¹Jo'can nak ninye êre, cheq'uehak êch'ôl chi rahoc ut chesic'ak lê mâtan li naxq'ue li Santil Musik'ej. Li mâtan li k'axal lok', a'an xyebal resil li c'a'ru yô chi xc'utbal chêru li Dios.

¹Taotlege armastust ja olge innukad nõudma vaimuande, eriti prohvetlikult kõnelemist!

²Li ani naâtinac sa' jalanil âtin inc'a' naâtinac riq'uin li rech cristianil. Riq'uin ban li Dios naâtinac. Ut mâ ani nata'oc ru li c'a'ru naxye. Riq'uin xcuanquil li Santil Musik'ej naxye lix yâlal li inc'a' natauman ru.

²Sest kes räägib keeli, ei räägi inimestele, vaid Jumalale, sest keegi ei mõista teda, ta räägib vaimu ajel ju saladusi.

³Ut li ani naxye resil li nac'ute' chiru xban li Dios, li jun a'an naxtenk'aheb li rech aj pâbanelil sa' lix pâbâleb. Naxch'olob xyâlal chiruheb ut naxc'ojobeb xch'ôl.

³Aga kes prohvetlikult kõneleb, see kõneleb inimestele nende ehitamiseks ja julgustamiseks ja lohutamiseks.

⁴Li ani naâtinac sa' jalanil âtin naxtenk'a rib xjunes rib. Abanan li ani naxch'olob xyâlal li râtin li Dios, li jun a'an naxtenk'aheb li rech aj pâbanelil sa' lix pâbâleb.

⁴Kes keeli räägib, ehitab iseennast, prohvetlikult kõneleja ehitab aga kogudust.

⁵Nacuaj raj nak chêjunilex tex-âtinak ta sa' jalanil âtin li inc'a' natauman ru. Abanan k'axal cui'chic nacuaj raj nak chêjunilex têye resil reheb lê ras êrîtz'in sa' lê râtinobâl c'a'ru quic'ute' chêru xban li Dios. K'axal us nak têye li râtin li Dios sa' lê râtinobâl chiru li âtinac sa' jalanil âtin li inc'a' natauman ru. Abanan cui junak naâtinac sa' jalanil âtin, tento nak tâjalmânk ru li râtin re nak eb laj pâbanel te'xtau ru li c'a'ru tixye ut te'tenk'âk xban.

⁵Ma tahaksin, et teie kõik räägiksite keeli, aga veel enam, et te kõneleksite prohvetlikult, sest see, kes kõneleb prohvetlikult, on suurem keelterääkijast, olgu siis, et ta ise neid ka tõlgendab, et see ehitaks kogudust.

⁶Ex inhermân, ¿c'a'ru tâoc cui' êre nak tincuulak êriq'uin ut tinâtinak êriq'uin sa' jalanil âtin li inc'a' natauman ru? Mâc'a' aj e. Abanan cui tinâtinak êriq'uin sa' lê râtinobâl, texintenk'a nak tinch'olob xyâlal chêru jo' quic'ute' chicuu xban li Dios. Ut tâc'anjelak chêru cui tinye êre li râtin li Dios ut tinye êre c'a'ru tâc'ulmânk jo' tz'îbanbil sa' li Santil Hu.

⁶Nüüd aga, vennad, kui ma tuleksin teie juurde ja räägiksin keeli - mis kasu ma teile tooksin, kui ma teile ei räägiks kas ilmutuse või tunnetuse alusel, või prohvetlikku sõna või õpetust?

⁷Ut jo'can ajcui' li c'a'ak re ru inc'a' yo'yo jo' li xôlb ut li arpa. Cui inc'a' nach'e'man chi tz'akal inc'a' nac'utun li c'a'ru yô chixyâbasinquil ut mâc'a' rajbal nak nach'e'man.

⁷Nõnda on ka hingetute pillidega, olgu vile või keelpill: kui nende helid ei erineks, kuidas siis saadaks aru, mis on puhutud vilel või mängitud keelpillil?

⁸Ut nak tâyâbasîk li trompeta re xbokbaleb li soldado, cui inc'a' ch'olch'o ru lix yâb, ¿ma te'xcauresi ta bi' rib chi xic chi pletic?

⁸Sest kui pasun teeks ebaselget häält, kes siis hakkaks valmistuma sõjaks?

⁹Ut jo'can ajcui' lâex cui inc'a' nequex-âtinac chi tz'akal re ru, ¿chanru nak tâtaumânk ru li c'a'ru yôquex chixyebal? Yal na-oso' sa' ik' ut mâc'a' rajbal li têye.

⁹Nõnda ka teie, kui te keelt kasutades ei anna selge tähendusega sõnu, kuidas siis võib mõista, mida räägitakse? Te räägite siis ju tuulde.

¹⁰Yâl nak q'uila pây chi âtinobâl cuan sa' ruchich'och' ut chixjunil cuan xyâlal ut natauman ru.

¹⁰Niipalju kui maailmas ongi keeli, ükski neist ei ole kõlatu.

¹¹Abanan cui lâin inc'a' nintau ru li râtinobâl junak, li jun a'an mâc'a' rajbal nak yôk chi âtinac cuiq'uin ut mâc'a' ajcui' rajbal nak yôkin chi âtinac riq'uin.

¹¹Kui ma nüüd ei tea kõne tähendust, siis olen ma rääkijale umbkeelne ja rääkija on minule umbkeelne.

¹²Lâex nequeraj xc'ulbal li mâtan naxq'ue li Santil Musik'ej. Abanan lâin ninye êre chesic'ak li mâtan li natenk'an reheb chixjunileb laj pâbanel.

¹²Nõnda ka teie, kui te juba nii innukalt taotlete vaimuandeid, siis püüdke, et teil oleks neid küllaga koguduse ehitamiseks.

¹³Ut li ani cuan xmâtan chi âtinac sa' jalanil âtin, li inc'a' natauman ru, chixtz'âmahak chiru li Dios re nak târûk tixye xyâlal li c'a'ru quixye sa' li jalanil âtin re nak târûk tixch'olob xyâlal chiruheb li rech aj pâbanelil.

¹³Seepärast, kes räägib keeli, palvetagu, et ta võiks neid ka tõlgendada.

¹⁴Cui lâin tintijok sa' jalanil âtin lin musik' tâtijok ut lâin inc'a' nintau ru li c'a'ru tinye chi moco tixtenk'aheb li cuech aj pâbanelil.

¹⁴Kui ma keeli rääkides palvetan, siis palvetab mu vaim, aga mu mõistus on viljatu.

¹⁵¿C'a'ru tinbânu chi jo'canan? Tintijok riq'uin lin musik' chi inc'a' tintau ru li tinye ut tento ajcui' nak tintijok riq'uin lin c'a'ux re nak tâtaumânk ru li c'a'ru tinye. Ut tinbichânk riq'uin lin musik' chi inc'a' tintau ru li tinye ut tinbichânk ajcui' riq'uin lin c'a'ux re nak tâtaumânk ru li c'a'ru tinye.

¹⁵Kuidas siis nüüd? Ma tahan palvetada vaimus, aga tahan palvetada ka mõistusega, tahan laulda vaimus, aga tahan laulda ka mõistusega.

¹⁶Cuan li inc'a' neque'xtau ru lix yâlal chirix li jalanil âtin. Cui yôcat chixlok'oninquil li Dios ca'aj cui' riq'uin lâ musik', eb a'an inc'a' te'xtau ru li tâye xban nak yôcat chi âtinac sa' jalanil âtin. ¿Chan put ru nak te'xye "jo'can taxak" cui inc'a' neque'xtau ru li yôcat chixyebal?

¹⁶Sest muidu, kui sa õnnistad vaimus, kuidas saab kõrvalseisja öelda sinu tänupalve peale 'Aamen', kuna ta ju ei tea, mida sa ütled?

¹⁷Yâl nak yôcat chixlok'oninquil li Dios, abanan li jun chic inc'a' tâtenk'âk xban lâ tij xban nak inc'a' naxtau ru li c'a'ru yôcat chixyebal.

¹⁷Sest sa võid küll tänada ilusasti, kuid teist see ei ehita.

¹⁸Ninbantioxi chiru li Dios nak nabal sut ninâtinac sa' jalanil âtin. Lâex inc'a' quex-âtinac nabal sut sa' jalanil âtin jo' lâin.

¹⁸Ma tänan Jumalat, et ma räägin keeli rohkem kui teie kõik,

¹⁹Aban lâin ninye nak sa' xyânkeb laj pâbanel k'axal us raj nak tinye cuib oxibak chi âtin li te'xtau ru re nak tebintzol chi tz'akal chiru nak tinye lajêbak mil chi âtin sa' jalanil âtin ut inc'a' te'xtau ru li tinye.

¹⁹kuid koguduse keskel ma tahaksin rääkida pigem viis sõna oma mõistusega, et ka teisi õpetada, kui kümme tuhat sõna keeltega.

²⁰Ex inhermân, chanchanakex li c'ula'al xban nak eb li c'ula'al inc'a' neque'xbânu li mâusilal. Abanan mexc'oxlac jo' neque'c'oxlac li coc'al. Tz'akalak ban re ru lê c'a'ux xban nak moco coc'alex ta chic.

²⁰Vennad, ärge olge lapsed mõtlemise poolest! Olge lapsed kurjas, mõtlemise poolest aga täiskasvanud!

²¹Jo'ca'in tz'îbanbil sa' li Santil Hu li quixye li Dios najter chirixeb laj Israel: Eb lin tenamit inc'a' neque'raj rabinquil li cuâtin. Jo'can nak sa' jalan âtinobâl tincuâtinaheb. Tintakla jalan xtenamit chixyebal li cuâtin reheb. Abanan chi moco chi jo'can tine'rabi, chan li Kâcua'. (Isa. 28:11-12)

²¹Seadusesse on kirjutatud: 'Ma räägin sellele rahvale teiste keeltega ja teiste huultega, ent nad ei võta nõndagi kuulda,' ütleb Issand.

²²Riq'uin a âtin a'in nakanau nak li mâtan re âtinac sa' jalan âtinobâl, a'an q'uebil jo' retalil lix cuanquilal li Dios chiruheb li mâcua'eb aj pâbanel. Ut li mâtan re xyebal li c'a'ru naxc'utbesi li Dios, a'an q'uebil re xtenk'anquileb laj pâbanel.

²²Nii ei ole siis keeled tunnustäheks usklikele, vaid uskmatuile, ent prohvetlikult kõnelemine ei ole uskmatuile, vaid usklikele.

²³Nak eb laj pâbanel te'xch'utub ribeb ut cui chixjunileb te'oc chi âtinac sa' jalan âtin inc'a' natauman ru, cui te'oc aran li mâcua'eb aj pâbanel malaj te'oc aran li inc'a' neque'xtau ru li na'leb a'in, te'xye nak lôqueb ru.

²³Kui nüüd terve kogudus tuleks kokku ühte paika ja kõik räägiksid keeli ning kõrvalseisjad või uskmatud astuksid sisse, kas nad ei ütleks, et te jampsite?

²⁴Abanan cui eb laj pâbanel te'xch'olob xyâlal li c'a'ru quiyehe' reheb xban li Dios, nak tox-oc sa' xyânkeb junak mâcua' aj pâbanel malaj li toj mâji' naxtau ru lix yâlal a'an, li jun a'an tixq'ue retal nak a'an aj mâc ut tixq'ue ajcui' retal li c'a'ru yô chirabinquil.

²⁴Kui nad aga kõik kõneleksid prohvetlikult ja sisse astuks mõni uskmatu või kõrvalseisja, siis kõik tooksid esile tema olukorra ja arvustaksid teda.

²⁵Li Dios tixc'ut chiru chi tz'akal c'a'ru cuan sa' xch'ôl. Ut li jun a'an tixcuik'ib rib ut tixlok'oni li Dios ut tixye nak relic chi yâl li Dios cuan sa' xyânkeb laj pâbanel.

²⁵Siis saaks avalikuks, mis on varjul tema südames, ning nõnda ta heidaks silmili maha, kummardaks Jumalat ja tunnistaks: Jumal on tõesti teie seas.

²⁶Ex hermân, a'an a'in li nacuaj xyebal êre. Nak têch'utub êrib chixlok'oninquil li Dios, jalan jalânk têbânu chêjûnkalex. Cuan tixc'am chak junak bich; cuan li tâq'uehok na'leb; cuan li tâyehok re li quic'ute' chiru xban li Dios; cuan li tâyehok junak na'leb riq'uin jalanil âtin ut cuan ajcui' li tâjalok ru li tâyemânk sa' li jalanil âtin. Abanan chixjunil li têbânu, chebânuhak re xtenk'anquileb laj pâbanel chi q'uîc sa' lix pâbâleb.

²⁶Kuidas siis nüüd, vennad? Kui te tulete kokku, siis on igaühel midagi: on laulu, on õpetust, on ilmutust, on keelterääkimist, on nende tõlgendamist - see kõik toimugu ülesehitamiseks.

²⁷Cui cuanqueb li te'raj âtinac sa' jalanil âtin, naru neque'âtinac cuibak malaj oxibak ut chixjûnkaleb te'âtinak. Ut cuânk ajcui' junak chic li tâjalok ru li te'xye.

²⁷Kui keegi räägib keeli, siis rääkigu kaks või kõige rohkem kolm, ja järjekorras, ning üks tõlgendagu.

²⁸Abanan cui mâ ani naru tâjalok ru li jalanil âtin, inc'a' te'âtinak sa' jalanil âtin sa' li ch'utubaj ib. Yal sa' xch'ôleb ban te'âtinak chiru li Dios.

²⁸Aga kui tõlgendajat ei ole, siis ta olgu koguduses vait - rääkigu iseendale ja Jumalale.

²⁹Cheq'ueheb chi âtinac cuibak malaj oxibak li profeta li neque'yehoc resil li c'a'ru quic'ute' chiruheb xban li Dios, ut li jun ch'ol chic te'tz'ilok âtin chirix re xnaubal ma riq'uin na li Dios xchal chak li xe'xye.

²⁹Prohvetitest kõnelgu kaks või kolm ning teised hinnaku kõneldut.

³⁰Ut cui cuan c'a'ru tâc'utek' xban li Dios chiru li ani c'ojc'o aran sa' li ch'utubaj ib, li jun a'an tixtz'âma chiru li yô chi âtinac nak tixye li c'a'ru xc'ute' chiru xban li Dios. Ut li ani yô chi âtinac chixq'uehak xna'aj re tââtinak.

³⁰Aga kui kellelegi teisele, kes istub, ilmutatakse midagi, siis esimene jäägu vait.

³¹Chêjunjûnkalex târûk têye li c'a'ru xc'ute' chêru xban li Dios re nak chixjunileb laj pâbanel te'xtzol rib ut tâcacuûk xch'ôleb sa' lix pâbâleb.

³¹Te võite ju kõik ükshaaval prohvetlikult kõnelda, et kõik õpiksid ja kõik saaksid virgutust.

³²Cui yâl nak li Dios xc'utuc chêru li c'a'ru têye, li Dios textenk'a chiroybeninquil jok'e tex-oc chi âtinac re nak chi jo'can chêjunjûnkalex tex-âtinak.

³²Ja prohvetite vaimud alistuvad prohvetitele.

³³Li Dios inc'a' naraj nak tâcuânk li po'oj ib sa' xyânkeb laj pâbanel. Naraj ban nak cuânk li tuktûquil usilal sa' xyânkeb.

³³Sest Jumal ei ole korratuse, vaid rahu Jumal. Nõnda nagu on kõigis pühade kogudustes:

³⁴Eb li ixk inc'a' te'âtinak sa' li ch'utubaj ib re xlok'oninquil li Dios. Te'xpâb a'in xban nak jo'can tz'îbanbil sa' lix chak'rabeb laj judío. Jo'ca'in na-uxman sa' xyânkeb chixjunileb laj pâbanel yalak bar.

³⁴olgu naised koguduses vait, sest neil ei ole lubatud rääkida, vaid nad alistugu, nagu ka Seadus ütleb.

³⁵Cui cuan c'a' re ru te'raj xnaubal che'xpatz'ak reheb lix bêlom nak te'cuulak sa' rochocheb ut a'an tixch'olob xyâlal. Xutânal chok' reheb cui tââtinak junak ixk sa' xyânkeb nak ch'utch'ûqueb chixlok'oninquil li Dios.

³⁵Aga kui nad tahavad midagi õppida, siis küsigu kodus oma meeste käest. Sest naisele on häbiks koosolekul rääkida.

³⁶Chijulticok' êre nak mâcua'ex lâex quextiquiban chak re li râtin li Dios. Ac cuan ajcui' chalen chak junxil. Ut moco ca'aj cui' ta lâex quex-abin re.

³⁶Kas Jumala sõna on lähtunud teist või üksnes teieni jõudnud?

³⁷Mâre cuan sa' êyânk li naxc'oxla nak a'an profeta malaj naxc'oxla nak cuan jun chic xmâtan q'uebil re xban li Santil Musik'ej. Cui jo'can naxc'oxla, chixnauhak nak li yôquin chixtz'îbanquil sa' li hu a'in, a'an ajcui' li chak'rab q'uebil cue xban li Dios.

³⁷Kui keegi tundub endale prohvetina või vaimusaanuna, küll ta siis tunneb, et see, mis ma teile kirjutan, on Issanda käsk.

³⁸Ut cui cuan junak inc'a' naxpâb li yôquin chixtz'îbanquil, lâex inc'a' ajcui' têpâb li c'a'ru tixye a'an.

³⁸Kui aga mõni seda ära ei tunne, siis ei tunta tedagi.

³⁹Jo'can ut ex inhermân, cheq'uehak êch'ôl chixch'olobanquil xyâlal li c'a'ru quic'ute' chêru xban li Dios ut mêram chiru li ani naraj âtinac sa' jalanil âtin.Abanan li c'a'ru têbânu nak têch'utub êrib, chebânuhak chixjunil chi tz'akal re ru ut sa' xyâlal.

³⁹Niisiis, mu vennad, taotlege innukalt prohvetlikult kõnelemist ja ärge keelake keelterääkimist;

⁴⁰Abanan li c'a'ru têbânu nak têch'utub êrib, chebânuhak chixjunil chi tz'akal re ru ut sa' xyâlal.

⁴⁰aga kõik sündigu viisakalt ja korra järgi.