1Deg wussan-nni, innejmaɛ-ed daɣen waṭas n lɣaci, ur sɛin ara ayen ara ččen. Sidna Ɛisa yessawel i inelmaden-is, yenna-yasen :
1Uma mahae ngkai ree, wori' wo'o-mi tauna morumpu dohe Yesus. Apa' uma-hawo ria pongkoni' -ra, nakio' -ra ana'guru-na pai' na'uli' -raka:
2Tejreḥ tasa-w ɣef lɣaci-agi, tlata wussan aya i qqimen yid-i, yerna ulac ayen ara ččen.
2"Tuna-kuna nono-ku mpohilo tauna to wori' toera lau. Tolu eo-ramo dohe-ku, uma ria pongkoni' -ra.
3Ma yella rriɣ-ten ansi i d-kkan i laẓ, ad nezfen deg webrid axaṭer kra deg-sen usan-d si lebɛid.
3Hiaa' ane kuhubui-ra nculii' hilou hi tomi-ra ntali oro' -ra, meka' molinga' -ra mpai' hi ohea. Apa' ria-ra to ngkai kalaa-na."
4Inelmaden-is rran-as-d : Ansi ara ɣ-d-yekk weɣṛum ara ten-yesseṛwun deg wemkan-agi yexlan ?
4Ra'uli' ana'guru-na: "Ngkaiapa-tana mpai' tarata pongkoni' tapokoni' -raka, bo wao' -hana hi rehe'i lau?"
5Sidna Ɛisa yesteqsa-ten : Acḥal n teḥbulin n weɣṛum i tesɛam ? Rran-as-ed : ?uṛ-nneɣ sebɛa teḥbulin !
5Napekune' -ra: "Hangkuja roti to ria hi koi' -e?" Ra'uli' -ki: "Pitu meha'."
6Yenna i lɣaci ad qqimen ɣer lqaɛa. Dɣa yeddem-ed sebɛa teḥbulin-nni n weɣṛum, yeḥmed Sidi Ṛebbi, yebḍa-tent, yefka-tent i inelmaden-is feṛqen-tent i lɣaci.
6Ngkai ree, nahubui-ramo tauna to wori' mohura hi tana'. Na'ala' -mi roti pai' -i mpo'uli' tarima kasi hi Alata'ala. Oti toe, napihe-pihe-mi pai' nawai' -raka ana'guru-na mpobagi-bagi-raka tauna to wori'.
7Sɛan daɣen kra iselman ( iḥewtiwen ) imecṭaḥ. Yeḥmed daɣen Sidi Ṛebbi, yenna-yasen a ten-feṛqen i lɣaci.
7Ria wo'o-raka bau' uru to kedi' ba hangkuja ma'a. Naposampayai wo'o pai' nahubui ana'guru-na mpobagi hi ntodea.
8?čan armi ṛwan. Rnan sagren-d azal n sebɛa iqecwalen.
9Ngkoni' -ramo duu' -ra bohu. Kawori' -ra to ngkoni' nto'u toe, ba opo' ncobu. Ka'oti-ra ngkoni', rarumpu-mi toro-na, pitu luncu-pi. Oti toe, Yesus mpohubui-ra nculii' hilou hi tomi-ra,
9Llan deg wazal n ṛebɛa alaf n yemdanen. Mi fukken lmakla, iserreḥ-asen ad uɣalen ɣer ixxamen-nsen.
10pai' Hi'a hante ana'guru-na mohawi' sakaya hilou hi ngata Dalmanuta.
10Imiren kan yuli ɣer teflukt nețța d inelmaden-is, ṛuḥen ɣer leǧwahi n Dalmanuta.
11Ba hangkuja dua to Parisi rata hi Yesus, pai' ratepu'u-mi mpomehono' -ki doko' mposori-i. Ra'uli' -ki: "Babehi-mi anu mekoncehi bona monoto ki'inca kangkai Alata'ala-na mpu'u-ko."
11Ṛuḥen-d ifariziyen, bdan țmeslayen d Sidna Ɛisa iwakken a t-jeṛṛben, ssutren-as ad ixdem lbeṛhan ara d-iṣubben seg igenni.
12Kana'epe-na Yesus lolita-ra, na'osu' -mi inoha' -na pai' na'uli': "Napa-di pai' tauna to tuwu' tempo toi merapi' tanda mekoncehi-e? Uma-a dota! Mpu'u ku'uli' -kokoi: uma-koi kupopohiloi tanda mekoncehi hewa to niperapi'."
12Sidna Ɛisa yerra-d nnehta, yenna : Acuɣer i yi-d-ssuturen lbeṛhan yemdanen n lǧil-agi ? S tideț aql-i nniɣ-awen : d lmuḥal a s-d-ițunefk lbeṛhan i lǧil-agi !
13Kanapalahii-rami, mehawi' -imi hi sakaya hilou hi dipo rano.
13Dɣa yeǧǧa-ten, yerkeb daɣen di teflukt iwakken ad izger agummaḍ.
14Hi pomako' -ra tohe'e, ana'guru-na Yesus uma mpokiwoi ngkeni boku, muntu' hameha' roti to ria hi rala sakaya.
14Inelmaden țțun ur wwin ara aɣṛum anagar yiwet n teḥbult i gellan ɣuṛ-sen di teflukt.
15Yesus mpololitai-ra hante hanyala walatu, na'uli': "Pelompehi-koi, mo'inga' -inga' hi ragi-ra to Parisi pai' ragi Magau' Herodes!"
15Sidna Ɛisa iweṣṣa-ten, yenna-yasen : ?adret iman-nwen ɣef temtunt ( iɣes ) n ifariziyen akk-d win n Hiṛudus.
16Aga uma ra'incai batua-na walatu toe, helee momepololitai moto-ramo, ra'uli': "Pai' na'uli' hewa toe-le, apa' uma ria roti-ta."
16Inelmaden qqaṛen wway gar asen : «Yenna-yaɣ-d ayagi imi ur d newwi ara aɣṛum.»
18Ntaa' na'inca-di Yesus napa to ra'uli' ana'guru-nae, toe pai' na'uli' -raka: "Napa pai' ntora mpololita ka'uma-na ria roti-nie? Ko'ia oa' -tano nipaha-e? Ha uma oa' monoto nono-ni, jau-mi ni'epe tudui' -ku, jau nihilo kabaraka' -ku? Mataa pai' tilingaa moto-koi, hiaa' uma oa' nipaha napa to nihilo pai' to ni'epe? Ha uma nikiwoi,
17Mi geẓra ayen țxemmimen, yenna-yasen : Acuɣer tețxemimem ɣef weɣṛum ? Urɛad tfaqem ? Mazal ur tefhimem ara ?
19roti to lima meha' kupihe-pihe kupokoni' -raka tauna to lima ncobu? Hangkuja luncu-pi toro-na to nirumpu?" Ra'uli' ana'guru-na: "Hampulu' roluncu."
18 Eɛni qquṛen wulawen-nwen ? Tesɛam allen ur tețwalim ara, tesɛam imeẓẓuɣen ur tsellem ara ?
20Napekune' tena Yesus: "Pai' roti to pitu meha' kupokoni' -raka to opo' ncobu, hangkuja luncu wo'o-pi toro-na to nirumpu?" Ra'uli': "Pitu luncu-pi."
19Ur tecfim ara mi bḍiɣ xemsa teḥbulin-nni n weɣṛum i xemsa alaf n yergazen, acḥal n iḍellaɛen n tsigar i tjemɛem ? Rran-as : Tnac iḍellaɛen.
21Na'uli' tena-raka: "Hiaa' uma oa' nipaha toe?"
20I wasmi bḍiɣ sebɛa teḥbulin n weɣṛum i ṛebɛa alaf n yemdanen, acḥal n tqecwalin yeččuṛen ț-țisigar i d-tjemɛem ? Nnan-as : Sebɛa n tqecwalin.
22Ngkai ree, rata-ramo hi ngata Betsaida. Hi ngata toe, ria to ngkeni hadua towero hi Yesus. Merapi' -ra bona najama-i-hawo.
21Dɣa yenna-yasen : Werɛad tefhimem ihi ?
23Yesus mpokamu pale-na, pai' natete' -i hilou hi mali bola'. Na'uelikui mata-na pai' naganga. Oti toe, napekune' -i: "Ria to nuhilo ba napa-napa?"
22Ewwḍen ɣer temdint n Bitsayda. Wwin-as-d yiwen uderɣal, ḥellelen-t iwakken a t-yennal.
24Towero toe menaa-naa pai' na'uli': "Kuhilo tauna, mokao' hewa kaju to mako' hilou tumai."
23Sidna Ɛisa yeṭṭef afus i uderɣal-nni, yewwi-t beṛṛa n taddart. Yessers imetman ɣef wallen n uderɣal-nni, yessers ifassen is fell-as yesteqsa-t : Yella kra tețwaliḍ ?
25Oti toe, naganga tena mata-na, pai' nahubui-i menaa. Mo'uri' mpu'u-miki mata-na. Hawe'ea to nahilo, monoto-mi.
24Yerfed allen-is yenna : ?waliɣ imdanen am akken d ttjuṛ i gleḥḥun.
26Oti toe, Yesus mpohubui-i nculii' hilou hi tomi-na, na'uli' -ki: "Nculii' -moko hilou hi tomi-nu, aga neo' -ko mesua' hi rala ngata mpo'uli' -raka pue' ngata napa to jadi' toi."
25Sidna Ɛisa iɛawed issers-as ifassen ɣef wallen, mi gemmuqel uderɣal-nni, yuɣal-it-id yeẓri, ițwali akken ilaq.
27Yesus hante ana'guru-na hilou hi ngata to mohu' Kaisarea Filipi. Hi lengko ohea, napekune' -ra, na'uli': "Ntuku' ponguli' ntodea, hema-a Aku' toi-e?"
26Dɣa Sidna Ɛisa iceggeɛ-it ɣer wexxam-is, yenna-yas : Ur keččem ara ɣer taddart.
28Ra'uli' -ki: "Ria to mpo'uli' Yohanes Topeniu' -ko tuwu' nculii'. Ria wo'o to mpo'uli' nabi Elia-ko. Ria wo'o-ra to mpo'uli' Iko hadua nabi to owi tuwu' nculii'."
27Sidna Ɛisa akk-d inelmaden-is ṛuḥen ɣer tudrin n Qiṣarya n Filibus. Deg webrid, yesteqsa-ten yenna yasen : D acu-yi ɣer lɣaci ?
29Napekune' tena-ra, na'uli': "Hiaa' koi' -koiwo mpo'uli' hema-a Aku' toi-e?" Natompoi' Petrus: "Iko-mi Magau' Topetolo'!"
28Rran-as-d : Kra deg-sen qqaṛen d Yeḥya aɣeṭṭas i telliḍ, wiyaḍ qqaṛen d Sidna Ilyas, ma d wiyaḍ ḥesben-k d yiwen si lenbiya.
30Ngkai ree, Yesus mpo'uli' -raka: "Neo' ulu ni'uli' hi hema-hema ka'Aku' -na Magau' Topetolo'."
29Yerna yesteqsa-ten : I kunwi, d acu-iyi ɣuṛ-wen ? Buṭrus yerra-yas : Keččini d Lmasiḥ. ( yeɛni win yextaṛ Ṛebbi )
31Oti toe, natepu'u-mi Yesus mpotudui' ana'guru-na napa to kana jadi' hi woto-na. Na'uli' -raka: "Aku' Ana' Manusia' kana mporata wori' kaparia. Rasapuaka-a mpai' totu'a ngata, imam pangkeni hante guru agama. Rapatehi-a mpai', aga tolu eo oti toe, tuwu' nculii' moto-a."
30Yumeṛ-iten iwakken ur țɛawaden i yiwen ayagi.
32Hawe'ea toe napolonto' mpo'uli' -raka. Aga Petrus mpo'ai' -i hi ncori-na pai' nakorai' -i.
31Sidna Ɛisa yebda yesselmad-iten yeqqaṛ : Mmi-s n bunadem ilaq ad yenɛețțab aṭas ; a t-nekkṛen lecyux d lmuqedmin imeqqranen akk-d lɛulama n ccariɛa. A t-nɣen, m'ara ɛeddin tlata wussan, a d-iḥyu si ger lmegtin.
33Yesus me'ili' pai' mponaa ana'guru-na, pai' -i ngkaroe Petrus, na'uli' -ki: "Palai-ko topesori! Pekiri-nu tetu-le pekiri manusia', bela pekiri Alata'ala."
32Yenna-yasen-d ayagi ɛinani. Buṭrus ijbed-it weḥd-es, ilumm fell-as.
34Oti toe, Yesus mpokio' tauna to wori' bona morumpu hangkaa-ngkania hante Hi'a pai' ana'guru-na. Na'uli' -raka: "Hema to doko' mpotuku' -a kana mpobahaka konoa-na moto, pai' kana napaha'a kaju parika' -na-- batua-na: kana natuku' hawa' -ku nau' napomate-ki. Oti toe-di pai' lako' ma'ala-i mpotuku' -a.
33Sidna Ɛisa yezzi, imuqel inelmaden-is, yenna i Buṭrus : Wexxeṛ akkin fell-i a Cciṭan ! Ixemmimen-ik mačči n Ṛebbi, meɛna n yemdanen !
35Hema to mpentaei konoa-na moto, uma-i mpai' mporatai katuwua' to lompe'. Aga hema to mpobahaka konoa-na moto sabana petuku' -na hi Aku' pai' sabana Kareba Lompe', nau' napomate-ki, hi'a mpai' to mporata katuwua' to lompe'.
34Sidna Ɛisa yessawel i lɣaci akk-d inelmaden-is, yenna-yasen : Ma yella win yebɣan ad iddu yid-i, ur ilaq ara ad ixemmem ɣef yiman-is, meɛna ilaq ad iqbel leɛtab ɣef ddemma n yisem-iw, ad ibbib amidag-is, a yi-d-itbeɛ.
36Napa kalaua-na tarumpu hawe'ea ka'uaa' dunia', ane uma taratai katuwua' to lompe' hi eo mpeno-na.
35Axaṭer win yebɣan ad isellek taṛwiḥt-is, a s-tṛuḥ ; ma d win ara yesṛuḥen tarwiḥt-is ɣef ddemma-w akk-d lexbaṛ n lxiṛ, a ț-isellek.
37Apa' uma ria napa-napa to ma'ala tasula' -ki katuwua' to lompe' toe.
36Ma yella irbeḥ-ed wemdan ddunit meṛṛa, acu n lfayda i gesɛa ma yesṛuḥ tudert-is ?
38"Mo'oha' -koi hi laintongo' tauna to dada'a pai' to uma mpotuku' -a. Aga hema to me'ea' mpangaku' petuku' -na hi Aku' pai' mpoka'ea' tudui' -ku, Aku' wo'o mpai' me'ea' mpangaku' kahi'a-na topetuku' -ku ane rata-apa mpai' ngkai suruga. Nto'u toe mpai', Aku' Ana' Manusia' mana'u tumai hante mala'eka-mala'eka to moroli', mehini-a hante baraka' -na Tuama-ku."
37D acu ara yefk wemdan iwakken ad icafeɛ taṛwiḥt-is ?
38Ma yella win yessetḥan yis-i akk-d imeslayen-iw ger lǧil-agi amednub, ifesden, ula d Mmi-s n bunadem ad issetḥi yis m'ara d-yas akk-d lmalayekkat iqedsen di lɛaḍima n baba-s.