¹Sa' xyânkeb laj pâbanel aran Antioquía cuanqueb profeta ut cuanqueb aj tzolonel. A'aneb a'in: laj Bernabé, laj Simón li neque'xye Niger re, laj Lucio Cirene xtenamit, laj Manaén li quiq'uiresîc riq'uin laj Herodes li acuabej, ut laj Saulo.

¹Aga Antiookias olevas koguduses oli prohveteid ja õpetajaid: Barnabas, Siimeon, keda hüüti Nigeriks, Luukius Küreenest, Manaeen, kes oli kasvanud üles koos nelivürst Heroodesega, ja Saulus.

²Nak yôqueb chi tijoc chiru li Dios ut chi ayunic, li Santil Musik'ej quixye reheb: -Q'uehomakeb xjuneseb laj Saulo ut laj Bernabé re nak te'xbânu li c'anjel a'in li sic'bileb cui' ru inban, chan.

²Kui need siis Issandat teenisid ja paastusid, ütles Püha Vaim: 'Eraldage mulle Barnabas ja Saulus tööle, milleks ma olen nad kutsunud!'

³Que'xbânu lix ayûn ut que'tijoc nak que'xq'ue li ruk'eb sa' xbêneb laj Saulo ut laj Bernabé. Tojo'nak que'xchak'rabiheb.

³Siis nad paastusid ja palvetasid, panid oma käed nende peale ning saatsid nad teele.

⁴Laj Saulo ut laj Bernabé que'côeb Seleucia jo' quiyehe' reheb xban li Santil Musik'ej. Que'el aran ut que'côeb chiru ha' toj Chipre.

⁴Kui nad olid Püha Vaimu poolt teele saadetud, tulid nad alla Seleukeiasse ja purjetasid Küprosele.

⁵Ut nak que'cuulac Salamina, que'xch'olob xyâlal li râtin li Dios sa' eb li cab li neque'xch'utub cui' ribeb laj judío. Ut laj Juan Marcos yô ajcui' chixtenk'anquileb.

⁵Ja kui nad jõudsid Salamisesse, kuulutasid nad Jumala sõna juudi sünagoogides. Neil oli ka Johannes abiliseks.

⁶Yôqueb chixbeninquil chixjunil li na'ajej li sutsu sa' ha'. Que'cuulac sa' li tenamit Pafos. Aran que'xtau jun aj tûl aj judío. Barjesús lix c'aba'. Li cuînk a'an aj balak'. Naxye nak sa' xc'aba' li Dios naâtinac. Abanan moco yâl ta.

⁶Nad käisid läbi terve saare Pafosest saadik. Seal leidsid nad ühe juudi nõia ning valeprohveti nimega Barjeesus.

⁷Li cuînk a'an cuan riq'uin laj Sergio Paulo, li q'uebil xcuanquil chi taklânc sa' li na'ajej a'an. Laj Sergio Paulo, li cuan xna'leb, quixtakla xbokbaleb laj Saulo ut laj Bernabé xban nak quiraj rabinquil li râtin li Dios.

⁷See oli maavalitseja Sergius Pauluse juures, kes oli mõistlik mees. Too kutsus Barnabase ja Sauluse enese juurde ning soovis kuulata Jumala sõna.

⁸Abanan yô chi ch'i'ch'i'înc laj Barjesús laj tûl. (Chi jalbil ru li c'aba'ej a'an naraj naxye Elimas.) Yô chixch'i'ch'i'inquileb xban nak inc'a' quiraj nak tâpâbânk laj Sergio Paulo.

⁸Aga neile pani vastu Elümas, 'nõid' - sest nõnda tuleb tõlkida ta nime -, püüdes maavalitsejat usust eemale pöörata.

⁹Xban nak cuan li Santil Musik'ej riq'uin, laj Saulo li nayeman ajcui' aj Pablo re, quixnau nak inc'a' us xna'leb laj Barjesús. Jo'can nak quixca'ya sa' ru.

⁹Aga Saulus, keda hüütakse Pauluseks, täis Püha Vaimu, vaatas teda teravalt

¹⁰Ut quixye re: -Lâat chanchanat laj tza. Lâat aj tic'ti'. Xic' nacacuil li tîquilal. Junes balak'ic ut mâusilal nacabânu. Lâat nacapo' ru li rusilal li Kâcua'.

¹⁰ja ütles: 'Oh sa kuradi poeg, täis kõiksugu kavalust ja kõiksugu kelmust, kõige õiguse vaenlane, kas sa ei lakka Issanda sirgeid teid väänamast?

¹¹Anakcuan li Kâcua' târakok âtin sa' âbên. Tatmutz'ok' ut najt inc'a' tâilok xnak' âcuu, chan laj Pablo. Ut sa' junpât quimoy ut quik'ojyîno' sa' xnak' ru. Quixyal xsic'bal ani tâch'ilônk re.

¹¹Ja nüüd, vaata, Issanda käsi tuleb su peale ja sa jääd pimedaks ega näe päikest tükil ajal!' Ja otsekohe langes Elümase üle pimedus ning ringi tammudes otsis ta talutajaid.

¹²Ut nak laj Sergio Paulo quiril li c'a'ru quixc'ul laj tûl, quixpâb li Kâcua'. Sachso xch'ôl chirabinquil li tijleb chirix li Kâcua'.

¹²Kui maavalitseja nägi, mis juhtus, hakkas ta uskuma, olles hämmastunud Issanda õpetusest.

¹³Laj Pablo que'el Pafos sa' jucub jo'queb ajcui' li rochben ut que'côeb Perge xcuênt Panfilia. Aran que'xcanab ribeb ut laj Juan Marcos quisuk'i Jerusalén.

¹³Aga Paulus ja tema kaaslased purjetasid edasi Pafosest ja tulid Pergesse, Pamfüüliamaale. Seal Johannes lahkus neist ja pöördus tagasi Jeruusalemma.

¹⁴Eb a'an que'nume' Perge ut que'cuulac Antioquía xcuênt Pisidia. Sa' li hilobâl cutan que'oc sa' li cab li neque'xch'utub cui' ribeb laj judío ut que'c'ojla aran.

¹⁴Aga nemad läksid Pergest edasi ja jõudsid Pisiidia-poolsesse Antiookiasse. Hingamispäeval läksid nad sünagoogi ja istusid maha.

¹⁵Eb laj c'amol be que'ril xsa' li chak'rab ut que'ril ajcui' xsa' li hu li que'xtz'îba li profeta. Ut chirix a'an que'xye re laj Pablo: -Ex kas kîtz'in, cui cuan li c'a'ru têye re xq'uebal xcacuil xch'ôleb li tenamit, takaj rabinquil anakcuan, chanqueb.

¹⁵Pärast Seaduse ja Prohvetite ettelugemist läkitasid sünagoogi vanemad neile sõna: 'Mehed-vennad, kui teil on mõni julgustussõna rahva jaoks, siis öelge!'

¹⁶Quixakli laj Pablo ut quixtaksi li ruk' re xyebal reheb nak inc'a' chic te'chokînk. Quixye: -Ex aj judío ut lâex li mâcua'ex aj judío, li nequelok'oni li Kâcua', abihomak li tinye êre.

¹⁶Siis tõusis Paulus üles, viipas käega ja ütles:'Iisraeli mehed ja teie, kes kardate Jumalat, kuulge!

¹⁷Li Dios li neque'xlok'oni li ralal xc'ajol laj Israel, a'an quixsiq'ueb ru li kaxe'tônil yucua'. Quirosobtesiheb ut quixtamresiheb nak cuanqueb aran Egipto. Ut riq'uin xnimal xcuanquil quirisiheb sa' li tenamit a'an.

¹⁷Iisraeli rahva Jumal valis ära meie isad ja tegi nendest suure rahva, kui nad olid pagulastena Egiptuses, ja ta tõi nad sealt välja kõrgele tõstetud vägeva käega.

¹⁸Ca'c'âl chihab quixcuy chak rilbaleb nak yôqueb chak chi numec' sa' li chaki ch'och'.

¹⁸Ja ligi nelikümmend aastat talus ta nende kombeid kõrbes;

¹⁹Quixsach ruheb cuukub li xnînkal ru tenamit sa' li na'ajej Canaán ut li na'ajej a'an quicana chok' reheb laj Israel.

¹⁹ja ta hävitas seitse rahvast Kaananimaal ja andis nende maa neile pärandiks

²⁰Chixjunil a'in quic'ulman chiru câhib ciento riq'uin mero ciento chihab. Chirix a'an li Dios quixq'ueheb aj rakol âtin chi taklânc sa' xbêneb toj qui-oc laj Samuel li profeta.

²⁰ligi neljasaja viiekümneks aastaks. Ja pärast seda andis ta neile kohtumõistjaid prohvet Saamueli ajani.

²¹Chirix chic a'an que'xtz'âma xreyeb. Ut li Dios quixq'ue laj Saúl chok' xreyeb. A'an quitaklan sa' xbêneb chiru ca'c'âl chihab. Laj Saúl a'an ralal laj Cis xcomoneb li ralal xc'ajol laj Benjamín.

²¹Ja seejärel nad palusid endale kuningat, ja Jumal andis neile neljakümneks aastaks Sauli, Kiisi poja, mehe Benjamini suguharust.

²²Ut nak qui-isîc laj Saúl, li Dios quixq'ue laj David chok' xreyeb ut quixye: -Xinsic' ru laj David ralal laj Isaí. Nacuulac chicuu lix na'leb li cuînk a'an. A'an tixbânu chixjunil li c'a'ru nacuaj lâin, chan.

²²Ja kui ta selle oli tagandanud, äratas ta neile kuningaks Taaveti, kellest ta ka tunnistas: 'Ma olen leidnud Taaveti, Iisai poja, endale meelepärase mehe, kes teeb kõik mu tahtmist mööda.'

²³Ut sa' xyânkeb li ralal xc'ajol a'an, li Dios quixq'ue chi yo'lâc li Jesús laj Colol re li tenamit Israel jo' quixyechi'i reheb.

²³Sellesama mehe soost on Jumal oma tõotust mööda toonud Jeesuse Iisraelile Päästjaks.

²⁴Nak toj mâji' nac'ulun li Jesús, laj Juan yô chixch'olobanquil chiruheb chixjunileb laj Israel nak tento te'xyot' xch'ôl te'xjal xc'a'ux ut te'xc'ul li cubi ha'.

²⁴Enne tema tulekut kuulutas Johannes meeleparandusristimist kogu Iisraeli rahvale.

²⁵Nak ac rakec' re xbânunquil lix c'anjel, laj Juan quixye, "¿Anihin lâin nak nequec'oxla? Moco lâin ta li yôquex chiroybeninquil. Châlc ban re chicuix li yôquex chiroybeninquil. A'an nim xcuanquil chicuu lâin. Moco inc'ulub ta xhitbal xc'âmal lix xâb," chan laj Juan.

²⁵Kui Johannes oli oma elukäiku lõpetamas, ütles ta: 'Mina ei ole see, kelle te arvate minu olevat, kuid vaata, pärast mind tuleb see, kelle jalatsit jalast päästma mina ei ole väärt.'

²⁶Ex kas kîtz'in, lâex ralal xc'ajol laj Abraham, ut lâex li mâcua'ex aj judío li nequexucua ru li Dios, taklanbil chak chok' êre laj Colonel.

²⁶Mehed-vennad, Aabrahami soo lapsed, ja need teie seas, kes Jumalat kardavad: meile on läkitatud see päästesõna.

²⁷Li cuanqueb Jerusalén ut eb li neque'taklan sa' xbêneb li tenamit inc'a' que'xtau ru li que'xye eb li profeta. Inc'a' que'xnau nak li Jesús, a'an laj Colonel. Abanan nak que'xk'axtesi chi câmc li Jesús, quitz'akloc ru li âtin li que'xye li profeta, li na-ile' chiruheb rajlal sa' li hilobâl cutan.

²⁷Sest Jeruusalemma elanikud ja nende ülemad ei tundnud teda ära, ja saatsid nõnda oma kohtuotsusega täide prohvetite ütlused, mida igal hingamispäeval loetakse,

²⁸Usta inc'a' que'xtau xmâc, que'xtz'âma chiru laj Pilato nak tixq'ue chi camsîc li Jesús.

²⁸ja ühtegi surmasüüd leidmata palusid nad Pilaatust, et ta hukataks.

²⁹Nak ac xc'ul chixjunil li raylal li quiyehe' chak chirix xbaneb li profeta junxil, que'risi chiru cruz ut que'xmuk.

²⁹Ja kui nad olid täitnud kõik, mis temast oli kirjutatud, võeti ta ristipuult maha ja pandi hauda.

³⁰Abanan li Dios quixcuaclesi cui'chic chi yo'yo sa' xyânkeb li camenak.

³⁰Jumal aga äratas ta surnuist üles.

³¹Ut chiru nabal cutan qui-ile' ru xbaneb li que'ochbenin re junxil nak qui-el Galilea ut cô Jerusalén. Ut a'aneb chic neque'yehoc resil li que'ril reheb li tenamit anakcuan.

³¹Ta oli palju päevi nähtav neile, kes koos temaga olid tulnud Galileast üles Jeruusalemma. Needsamad on nüüd tema tunnistajad rahva ees.

³²Jo'can ajcui' lâo yôco chixch'olobanquil chêru li châbil esilal a'in: nak li Dios quixcuaclesi cui'chic chi yo'yo li Jesucristo.

³²Ja meie kuulutame teile rõõmusõnumit isadele antud tõotusest,

³³Quitz'akloc ru chok' ke lâo li alal c'ajolbej li quixyechi'i chak li Dios reheb li kaxe'tônil yucua' junxil jo' tz'îbanbil retalil sa' li hu Salmos li naxye chi jo'ca'in: Lâat li tz'akal cualal. Anakcuan xatinq'ue sa' âcuanquil, chan li Dios. (Sal. 2:7)

³³et Jumal Jeesust üles äratades on täielikult täitnud tõotuse nende lastele, meile - nagu ka teises laulus on kirjutatud: 'Sina oled mu Poeg, täna ma olen su sünnitanud.'

³⁴Quixcuaclesi cui'chic chi yo'yo sa' xyânkeb li camenak ut inc'a' chic tâcâmk jo' tz'îbanbil retalil sa' li hu Isaías li naxye chi jo'ca'in: Lâin texcuosobtesi ut tinq'ue êre li mâtan li quinyechi'i re laj David junxil. (Isa. 55:3)

³⁴Et ta on tema surnuist üles tõusta lasknud, nõnda et ta eales ei pöördu tagasi kõdunemisse, seda on ta öelnud nii: 'Ma täidan teile need Taavetile antud pühad ja kindlad tõotused.'

³⁵Ut naxye ajcui' sa' li Salmos: Inc'a' tâcanab chi k'âc lix tibel lâ Santil Alal. (Sal. 16:10)

³⁵Seepärast ütleb ta ka teisal: 'Sina ei lase oma Pühal näha kõdunemist.'

³⁶Relic chi yâl laj David nak toj yo'yôk quic'anjelac chiru lix tenamit jo' quiraj li Dios. Quicam ut quimuke' chixc'atk lix xe'tônil yucua' ut quik'a lix tibel.

³⁶Sest Taavet, kui ta oma sugupõlve ajal Jumala tahtmist oli teeninud, uinus magama ja maeti oma esivanemate juurde ning nägi kõdunemist,

³⁷Abanan li jun li quicuaclesîc cui'chic chi yo'yo xban li Dios, a'an inc'a' quik'a lix tibel.

³⁷see aga, kelle Jumal on üles äratanud, ei näinud kõdunemist.

³⁸Jo'can ut nak chenauhak lâex, kas kîtz'in, nak nakajultica chêru nak ca'aj cui' sa' xc'aba' li Jesús li quicuacli cui'chic chi yo'yo cuan xcuybal xsachbal lê mâc.

³⁸Olgu siis teile teada, mehed-vennad, et tema kaudu kuulutatakse teile pattude andeksandmist, ja see õigeksmõist, mida te ei suutnud leida Moosese Seaduses,

³⁹Inc'a' quitîcobresîc xch'ôleb li kaxe'tônil yucua' riq'uin xbânunquil li naxye sa' lix chak'rab laj Moisés, abanan anakcuan naru chic tâtîcobresîk kach'ôl riq'uin xpâbanquil li Jesús.

³⁹on temas, kelles see on täielikult võimalik igale inimesele, kes usub.

⁴⁰Jo'can nak cheq'uehak retal chi us re nak inc'a' tâchâlk sa' êbên li raylal li que'xye chak li profetas junxil.

⁴⁰Vaadake siis, et teile ei juhtuks, mis on öeldud prohvetite kirjades:

⁴¹A'an a'in li que'xtz'îba li profeta junxil: Cherabihak, lâex li nequextz'ektânan re li cuâtin. Chisachk êna'leb ut chex-osok' ta. Lâin yôquin chixbânunquil jun li sachba ch'ôlej sa' eb li cutan a'in. Li sachba ch'ôlej li yôquin chixbânunquil inc'a' raj têpâb cui yal ani ta junak tâserak'înk êre. (Hab. 1:5)

⁴¹'Vaadake, te põlastajad, ja imestage ja hävige. Sest ma teen ühe teo teie päevil, teo, mida te ei usuks, kui keegi seda teile jutustaks.''

⁴²Nak que'el laj Pablo ut laj Bernabé sa' li cab li neque'xch'utub cui' ribeb laj judío, li mâcua'eb aj judío que'xtz'âma chiru laj Pablo nak tâchâlk cui'chic sa' li hilobâl cutan jun chic re nak tixch'olob cui'chic xyâlal chiruheb.

⁴²Kui nad siis välja läksid, paluti apostleid ka järgmisel hingamispäeval neid asju rääkima.

⁴³Nak que'xchak'rabiheb li tenamit, nabaleb laj judío jo'queb ajcui' li que'oc sa' xyânkeb a'an que'xtâke laj Pablo ut laj Bernabé. Laj Pablo ut laj Bernabé yôqueb chixq'uebal xna'lebeb re nak te'cuânk sa' xyâlal jo' naraj li Dios.

⁴³Pärast sünagoogist äraminekut järgnesid paljud juudid ja jumalakartlikud proselüüdid Paulusele ja Barnabasele, kes vestlesid nendega ja veensid neid jääma Jumala armusse.

⁴⁴Sa' li hilobâl cutan jun chic, yal cuib oxib aj chic li inc'a' que'cuulac chi abînc nak que'xch'utub ribeb chixjunileb li cuanqueb sa' li tenamit chirabinquil li râtin li Dios li tixye laj Pablo.

⁴⁴Aga järgmisel hingamispäeval kogunes peaaegu kogu linn Issanda sõna kuulama.

⁴⁵Ut nak que'ril li q'uila tenamit eb li neque'c'amoc be sa' xyânkeb laj judío, c'ajo' nak que'cako' xch'ôleb. Que'oc chixcuech'inquil laj Pablo. Que'xhob ut que'xmajecua.

⁴⁵Rahvahulki nähes muutusid juudid väga kadedaks ja vaidlesid pilgates vastu Pauluse sõnadele.

⁴⁶Laj Pablo ut laj Bernabé que'xye chi cauheb xch'ôl: -Relic chi yâl nak xbên cua raj êre lâex aj judío xkaye resil li râtin li Dios. Abanan lâex xetz'ektâna ut xec'oxla nak moco êc'ulub ta li junelic yu'am. Jo'can nak anakcuan takaye resil reheb li mâcua'eb aj judío.

⁴⁶Paulus ja Barnabas aga ütlesid avalikult: 'Meie kohus oli rääkida Jumala sõna esiteks teile, aga et teie selle enesest ära tõukasite ega arva end igavest elu väärivat, siis vaata, me pöördume paganate poole.

⁴⁷Tento takaye xban nak jo'can coxtakla cui' chak li Kâcua' Dios nak quixye: Xatinxakab re tâch'olob xyâlal chiruheb li mâcua'eb aj judío ut tâye resil li colba-ib jun sut sa' ruchich'och'. (Isa. 49:6)

⁴⁷Sest nõnda on meid Issand käskinud: 'Ma olen su pannud paganate valguseks, et sa oleksid päästeks ilmamaa otsani.''

⁴⁸Nak que'rabi li c'a'ru quixye laj Pablo, li mâcua'eb aj judío que'saho' sa' xch'ôleb ut que'xq'ue xcuanquil li râtin li Dios. Que'pâban li jo' q'uial li quixye li Dios nak tâcuânk xyu'ameb chi junelic.

⁴⁸Seda kuuldes rõõmustasid paganad ja ülistasid Issanda sõna ning said usklikuks, nii palju kui neid oli määratud igaveseks eluks.

⁴⁹Ut yô rabinquil resil li râtin li Dios sa' chixjunil li na'ajej a'an.

⁴⁹Ja Issanda sõna levis üle kogu maakonna.

⁵⁰Eb laj judío que'xtacchi'i chak eb li ixk li neque'xq'ue xcuanquil lix pâbâleb, li neque'q'uehe' xlok'al jo'queb ajcui' li cuînk li cuanqueb xcuanquil sa' li tenamit. Que'xyo'ob jun ra xîc' sa' xbêneb laj Pablo ut laj Bernabé. Ut que'risiheb sa' lix tenamiteb.

⁵⁰Aga juudid ässitasid kõrgemast seisusest jumalakartlikke naisi ja linna ülikuid, õhutades neid taga kiusama Paulust ja Barnabast, ning kihutasid nad välja oma piirkonnast.

⁵¹Laj Pablo ut laj Bernabé que'xchik'chik'i li poks chi rokeb nak que'el sa' li tenamit re xc'utbal nak inc'a' us que'xbânu reheb. Ut chirix a'an que'côeb Iconio.Ut eb laj pâbanel c'ajo' xsahil sa' xch'ôleb ut li Santil Musik'ej cuan riq'uineb.

⁵¹Nemad aga raputasid tolmu oma jalgadelt nende peale ja tulid Ikoonioni.

⁵²Ut eb laj pâbanel c'ajo' xsahil sa' xch'ôleb ut li Santil Musik'ej cuan riq'uineb.

⁵²Ja jüngrid said täis rõõmu ja Püha Vaimu.