1Usan-d seg ugemmaḍ n lebḥeṛ ɣer tmurt n ijiṛaziyen.
1 Noonu ñu jàll dex ga, ba teer ci diiwaanu waa Serasa.
2Akken kan i d-yers Sidna Ɛisa si teflukt, ataya yiwen wergaz yezdeɣ uṛuḥani, yeffeɣ-ed si tjebbant iteddu-d ɣuṛ-es.
2 Bi Yeesu génnee gaal gi, nit ku rab jàpp jóge ca sëg ya, daldi ñëw kar ko.
3Yezdeɣ ger iẓekwan, yiwen ur izmir a t-yarez ula s ssnesla
3 Kooku nag ca sëg ya la dëkk, te kenn mënu koo yeew, du ak càllala sax.
4axaṭer acḥal d abrid i t-qqnen s ixelxalen n wuzzal deg iḍaṛṛen, s ssnasel deg ifassen, meɛna yesseɣṛas-iten akk, daymi ur yezmir yiwen a t-iṭṭef.
4 Ndaxte ay yoon yu bare jéngoon nañu ko te yeew ko ak ay càllala, waaye waa ji daldi dagg càllala yi te damm jéng yi, ba kenn amul woon kàttanu téye ko.
5Iḍ d wass nețța deg uneẓruf, yețɛeggiḍ, ijerreḥ iman-is s iblaḍen.
5 Guddi ak bëccëg mu nga woon ca sëg ya ak ca tund ya, di yuuxu te jam yaramam ak ay xeer.
6Mi gwala Sidna Ɛisa si lebɛid, yuzzel-ed yeɣli ɣef tgecrar zdat-es.
6 Bi mu gisee Yeesu fu sore nag, mu daldi dawsi, sukk fa kanamam,
7Iɛeggeḍ s lǧehd : D acu i tebɣiḍ ɣuṛ-i a Ɛisa, a mmi-s n Ṛebbi ɛlayen ? Di leɛnaya-k, ɣef wudem n Ṛebbi ur iyi-țɛețțib ara !
7 di xaacu naan: «Yaw Yeesu Doomu Yàlla Aji Kawe ji, loo may fexeel? Ci turu Yàlla, bu ma mbugal.»
8Axaṭer Sidna Ɛisa yeqqaṛ-as : Effeɣ seg umdan-agi ay aṛuḥani !
8 Ndaxte Yeesu nee woon na ko: «Yaw rab wu bon wi, génnal ci nit ki.»
9Yesteqsa-t yenna-yas : Isem-ik ? Yerra-yas-d : Isem-iw tarbaɛt, axaṭer deg waṭas yid-nneɣ i nella.
9 Noonu Yeesu laaj ko: «Noo tudd?» Mu tontu ko: «Coggal laa tudd, ndaxte ñu bare lanu.»
10Dɣa țḥellilen deg-s rennun iwakken ur ten-yessufuɣ ara si tmurt-nni.
10 Muy ñaan Yeesu lool, ngir mu bañ leen a dàq ca réew ma.
11Yuɣ lḥal tella dinna yiwet n tqeḍɛit n yilfan kessen ;
11 Fekk amoon na fa ca tund wa géttu mbaam-xuux yu bare yuy for.
12ḥellelent nnan-as : Di leɛnaya-k, ǧǧaɣ a nekcem deg yilfan-agi .
12 Rab ya ñaan Yeesu: «Jox nu ndigal, nu dugg mbaam-xuux ya.»
13Iserreḥ-asen, dɣa ffɣen seg wergaz-nni, kecmen deg ilfan-nni, imiren grarben seg wedrar ɣer lebḥeṛ, llan deg wazal n walfin yid-sen, ɣeṛqen meṛṛa.
13 Mu may leen ko. Noonu rab ya génn nit ka, dugg mbaam-xuux ya, ñu daldi bartalu, daanu ca dex ga, lab fa. Mbaam-xuux ya nag matoon nañu ñaari junni.
14Wid ikessen ilfan-nni rewlen, ssawḍen lexbaṛ ɣer temdint akk-d tudrin dɣa lɣaci ṛuḥen-d ad walin ayen yedṛan.
14 Noonu sàmm ya daw ca dëkk ba ak ca àll ba, nettaliji mbir mi, ba nit ñi ñëw, seet li xew.
15Mi d-wwḍen ɣer Sidna Ɛisa, walan win akken tezdeɣ terbaɛt n iṛuḥaniyen yeqqim, yelsa llebsa, yuɣal-ed ɣer leɛqel-is ; imiren ikcem-iten lxuf.
15 Ñu ñëw nag ci Yeesu, gis ka rab ya jàppoon toog, sol ay yére te ànd ak sagoom. Ñu daldi ragal.
16Wid i gḥeḍren ḥekkun-d i wiyaḍ ayen yedṛan d win yețwazedɣen akk-d țqeḍɛit-nni n yilfan.
16 Ña fekke woon mbir ma nag nettali leen mbirum nit ka ak mbaam-xuux ya.
17Imiren bdan țḥellilen Sidna Ɛisa ad iffeɣ si tmurt-nsen.
17 Ci kaw loolu ñu daldi ñaan Yeesu, mu sore seen réew.
18Akken iteddu Sidna Ɛisa ad yali ɣef teflukt, win akken yellan yețwazdeɣ yețḥellil deg-s yeqqaṛ-as : Di leɛnaya-k eǧǧ-iyi ad dduɣ yid-ek.
18 Bi Yeesu di dugg ci gaal gi, ki rab ya jàppoon ñaan Yeesu, ngir ànd ak moom.
19Lameɛna Sidna Ɛisa yugi, yenna-yas : Uɣal ɣer wexxam-ik d leḥbab-ik, teḥkuḍ-asen ayen i k-ixdem Sidi Ṛebbi.
19 Waaye Yeesu mayu ko ko. Mu ne ko: «Ñibbil ci say bokk, nettali leen ni la Boroom bi yërëme, ba defal la lii lépp.»
20Iṛuḥ, yebda yețberriḥ di ɛecṛa n temdinin-nni ayen akk i s-yexdem Sidna Ɛisa. Kra win i s-yeslan yetɛeǧǧeb.
20 Noonu waa ji dem ci diiwaanu Fukki dëkk yi, daldi fa yégle la ko Yeesu defal, ba ñépp waaru.
21Sidna Ɛisa yuɣal s teflukt ɣer ugemmaḍ n lebḥeṛ. Innejmaɛ-ed daɣen lɣaci ɣuṛ-es mi gella rrif n lebḥeṛ.
21 Noonu Yeesu jàllaat dex ga, taxaw ca tefes ga. Te nit ñu bare dajaloo, wër ko.
22Yiwen seg lecyux n lǧameɛ, isem-is Jayṛus, akken i gwala Sidna Ɛisa, yeɣli ɣer iḍaṛṛen-is,
22 Kenn ci njiiti jàngu ba nag, tudd Yayrus, ñëw ci moom. Naka la gis Yeesu, mu daanu ciy tànkam,
23ițḥellil deg-s irennu, yeqqaṛ-as : A Sidi, di leɛnaya-k ! Yelli tețmețțat, ddu-d yid-i ssers ifassen-ik fell-as iwakken aț-țeslek, ur tețmețțat ara !
23 di ko saraxu lu bare naan: «Sama doom ju jigéen mi ngi bëgg a faatu; kaay teg ko loxo, ngir mu wér te dund.»
24Sidna Ɛisa iṛuḥ yid-es. Aṭas n lɣaci i t-itebɛen, ḥerṣen-t si mkul tama.
24 Noonu Yeesu ànd ak moom. Bi muy dem, mbooloo mu réy topp ko, di ko tanc.
25Tella dinna yiwet n tmeṭṭut tehlek, tnac iseggasen nețțat tețțazal d idammen.
25 Amoon na fa nag jigéen ju doon xëpp deret diirub fukki at ak ñaar.
26Tenɛețțab aṭas ger ifassen n ṭṭeba, texṣeṛ ayen akk i tesɛa, meɛna ur teḥli ara, terna tenṭer akteṛ.
26 Sonnoon na lool ci loxoy fajkat yu bare, sànk ci alalam jépp te jëlewu ci genn tan, waaye faf wopp ja yokku.
27Mi tesla heddṛen ɣef Sidna Ɛisa , tṛuḥ-ed deffir-es ger lɣaci, tennul ajellab-is.
27 Noonu mu déggoon turu Yeesu, ne ci boppam: «Su ma laalee ay yéreem rekk, dinaa wér.» Mu jaxasoo ak mbooloo mi nag, doxe ko gannaaw, laal mbubbam.
28Axaṭer teqqaṛ deg iman-is : ma nnuleɣ ulamma d icuḍaḍ n ubeṛnus-is, ad ḥluɣ.
29 Ci saa si deret ji taxaw, mu yég ci yaramam ne, jàngoroom deñ na.
29Imiren kan ḥebsen idammen-nni, tḥulfa ( tḥuss ) i yiman-is teḥla seg waṭan-is.
30 Yeesu yég ci saa si ne, doole génn na ci moom. Mu walbatiku nag ne mbooloo mi: «Ana ku laal samay yére?»
30Di teswiɛt-nni Sidna Ɛisa iḥuss i yiwet n tezmert teffeɣ seg-s. Yezzi ɣer lɣaci-nni yenna : Anwa i d-innulen ajellab-iw ?
31 Ay taalibeem tontu ko: «Xanaa gisuloo mbooloo mi lay wër; ngay laaj: “Ku ma laal?”»
31Inelmaden-is rran-as : Aql-ik ger lɣaci ḥeṛsen-k-id si mkul tama, teqqaṛeḍ anwa i yi-d innulen ?
32 Waaye Yeesu di xool li ko wër, ngir gis ku ko def.
32Nețța yețmuqul di lɣaci i s-d yezzin iwakken ad iwali tameṭṭut-nni.
33 Noonu jigéen ja ñëw, daanu ciy tànkam, wax ko dëgg gépp; mu tiit bay lox, ndaxte xam na li xewoon ci yaramam.
33Tameṭṭut-nni, mi twala ayen yedṛan yid-es texleɛ, tețțergigi ; tṛuḥ-ed teɣli ɣer iḍaṛṛen n Sidna Ɛisa tenna-yas akk tideț.
34 Yeesu ne ko: «Soxna si, sa ngëm faj na la; demal ci jàmm, te na sa jàngoro wàcc.»
34Yenna-yas : A yell-i, d liman-im i kkem-yesseḥlan ; ṛuḥ di lehna, aql-ikkem teṣfiḍ si lehlak-im.
35 Bi Yeesu di wax nag, am na ku jóge ca kër njiit la, mu ñëw naan: «Sa doom faatu na; matatul nuy sonal kilifa gi.»
35Mazal-it yețmeslay, a ten-aya usan-d kra yergazen seg wexxam n Jayṛus ccix-nni n lǧameɛ, nnan-as : Yelli-k temmut, ur țɛețțib ara Sidna Ɛisa.
36 Waaye Yeesu jàppul wax jooju; mu ne njiit la: «Gëmal rekk te bañ a tiit.»
36Lameɛna Sidna Ɛisa mi gesla i imeslayen-nni, yenna i ccix-nni : Ur țțaggad ara, amen kan !
37 Noonu Yeesu dem, ànd ak Piyeer, Saag ak Yowaana rekk, ndaxte mayul keneen, mu ànd ak moom.
37Ur yeǧǧi yiwen ad yeddu yid-es anagar Buṭrus, Yeɛqub akk-d gma-s Yuḥenna.
38 Naka lañu ñëw ci kër njiit li, Yeesu dégg coow li; ñii di jooy, ñii di yuuxu.
38Mi wwḍen ɣer wexxam n ccix-nni n lǧameɛ, Sidna Ɛisa yufa lɣaci yenhewwal, țrun, țmeǧǧiden.
39 Mu dugg ne leen: «Lu ngeen di soow, tey jooy? Janq bi deewul, day nelaw rekk.»
39Yekcem ɣer wexxam yenna-yasen : Iwacu lehwel d imeṭṭawen-agi ? Taqcict ur temmut ara, teṭṭes kan.
40 Waaye ñu di ko ñaawal. Noonu Yeesu génne ñépp, woo baayu janq bi ak yaay ji ak ñi mu àndal, dugg fa janq bi nekk.
40Stehzayen fell-as. Dɣa yessufeɣ iten akk, yewwi imawlan n teqcict-nni akk-d tlata-nni inelmaden, yekcem ɣer texxamt anda tella teqcict-nni ;
41 Mu jàpp loxoom ne ko: «Talita kumi,» liy tekki: «Janq bi, maa ngi la koy wax, jógal.»
41yeṭṭef afus n teqcict-nni yenna-yas : Talita, qumi ! (Yeɛni : « A taqcict, ekker ! »)
42 Ca saa sa janq bi jóg, daldi dox, ndaxte amoon na fukki at ak ñaar. Ñépp daldi waaru, ba ne jomm.
42Imiren kan, tekker-ed teqcict-nni tebda tleḥḥu. Fell-as tnac iseggasen. Wid yellan dinna xelɛen tɛeǧǧben deg wayen walan.
43 Ci kaw loolu Yeesu dénk leen bu wóor, ñu bañ koo siiwal; teg ca naa: «Mayleen janq bi, mu lekk.»
43Sidna Ɛisa iweṣṣa-ten ur țɛawaden i yiwen ayen yedṛan ; dɣa yenna-yasen : Fket-as aț-țečč.