1Nak laj Apolos cuan Corinto laj Pablo quinume' sa' eb li na'ajej toj quicuulac Efeso. Ut aran quixtauheb jun ch'ûtaleb laj pâbanel.
1Aga kui Apollos oli Korintoses, sündis, et Paulus käis läbi ülamaakonnad ja tuli alla Efesosse. Ja leides sealt mõned jüngrid,
2Quixye reheb: -¿Ma quec'ul li Santil Musik'ej nak quexpâban? chan laj Pablo reheb. Ut eb a'an que'xye: -Inc'a' nakanau nak cuan ta li Santil Musik'ej, chanqueb.
2küsis ta neilt: 'Kas te võtsite vastu Püha Vaimu, kui te saite usklikuks?' Nemad aga vastasid: 'Me ei ole kuulnudki, et Püha Vaim on.'
3Ut laj Pablo quixye reheb: -¿Chanru nak quicubsîc êha'? Eb a'an que'xye: -Li cubi ha' li xkac'ul, a'an li quixbânu laj Juan, chanqueb.
3Ja tema ütles: 'Millesse siis teie olete ristitud?' Nemad vastasid: 'Johannese ristimisse.'
4Laj Pablo quixye reheb: -Laj Juan quixcubsiheb xha' li que'xyot' xch'ôl ut que'xjal xc'a'ux. Quixye reheb nak te'pâbânk sa' xc'aba' li Jesucristo li tol-êlk mokon, chan.
4Aga Paulus ütles: 'Johannes ristis meeleparandusristimisega, öeldes rahvale, et nad usuksid sellesse, kes tuleb pärast teda, see tähendab Jeesusesse.'
5Nak que'rabi a'an, que'xtz'âma li cubi ha' ut quicubsîc xha'eb sa' xc'aba' li Kâcua' Jesús.
5Seda kuuldes lasksid nad endid ristida Issanda Jeesuse nimesse.
6Laj Pablo quixq'ue li ruk' sa' xbêneb ut que'xc'ul li Santil Musik'ej. Que'âtinac sa' jalan âtinobâl ut que'xye resil li c'a'ru quic'utbesîc chiruheb xban li Dios.
6Ja kui Paulus pani oma käed nende peale, tuli neile Püha Vaim ja nad rääkisid võõraid keeli ja ennustasid.
7Cuanqueb tana cablaju chi cuînk li que'pâban sa' xyânkeb.
7Neid oli kokku umbes tosin meest.
8Chiru oxib po laj Pablo quixch'olob lix yâlal chiruheb laj Efeso chi mâc'a' xxiu sa' li cab li neque'xch'utub cui' ribeb laj judío. Quixyal xk'e xc'utbal chi tz'akal lix yâlal lix nimajcual cuanquilal li Dios.
8Paulus läks siis sünagoogi ning rääkis julgesti kolm kuud, väideldes ja veendes inimesi Jumala riigi asjus.
9Cuanqueb li que'xcacuubresi xch'ôleb ut inc'a' que'raj pâbânc. Que'oc chixmajecuanquil li evangelio chiruheb chixjunileb. Jo'can nak laj Pablo quixcanab xch'olobanquil lix yâlal aran sa' li cab li neque'xch'utub cui' ribeb laj judío. Ut quixc'ameb laj pâbanel chirix. Rajlal cutan quixc'ut lix yâlal chiruheb sa' li cab li natzoloc cui' jun li cuînk aj Tiranno xc'aba'.
9Aga kui mõned tegid südame kõvaks, ei võtnud sõna vastu ja halvustasid usuteed kogukonna silmis, siis ta eemaldus nende juurest ja eraldas ka jüngrid ning pidas iga päev arutlusi Türannose koolis.
10Cuib chihab quixbânu chi jo'ca'in. Ut chixjunileb li cuanqueb Asia, eb laj judío, jo'eb ajcui' li mâcua'eb aj judío, que'rabi li râtin li Kâcua' Jesús.
10See kestis kaks aastat, nii et kõik, kes Aasias elasid, nii juudid kui kreeklased, said kuulda Issanda sõna.
11Ut li Kâcua' Dios quixq'ue xcuanquil laj Pablo chixbânunquil li sachba ch'ôlej.
11Ja Jumal tegi iseäralikke vägevaid tegusid Pauluse käte läbi,
12Usta ca'aj cui' lix t'icr ut lix sut laj Pablo neque'xq'ue sa' xbêneb li yaj, neque'q'uira. Ut neque'el li mâus aj musik'ej riq'uineb.
12nii et ka tema naha pealt võetud higirätikuid ja põllesid viidi haigete peale ja tõved lahkusid neist ning kurjad vaimud läksid välja.
13Cuanqueb aj judío neque'xye nak neque'xnau risinquileb li mâus aj musik'ej ut neque'xbeni ribeb chixbânunquil. Que'xyal xpatz'bal xc'aba' li Kâcua' Jesús sa' xbêneb li cuan mâus aj musik'ej riq'uineb ut que'xye: -Sa' xc'aba' li Jesús li naxjultica laj Pablo, tinye êre elenkex riq'uin li cuînk a'an, chanqueb.
13Aga mõned rändajad juudid, kes vaime välja ajasid, katsusid lausuda Issanda Jeesuse nime nende üle, kelles oli kurje vaime, üteldes: 'Ma vannutan teid Jeesuse nimel, keda Paulus kuulutab!'
14Cuukubeb chi cuînk li yôqueb chi bânûnc re a'in. Ralaleb jun li cuînk aj judío, aj Esceva xc'aba'. A'an li xbênil aj tij.
14Seda tegid ühe juudi ülempreestri Skeua seitse poega.
15Sa' jun li cutan jun li mâus aj musik'ej quichak'oc ut quixye reheb: -Ninnau ani li Jesús, ut ninnau ajcui' ani laj Pablo. Ut lâex, ¿anihex? Ut, ¿ani xq'uehoc êcuanquil chi isînc mâus aj musik'ej? chan reheb.
15Ent kuri vaim kostis neile: 'Jeesust ma tunnen ja Paulust ma tean, aga kes teie olete?'
16Li cuînk li cuan mâus aj musik'ej riq'uin, quixcut rib sa' xbêneb. A'an k'axal cui'chic cau rib chiruheb. Tacuasinbileb ut pejeleb chic li rak'eb nak que'êlelic sa' li cab a'an.
16Ja inimene, kelles oli kuri vaim, kargas neile kallale, sai võimust nende üle ja võitis nad ära, nii et nad alasti ja haavatuna põgenesid sellest kojast.
17Chixjunileb li cuanqueb Efeso que'rabi resil li c'a'ru quic'ulman, jo' aj judío jo' eb ajcui' li mâcua'eb aj judío. Quichal xxiuheb chixjunileb ut k'axal cui'chic que'xq'ue xlok'al li Kâcua' Jesús.
17See lugu sai teatavaks kõigile juutidele ja kreeklastele, kes elasid Efesoses, ja hirm langes nende kõikide peale ja Issanda Jeesuse nime kiideti suureks.
18Ut nabaleb li que'pâban que'chal ut que'xxôto lix mâqueb chiru li Dios chiruheb chixjunileb li cuanqueb aran.
18Ja paljud nendest, kes olid saanud usklikuks, tulid ning tunnistasid ja rääkisid oma tegudest.
19Nabaleb laj tûl que'chal ut que'xc'am chak lix huheb li nac'anjelac chiruheb re tûlac ut que'xc'at chiruheb chixjunileb li tenamit. Nak que'xbir rix lix tz'ak chixjunil li que'xc'at, qui-el lajêb roxc'âl mil chi tumin plata.
19Aga paljud neist, kes olid tegelnud nõiakunstiga, tõid oma raamatud kokku ja põletasid need ära kõikide silma all. Ja kui nende hind kokku arvestati, leiti see olevat viiskümmend tuhat hõberaha.
20Ut li râtin li Kâcua' yô chi êlc resil yalak bar ut yô ajcui' chi c'utûnc xcuanquil li Dios.
20Nõnda võimsalt kasvas ja tugevnes Issanda sõna.
21Nak ac xnume' chixjunil a'in, laj Pablo quixc'oxla xic toj Jerusalén, nak acak xbeni chak Macedonia ut Acaya. Quixye: -Nak acak xinnume' aran, tento ajcui' tinxic Roma chirilbaleb laj pâbanel li cuanqueb aran, chan.
21Pärast neid sündmusi võttis Paulus vaimus ette minna Makedoonia ja Ahhaia kaudu Jeruusalemma ja ütles: 'Kui ma seal olen ära käinud, pean ma nägema ka Rooma linna.'
22Jo'can nak quixtaklaheb Macedonia laj Timoteo ut laj Erasto, li neque'tenk'an re. Ut laj Pablo toj quicana aran Asia.
22Ta läkitas Makedooniasse kaks oma abilist, Timoteose ja Erastose, ise jäi aga veel mõneks ajaks Aasiasse.
23Ut sa' eb li cutan a'an quiticla jun nimla ch'a'ajquilal xban nak nabaleb yôqueb chixpâbanquil li Dios.
23Aga tol ajal tekkis usutee pärast suur rahutus.
24Jun li cuînk aj tenol plata, aj Demetrio xc'aba'. A'an naxyîb riq'uin plata li coc' ochoch re lix Diana lix dioseb. Ut nabal li tumin neque'xc'ul li neque'trabajic rochben.
24Sest üks hõbesepp, Demeetrios nimi, tegi Artemise templi hõbekujukesi ja muretses sellega käsitöölistele rohkesti tööd.
25Quixch'utubeb chixjunileb li neque'c'anjelac chiru jo'queb ajcui' chixjunileb laj tenol plata ut quixye reheb: -Lâex nequenau nak riq'uin li c'anjel a'in nakabânu, nakac'ul nabal li katumin.
25Ta kogus kokku nood ning muud oma ärile kaasaaitajad ja ütles: 'Mehed, te teate, et meie heaolu sõltub sellest tööst,
26Ac êrabiom resil nak laj Pablo ac xtacchi'i nabaleb li cuanqueb aran Efeso jo' ajcui' sa' chixjunil li tenamit xcuênt Asia. Ac nequenau nak yô chixyebal reheb nak moco dioseb ta li yal yîbanbil xban cuînk.
26ja te näete ja kuulete, et see Paulus veenab ja juhib kõrvale rohkesti rahvast mitte ainult Efesoses, vaid peaaegu kogu Aasia provintsis, öeldes, et kätega valmistatud asjad ei ole jumalad.
27Mâre anchal tâsachk li kac'anjel xban a'an. Ut mâre anchal tâtz'ektânâk ajcui' xlok'al li rochoch lix Diana li kalok'laj dios. Mâre tâsachk lix cuanquilal li kadios li neque'xlok'oni chixjunileb aran Asia, jo' ajcui' li cuanqueb sa' chixjunil li ruchich'och', chan laj Demetrio.
27Ja nõnda ähvardab põlu alla sattumine mitte üksnes seda meie tööala, vaid ka suure jumalanna Artemise templit ei peeta enam millekski ja kaob tema suur ülevus, ehkki teda kummardab kogu Aasia ja ilmamaa.'
28Ut eb li ch'utch'ûqueb aran c'ajo' nak que'josk'o' nak que'rabi li c'a'ru quixye. Que'xjap reheb chixyebal: -¡Nim xcuanquil lix Diana li kadios lâo aj Efeso! chanqueb.
28Seda kuuldes said nad täis raevu ja hakkasid hüüdma: 'Suur on efeslaste Artemis!'
29C'ajo' nak que'josk'o' li tenamit. Inc'a' chic jultiqueb re c'a'ru neque'xbânu. Jun xiquiqueb nak côeb chixsic'bal laj Gayo ut laj Aristarco li que'chal chak Macedonia rochben laj Pablo. Ut quelonbileb nak que'c'ame' toj sa' li na'ajej li neque'xch'utub cui' ribeb.
29Ja terve linn hakkas mässama ja nad sööstsid üksmeelselt teatrisse, lohistades kaasa makedoonlased Gaiuse ja Aristarhose, Pauluse matkakaaslased.
30Ut laj Pablo quiraj raj xic chi âtinac riq'uineb li tenamit, abanan eb laj pâbanel inc'a' que'xcanab chi xic.
30Aga kui Paulus tahtis rahvakoosolekule minna, ei lasknud jüngrid teda.
31Cuanqueb cuib oxib li ramîg laj Pablo li neque'c'amoc be sa' li tenamit. A'aneb aj Roma. Eb a'an que'xtakla xyebal re laj Pablo nak inc'a' tâxic sa' li na'ajej li neque'xch'utub cui' ribeb li tenamit.
31Isegi mõned Aasiamaa ülemad, kes olid ta sõbrad, saatsid mehi ta juurde paluma, et ta ei näitaks end teatris.
32Chixjunileb li que'xch'utub ribeb aran yôqueb chixjapbal reheb ut inc'a' chic jultiqueb re li c'a'ru neque'xye. Lix q'uialeb li tenamit inc'a' que'xnau c'a'ut nak que'xch'utub ribeb aran.
32Ühed karjusid nüüd üht, teised teist, sest rahvakogu oli segaduses, suurem hulk ei teadnudki, misjaoks nad olid kokku tulnud.
33Ut que'risi sa' xyânkeb li tenamit laj Alejandro. A'an quixtaksi li ruk' re te'xcanab chokînc. Quiraj raj âtinac re xcolbal rib chiruheb li tenamit.
33Siis mõned rahva hulgast selgitasid olukorda Aleksandrosele, kelle juudid olid ette lükanud. Aleksandros aga viipas käega, tahtes pidada rahvakoosoleku ees kaitsekõnet.
34Nak que'ril nak a'an aj judío junaj xyâb xcuxeb chixjunileb chixyebal: -¡Nim xcuanquil lix Diana li kadios lâo aj Efeso! chanqueb. Ut ca'ch'in chic mâ cuib ôr que'xjap reheb chixyebal a'an.
34Aga kui nad mõistsid, et ta on juut, tõstsid nad kisa ja karjusid kõik nagu ühest suust ligi kaks tundi: 'Suur on efeslaste Artemis!'
35Nak ac xk'unbesiheb li tenamit laj tz'îb li nac'anjelac sa' pôpol, quixye reheb: -Lâex aj Efeso, ¿ma cuan ta bi' junak inc'a' naxnau nak li katenamit Efeso, a'an li nac'ac'alen re li rochoch lix Diana, li kalok'laj dios? Chixjunileb neque'xnau nak li jalam ûch a'an chalenak chak sa' choxa.
35Aga linnakirjutaja vaigistas viimaks rahva ja lausus: 'Efesose mehed, kas on ühtegi inimest, kes ei tea, et efeslaste linn on suure Artemise ja tema taevast mahalangenud kuju hoidja?
36Li kadios inc'a' târûk xsachbal ru. Jo'can nak mêq'ue êjosk'il. C'oxlahomak rix chi us li c'a'ru têbânu.
36Et see on vaieldamatu tõsiasi, siis on teie kohus vait olla ja mitte midagi ennatlikult ette võtta.
37¿C'a'ut nak xec'ameb chak li cuînk a'in arin? Eb a'an inc'a' yôqueb chixmuxbal ru lê dios, chi moco yôqueb ta chixmajecuanquil.
37Te ju olete siia toonud need mehed, kes ei ole templiriisujad ega meie jumalanna teotajad.
38Cui ut laj Demetrio ut eb laj tenol ch'îch' li neque'c'anjelac riq'uin cuan junak ani te'xjit, teto li pôpol ut cuanqueb aj rakol âtin. Te'jitok aran re nak târûk tâyîbâk ru lix ch'a'ajquilaleb.
38Kui nüüd Demeetriosel ja temaga koos olevatel käsitöölistel on kellegi peale kaebamist, siis selleks peetakse kohtupäevi ja on olemas maavalitsejad; süüdistagu nad seal üksteist.
39Cui ut têraj xc'ûbanquil junak c'a'ak re ru, takach'utub kib ut sa' xyâlal takac'ûb ru.
39Ja kui teil on veel mingeid nõudmisi, siis arutatakse seda korralisel rahvakoosolekul.
40Anakcuan xiu xiu cuanco. Cui nocoe'xjit riq'uin li mululij ib yôco, ut cui eb laj Roma li neque'taklan sa' kabên te'xpatz' ke c'a'ut nak yôco chixmululinquil kib, mâc'a' naru takacol cui' kib, chan.Ut nak quirake' chixyebal a'in, quixchak'rabiheb li tenamit.
40Meie oleme ju ohus, et meid tänase kokkutormamise pärast süüdistatakse mässutõstmises, milleks ei olnud mingit põhjust ja millest me ei suuda aru anda.' Ja nende sõnadega õnnestus tal rahvakoosolek laiali saata.
41Ut nak quirake' chixyebal a'in, quixchak'rabiheb li tenamit.