teččuṛ d Ṛṛuḥ iqedsen,
41Kana'epe-na Elisabet petabe-na Maria toe, pongkale-nami ana' to hi rala puanaka-na, pai' Elisabet, nakuasai Inoha' Tomoroli' -imi.
42tɛeggeḍ tenna : A Meryem, tețțubarkeḍ ger tilawin meṛṛa, ițțubarek daɣen win yellan di tɛebbuṭ-im.
42Mekio' -imi napesukui mpo'uli' -ki Maria: "Iko-mi-kona to nagane' Alata'ala meliu ngkai hawe'ea tobine ntani' -na, pai' Alata'ala mpogane' ana' to nupotina'i-ki tetu.
43D acu-yi, iwakken a d-terzef ɣuṛ-i yemma-s n Ssid-iw ?
43Ha hema-a-kuwo aku' toi-e, pai' iko tina-na Pue' -ku tumai mpokinomo-a!
44Akken kan i sliɣ i sslam-im, llufan yellan di tɛebbuṭ-iw yefrawes s lfeṛḥ.
44Wae kaku'epe-na petabe-nu, ana' to hi rala-ku ncaliu mongkale nakeni kagoe' -na.
45?-țaseɛdit kemm yumnen s wayen i m-d-yenna Sidi Ṛebbi !
45Morasi' mpu'u-ko, apa' nupangala' lolita Pue', apa' napa to na'uli' -koko bate madupa'."
46Meryem tenna : Taṛwiḥt-iw teḥmed Sidi Ṛebbi,
46Na'uli' Maria: Mpo'une' -a Pue' hante nono-ku mpu'u.
47ul-iw yeččuṛ d lfeṛḥ imi d nețța i d amsellek-iw,
47Goe' lia-a, apa' Alata'ala Magau' Tompohore-a ngkai huku' jeko' -ku.
48axaṭer iwala-yi-d nekk taqeddact-is tameɣbunt ur nesɛi azal. Sya d asawen si lǧil ɣer lǧil a yi-qqaṛen : « ț-țaseɛdit »,
48Nakiwoi-awa-kuwo, aku' batua-na to mpe'ahii'. Ngkai wae lau, hawe'ea tauna mpo'uli' ka'aku' -na tobine to nagane' Alata'ala.
49imi Sidi Ṛebbi Bab n tezmert, yexdem yis-i ayen issewhamen. Isem-is d imqeddes.
49Apa' Alata'ala to mokuasa mpopehuwu kabaraka' -na hi aku'. Moroli' hanga' -na!
50 Ṛṛeḥma-s tețdum si lǧil ɣer lǧil ɣef wid akk i t-iḍuɛen.
50Ma'ahi' -i hi hawe'ea tauna to mengkoru hi Hi'a, duu' rata hi muli-muli-ra.
51Isken-ed tazmert n yiɣil-is, isseɛṛeq iberdan i wid yețzuxxun ;
51Nababehi anu mobaraka' hante kuasa-na: Tauna to molangko nono-ra nagaro' bona uma oko patuju-ra.
52 yessers-ed imeqqranen seg imukan eɛlayen, yerfed wid yețwaḥeqṛen ;
52Magau' -magau' napohu ngkai pangka' -ra. Tauna to dingki' tuwu' -ra napomolangko.
53 yesseṛwa-yasen leṛẓaq i wid yelluẓen, ma d imeṛkantiyen yerra-ten ifassen d ilmawen.
53Tauna to mo'oro' nabohui hante pongkoni' to lompe'. Tauna topo'ua' napopalai hante ngkeni woto mara.
54 Isellek tarwa n wat Isṛail yellan d iqeddacen-is, ur ițțu ara Ṛṛeḥma-s,
55Napopohiloi ahi' -na hi kita' muli Israel, batua-na owi. Natulungi-ta hewa to najanci hi ntu'a-ta owi. Uma nalipo' pojanci-na hi Abraham pai' hi muli-na duu' kahae-hae-na."
55i gewɛed i Sidna Ibṛahim d warraw-is i dayem akken i t-yenna i lejdud-nneɣ.
56Ba tolu mula kahae-na Maria mo'oha' hante Elisabet, pai' lako' nculii' -idi hilou hi tomi-na.
56Meryem teqqim ɣer Ilicaba azal n tlata wagguren d wamek i tuɣal ɣer taddart-is.
57Rata-mi tempo-na Elisabet mo'ana'. Mo'ana' mpu'u-imi, hadua ana' tomane.
57Yewweḍ-ed lweqt i deg ara d-tarew Ilicaba, tesɛa-d aqcic.
58Tongki-ra pai' ompi' -ra mpo'epe beiwa Pue' mpopohiloi ahi' -na hi Elisabet hi kanawai' -na ana' -na toe, toe pai' goe' wo'o-ramo-rawo hangkaa-ngkania hante Elisabet.
58Imawlan-is d lǧiran-is feṛḥen aṭas mi slan s ṛṛehma i d-issers fell-as Sidi Ṛebbi.
59Ntuku' ada-ra to Yahudi, kahono' -na walu eo umuru-na ana' toei, tumai-ramo tongki pai' ompi' -ra mpotini' -i ntuku' ada-ra to Yahudi. Patuju-ra doko' mpohanga' -i Zakharia, mpongkona' -ki tuama-na moto, ntuku' ada-ra.
59Mi wwḍen tmanya n wussan ɣef weqcic-nni, usan-d a s-sḍehṛen, bɣan a s-semmin s yisem n baba-s : Zakarya.
60Tapi' na'uli' Elisabet mpo'uli' -raka: "Neo' waetu! Bate Yohanes hanga' -na."
60Dɣa tenṭeq-ed yemma-s tenna-yasen : Xaṭi ! A s-nsemmi Yeḥya !
61Hampetompoi' -ra: "Hiaa' bo uma-hanale ria ompi' -ni to rahanga' tetu-e!"
61Nnan-as : Ula d yiwen deg wedrum-nwen ur yesɛi isem-agi.
62Ngkai ree, rahuka' -ki Zakharia rapompekunei' ba napa to doko' nahanga' -ki ana' -na.
62Steqsan baba-s s uwehhi amek yebɣa ad isemmi i mmi-s.
63Zakharia mperapi' hameha' po'ukia' pai' na'uki': "Hanga' -na Yohanes." Konce omea-ramo.
63Issuter asen-d talwiḥt, yura-yasen-d deg-s : « Yeḥya i d isem-is ». Dɣa wehmen meṛṛa.
64Nto'u toe, muu-mule' howa' nculii' -imi mololita, pai' -i mpo'une' -une' Alata'ala.
64Imiren kan iserreḥ yiles-is, yebda iheddeṛ, yețḥemmid Ṛebbi ițcekkiṛ-it.
65Me'eka' omea-ramo tongki-ra, pai' kareba toe molele hobo' hi bulu' -na Yudea.
65Imezdaɣ n lǧiha-nni meṛṛa wehmen, tɛeǧǧben. Deg idurar n tmurt n Yahuda țmeslayen akk ɣef wayen yedṛan.
66Hawe'ea to mpo'epe kareba toe mokanono, ra'uli': "Ha jadi' napa-i mpai' ana' toei?" Apa' Pue' mpodohei-i hante baraka' -na.
66Wid akk yeslan imeslayen-nni, ḥerzen-ten deg wulawen-nsen, qqaṛen : d acu ara d-iffeɣ weqcic-agi ? Axaṭer s tideț afus n Sidi Ṛebbi yella fell-as.
67Ane Zakharia, tuama ana' toei, Inoha' Tomoroli' mpokuasai-i, pai' -i mpohowa' lolita Alata'ala, na'uli':
67Zakarya, baba-s n weqcic-nni, iččuṛ d Ṛṛuḥ iqedsen, icar-ed s imeslayen-agi :
68"Mai-tamo kita' muli Israel, mpo'une' Alata'ala Pue' -ta! Apa' hompo-imi tumai mpotulungi-ta kita' ntodea-na. Tumai-i mpobahaka-ta ngkai bali' -ta.
68Ad ițțubarek Sidi Ṛebbi, Illu n wat Isṛail imi d-yerra ddehn-is ɣer wegdud-is iwakken a t-isellek.
69Nawai' -tamo Tadulako to mobaraka' to mpokeni kalompea'. Tadulako toei, muli Magau' Daud, batua-na owi.
69Yefka-yaɣ-d yiwen wemsellek d ameqqran seg izuṛan n Sidna Dawed aqeddac-is,
70Ngkai owi hante wiwi nabi-nabi to moroli', Pue' mpojanci
70am akken i t-id-ixebbeṛ Sidi Ṛebbi si zzman iɛeddan, seg yimi n lenbiya iqedsen :
71kanabahaka-ta mpai' ngkai bali' -ta, nabahaka-ta ngkai kuasa-ra to mpokahuku' -ta.
71Ad yili d amsellek ara ɣ-imenɛen seg yiɛdawen-nneɣ, si ger ifassen n wid akk i ɣ-ikeṛhen.
72Napopohiloi mpu'u-mi ahi' -na hi ntu'a-ta owi. Napadupa' -mi janci-na to moroli'.
72Isbeggen ṛṛeḥma-s i lejdud-nneɣ, yemmekta-d lemɛahda-s iqedsen
74Mojanci pai' mosumpa-i hi Abraham ntu'a-ta owi, kanabahaka-ta ngkai kuasa bali' -ta, bona ma'ala-ta mpopue' -i hante uma ria ka'ekaa' -ta,
73i gefka i jeddi-tneɣ Sidna Ibṛahim.
75bona kita' jadi' topetuku' -na to moroli' pai' to monoa' hi poncilo-na, duu' kahae-hae-na.
74M'ara nețțusellek seg ufus n yeɛdawen-nneɣ, a neɛbed Sidi Ṛebbi mbla lxuf,
76Hiaa' ane iko, ana' -ku, iko mpai' rahanga' nabi Pue' Ala to hi suruga. Apa' iko-mi mpai' to mako' meri'ulu ngkai Pue', bona mporodo ohea-na.
75s lḥeqq, s ṭṭaɛa d wannuz deg wussan n ddunit-nneɣ meṛṛa.
77Iko mpai' to mpopo'incai ntodea-na ohea bona Alata'ala mpowai' -ra kalompea' pai' mpo'ampungi jeko' -ra.
76Ma d kečč a mmi, aț-țețțusemmiḍ d nnbi n Sidi Ṛebbi eɛlayen axaṭer aț-țedduḍ zdat-es iwakken aț-țheggiḍ iberdan-is,
78Apa' ma'ahi' lia Alata'ala Pue' -ta. Toe pai' hompo-imi tumai mpotulungi-ta. Tumai-i ngkai suruga hewa eo mebere'.
77aț-țesfehmeḍ agdud-is ɣef leslak n Sidi Ṛebbi s leɛfu n ddnubat-nsen.
79Tumai-i mpobajahi nono tauna to hi rala kabengia-na pai' to me'eka' mpoka'eka' kamatea. Natete' -ta hi ohea to mpotoa' kalompea' tuwu'."
78Axaṭer Ṛebbi-nneɣ d aḥnin, s Ṛṛeḥma-ines a d-icṛeq fell-aɣ tafat-is am tin n yiṭij seg yigenwan.
80Ana' Zakharia toei, kaboo-bohea kamonoo-notoa nono-na. Mo'oha' -i hi papada to wao', duu' -na rata tempo-na natepu'u-mi mpokeni Lolita Pue' hi muli Israel.
79 Tafat-is a d-tecṛeq ɣef wid yellan di ṭṭlam n lmut, ad aɣ-yawi deg webrid n lehna.
80Aqcic-nni ițțimɣuṛ yețnerni di leɛqel. Iɛac deg unezṛuf armi d ass i deg i d-ibeggen iman-is i wat Isṛail.