¹Nak coe'xcanab laj pâbanel chire ha', co-oc sa' li jucub ut côo toj Cos. Ut sa' xcab li cutan cocuulac Rodas. Chirix chic a'an, cocuulac Pátara.

¹Aga kui see sündis, et meie neist lahkusime ja merele läksime, siis tulime otseteed sõites Koosi saarele, teisel päeval aga Roodosele ja sealt Patarasse.

²Aran quikatau jun li jucub xic re Fenicia. Co-oc chi sa' ut côo.

²Seal me leidsime laeva, mis suundus Foiniikiasse, astusime sellele ja sõitsime minema.

³Nak yôco chi xic Siria conume' sa' xjayal li tenamit Chipre, li nacana sa' katz'e. Chirix chic a'an cocuulac Tiro ut aran quicanaban îk li jucub.

³Aga kui Küpros paistma hakkas, jätsime selle pahemat kätt, purjetasime Süüriasse ja randusime Tüüroses, sest seal pidi laev lossitama.

⁴Aran katauheb cuib oxib laj pâbanel ut cocana cuukub cutan riq'uineb. Ut eb laj pâbanel que'xye re laj Pablo nak quic'ute' chiruheb xban li Santil Musik'ej nak inc'a' tâxic Jerusalén.

⁴Seal me leidsime jüngreid ja jäime nende juurde seitsmeks päevaks. Nemad ütlesid Paulusele Vaimu mõjul, et ta ei läheks Jeruusalemma.

⁵Nak ac xnume' li cuukub cutan, co-el sa' li tenamit Tiro ut côo. Ut que'côeb laj pâbanel chikacanabanquil rochbeneb li rixakil ut lix coc'aleb. Nak cocuulac chire li palau, cocuik'la ut co-oc chi tijoc.

⁵Kui me need päevad seal olime mööda saatnud, asusime teele; ja nemad kõik naiste ja lastega saatsid meid linnast välja. Ja ranna ääres me laskusime põlvili ning, olles palvetanud,

⁶Nak corake' chi tijoc, quikachak'rabiheb ut côo sa' li jucub. Ut eb a'an que'suk'i cui'chic sa' li rochocheb.

⁶andsime üksteisele jumalagajätuks suud. Ja meie astusime laevale, nemad aga pöördusid tagasi koju.

⁷Nak cocuulac Tiro corake' chi bêc chiru ha' ut côo sa' li tenamit Tolemaida. Quikaq'ue xsahil xch'ôleb laj pâbanel li cuanqueb aran ut cocana jun cutan riq'uineb.

⁷Meie jätkasime aga purjetamist ning saabusime Tüürosest Ptolemaisi, teretasime vendi ning jäime üheks päevaks nende juurde.

⁸Jo' cuulajak chic côo Cesarea. Nak cocuulac aran, côo sa' rochoch laj Felipe laj yehol resil li colba-ib. A'an jun reheb li cuukub li que'siq'ue' ruheb Jerusalén re te'xtenk'aheb li apóstol.

⁸Järgmisel päeval me lahkusime sealt, jõudsime Kaisareasse ja astusime sisse evangelist Filippuse kotta, kes oli üks neist seitsmest, ja jäime tema juurde.

⁹A'an cuan câhib xrabin toj tuk' ixeb. Eb li xka'al a'an neque'yehoc râtin profeta.

⁹Temal oli neli tütart, kes olid neitsid ja kõnelesid prohvetlikult.

¹⁰Ac cuan cutan kacuulajic aran Cesarea nak quicuulac jun profeta quichal chak Judea, aj Agabo xc'aba'.

¹⁰Kui me mõneks päevaks sinna jäime, tuli Juudamaalt prohvet, Agabos nimi.

¹¹Li cuînk a'an quicuulac chikilbal. Quixchap lix c'âmal xsa' laj Pablo. Quixbac' li ruk' ut li rok riq'uin. -Jo'ca'in xc'ut chicuu li Santil Musik'ej, chan. -Laj êchal re li c'âmal sa' a'in tâbaq'uek' li ruk' ut li rok xbaneb laj judío aran Jerusalén ut tâk'axtesîk sa' ruk'eb li mâcua'eb aj judío, chan.

¹¹Ja ta tuli meie juurde, võttis Pauluse vöö, sidus oma käed ja jalad kinni ning ütles: 'Nii ütleb Püha Vaim: Mehe, kelle oma on see vöö, aheldavad juudid nõnda Jeruusalemmas ja annavad paganate kätte.'

¹²Nak quikabi li c'a'ru quixye, lâo ut eb li cuanqueb aran quikatz'âma chiru laj Pablo nak inc'a' tâxic Jerusalén.

¹²Seda kuuldes palusime meie ja ka sealsed vennad Paulust, et ta ei läheks Jeruusalemma.

¹³Abanan laj Pablo quichak'oc ut quixye ke: -¿C'a'ut nak yôquex chi yâbac ut chixq'uebal xrahil inch'ôl? Lâin cau inch'ôl, moco ca'aj cui' ta re tinbaq'uek'. Re aj ban cui' nak tincamsîk aran Jerusalén sa' xc'aba' li Kâcua' Jesús, chan.

¹³Seepeale vastas Paulus: 'Mis te teete, et te nutate ja vaevate mu südant! Sest ma olen valmis mitte üksnes laskma ennast Jeruusalemmas aheldada, vaid ka surema Issanda Jeesuse nime pärast.'

¹⁴Lâo inc'a' coru chixjalbal ru lix c'a'ux laj Pablo. Jo'can nak mâc'a' chic kaye re. Chi-uxk ta jo' naraj li Kâcua', chanco.

¹⁴Aga kui ta ei lasknud end ümber veenda, rahunesime ja ütlesime: 'Sündigu Issanda tahtmine!'

¹⁵Chirix chic a'an quikacauresi kib ut côo Jerusalén.

¹⁵Pärast neid päevi me valmistusime teeleminekuks ja läksime Jeruusalemma.

¹⁶Cuanqueb aj pâbanel aj Cesarea côeb chikix. Quikac'ameb sa' li rochoch laj Mnasón Chipre xtenamit. Ac najter aj pâbanel. Ut aran cohilan.

¹⁶Meiega tulid ka mõned jüngrid Kaisareast, kes viisid meid ühe ammuse jüngri Mnaasoni, Küprose mehe juurde, kelle külalisteks me pidime jääma.

¹⁷Nak cocuulac Jerusalén, eb laj pâbanel coe'xc'ul chi saheb sa' xch'ôl.

¹⁷Kui me Jeruusalemma jõudsime, võtsid vennad meid vastu rõõmsa meelega.

¹⁸Jo' cuulajak chic laj Pablo cô chirilbal laj Jacobo ut lâo côo chirix. Ac ch'utch'ûqueb aran chixjunileb li neque'c'amoc be sa' xyânkeb laj pâbanel.

¹⁸Järgmisel päeval läks Paulus meiega Jaakobuse juurde ja kõik vanemad tulid ka sinna.

¹⁹Ut nak ac xq'ueheb xsahil xch'ôl, laj Pablo quixserak'i reheb chixjunil li quixbânu li Dios sa' xyânkeb li mâcua'eb aj judío nak yô chi c'anjelac sa' xyânkeb.

¹⁹Ta tervitas neid ja kirjeldas siis üksikasjalikult kõike, mis Jumal tema teenimise läbi oli paganate seas teinud.

²⁰Nak que'rabi a'in que'xbantioxi chiru li Dios. Ut que'xye re laj Pablo: -Lâat nacacuil, at hermân, jarub mil eb laj judío ac xe'pâban. Ut chixjunileb a'an neque'xq'ue xch'ôl chixbânunquil li naxye li chak'rab.

²⁰Seda kuuldes ülistasid nad Jumalat ning ütlesid Paulusele: 'Vend, sa näed, kui mitukümmend tuhat juuti on saanud usklikuks ja need kõik on innukad Moosese Seaduse pidajad.

²¹Ac xe'rabi resil nak lâat yôcat chixc'utbal chiruheb laj judío, li cuanqueb sa' xyânkeb li mâcua'eb aj judío, nak inc'a' te'xbânu li circuncisión reheb li ralal xc'ajol, chi moco te'xbânu li c'a'ru c'aynakeb xbânunquil laj judío.

²¹Nende kõrvu on kostnud, et sina õpetavat paganate seas elavaid juute Moosesest ära taganema, öeldes, et neil ei ole vaja lapsi ümber lõigata ega elada meie tavade järgi.

²²¿C'a'ru takabânu? Anakcuan te'rabi resil nak lâat cuancat arin.

²²Mida nüüd teha? Muidugi nad saavad kuulda, et sa oled tulnud.

²³Bânu li c'a'ru yôco chixyebal âcue. Cuanqueb câhib chi cuînk sa' kayânk te'rakek' xbânunquil li c'a'ru que'xyechi'i chiru li Dios.

²³Tee nüüd seda, mis me sulle ütleme! Meil on neli meest, kelle peal on tõotus.

²⁴C'ameb li cuînk a'in châcuix. Âcuochbenakeb nak tâbânu li c'a'ru tento xbânunquil xban nak ac xe'rake' xbânunquil li c'a'ru que'xyechi'i chiru li Dios. Tâch'ajobresi âcuib lâat ut tâq'ue chi besec' li rismaleb ut tâtoj lix besbaleb. Chi jo'can te'xq'ue retal nak moco yâl ta li yôqueb chixyebal châcuix. Bânu chi jo'can re nak te'xnau nak inc'a' yôcat chixk'etbal li chak'rab.

²⁴Võta need enesega ja puhasta ennast koos nendega ja kanna nende eest nende kulud, et nad oma pea võiksid pügada, ja siis saavad kõik aru, et see on tühi jutt, mis nad sinust on kuulnud, ning et ka sina ise elad Seadust pidades.

²⁵Ac xotz'îbac riq'uineb li que'pâban sa' xyânkeb li mâcua'eb aj judío. Ac xkatakla xyebal reheb nak inc'a' tento te'xbânu li circuncisión. Li c'a'ru tento te'xbânu, a'an a'in: inc'a' naru te'xtzaca li tzacaêmk mayejanbil chiruheb li yîbanbil dios, chi moco te'xtzaca li quic', chi moco te'xtiu xtibel li yatz'bil xul. Ut inc'a' te'co'bêtak te'yumbêtak, chanqueb re laj Pablo.

²⁵Aga usklikuks saanud paganate kohta me oleme saatnud kirja, otsustades, et nad peavad hoiduma ebajumalate ohvriliha ja vere ja lämbunu söömisest ning pilastusest.'

²⁶Cuulajak chic laj Pablo quixc'ameb li câhib chi cuînk chirix. Ut quixch'ajobresi rib rochbeneb nak qui-oc sa' li templo chixyebal reheb c'a'ru cutanquil te'xq'ue lix mayej li junjûnk re nak tâtz'aklok ru li xch'ajobresinquil ribeb li que'xbânu.

²⁶Järgmisel päeval võttis Paulus mehed ja laskis enda koos nendega puhastada. Siis ta läks pühakotta, et teatada, millal puhastuspäevad lõpevad ja nende igaühe eest tuuakse ohver.

²⁷Nak ac numec' re li cuukub cutan, cuanqueb laj judío que'chal chak Asia. Nak que'ril laj Pablo sa' li templo, que'josk'o' ut que'xtiquib jun li ch'a'ajquilal sa' li tenamit ut que'xchap laj Pablo.

²⁷Aga kui need seitse päeva hakkasid lõpule jõudma, nägid Aasiast tulnud juudid Paulust pühakojas. Need ajasid möllama kogu rahva ja pistsid oma käed tema külge,

²⁸Japjôqueb re chixyebal: -Ex aj Israel, choêtenk'a. A'an a'in li cuînk li napo'oc xna'lebeb li tenamit yalak bar chixtz'ektânanquil li katenamit, jo' ajcui' li chak'rab li quixq'ue ke laj Moisés. Ut naxtz'ektâna li templo a'in. Jo' cui' anchal xrocsiheb li mâcua'eb aj judío sa' li templo ut riq'uin a'an, xmux ru li Santil Na'ajej, chanqueb.

²⁸hüüdes: 'Iisraeli mehed, tulge appi! See ongi see inimene, kes kõigis paigus õpetab meie rahva ja Seaduse ja selle paiga vastu. Ja nüüd on ta veel kreeklasigi toonud pühakotta ja selle püha paiga rüvetanud!'

²⁹Que'xye a'an xban nak que'ril ru laj Trófimo aj Efeso chirochbeninquil sa' li tenamit. Sa' xch'ôleb a'an nak laj Pablo qui-ocsin re laj Trófimo sa' li templo.

²⁹Sest nad olid enne linnas näinud temaga koos efeslast Trofimost ning arvasid, et Paulus oli ta toonud pühakotta.

³⁰Jo'can nak k'axal cui'chic quichal xjosk'ileb li tenamit. Japjôqueb re nak que'xchap laj Pablo ut quelonbil que'xbânu re, nak que'risi sa' li templo. Ut que'xtz'ap li oquebâl chi junpât.

³⁰Siis tõusis kogu linn liikvele ning rahvas jooksis kokku. Ja nad haarasid Paulusest kinni ja vedasid ta pühakojast välja, ja otsekohe lukustati uksed.

³¹Oqueb raj re chixcamsinquil nak quiyehe' chak re li coronel nak chixjunil li tenamit Jerusalén yôqueb chixmululinquil ribeb xbaneb xjosk'il.

³¹Ja kui nad püüdsid teda tappa, läks sõnum sealse väeosa ülempealikule, et kogu Jeruusalemm on möllamas.

³²Ut li coronel quixc'ameb nabal li soldado chirix jo' ajcui' li cuanqueb xcuanquil sa' xbêneb li soldado, ut côeb sa' ânil bar ch'utch'ûqueb cui' li tenamit. Nak li tenamit que'ril li coronel rochbeneb chak li soldado, que'xcanab xtacuasinquil laj Pablo.

³²See võttis otsekohe sõdureid ja pealikuid kaasa ja tuli jooksujalu nende juurde. Kui rahvas nägi ülempealikut ja sõdureid, lõpetasid nad Pauluse peksmise.

³³Ut li coronel quixchap laj Pablo. Quixtakla xbac'bal riq'uin cuib chi cadena. Ut quixpatz' ani a'an ut c'a'ru xmâc.

³³Siis ülempealik astus ligi, võttis Pauluse oma hoole alla, käskis ta kahe ketiga aheldada ning küsis, kes ta on ja mis ta on teinud.

³⁴Ut li tenamit jalan jalânk yôqueb chixyebal ut inc'a' nach'ola ru li c'a'ru yôqueb chixyebal. Li coronel quiril nak inc'a' quixtau c'a'ru tz'akal xmâc. Quixtakla xcanabanquil laj Pablo sa' li cuartel.

³⁴Aga rahvahulgast karjusid ühed ühte, teised teist. Kuna ülempealik ei suutnud lärmi pärast midagi selgemalt teada saada, siis laskis ta Pauluse viia kindlusse.

³⁵Nak que'cuulac cuan cui' li gradas, pakpo nak quic'ame' xbaneb li soldado xban nak li tenamit yôqueb xjosk'il sa' xbên ut inc'a' neque'xcanab chi numec'.

³⁵Aga kui ta treppide juurde jõudis, tuli sõduritel rahva vägivallatsemise pärast Paulust kanda,

³⁶Li q'uila tenamit yôqueb chi xic chirixeb ut japjôqueb re chixyebal: -¡Camsihomak li cuînk a'an! chanqueb.

³⁶sest suur rahvahulk järgnes neile, hüüdes: 'Hukka ta ära!'

³⁷Nak ac oqueb re chirocsinquil sa' li cuartel laj Pablo, quixye re li coronel: -¿Ma târûk tatcuâtina junpâtak?- Ut li coronel quixye: -Nacanau pe' âtinac sa' li âtinobâl griego.

³⁷Kui Paulust oldi juba kindlusse viimas, lausus ta ülempealikule: 'Kas ma tohin sulle midagi öelda?' Aga tema ütles: 'Kas sa oskad kreeka keelt?

³⁸¿Ma mâcua' lâat li cuînk laj Egipto li quitiquiban jun ch'a'ajquilal inc'a' mas najter? ¿Ma mâcua' lâat catc'amoc reheb li câhib mil chi cuînk aj camsinel sa' li chaki ch'och'? chan.

³⁸Kas sa ei olegi see egiptlane, kes mõni aeg tagasi ässitas ja viis kõrbe neli tuhat sikariooti?'

³⁹Quichak'oc laj Pablo ut quixye: -Inc'a'. Lâin aj judío. Yo'lajenakin sa' li tenamit Tarso li cuan xcuênt Cilicia. Na'no ru lin tenamit. Tintz'âma châcuu nak tinâcanab chirâtinanquileb li tenamit, chan.Ut nak quiq'uehe' xlesêns chi âtinac xban li coronel, laj Pablo quixakli sa' li gradas. Quixtaksi li ruk' re nak te'xcanab chokînc. Ut nak que'xcanab chokînc, laj Pablo qui-oc chi âtinac sa' râtinobâleb laj judío ut quixye reheb:

³⁹Paulus ütles: 'Mina olen juut Tarsosest, kuulsa Kiliikia linna kodanik. Ma palun sind väga, luba mul rahvale kõnelda!'

⁴⁰Ut nak quiq'uehe' xlesêns chi âtinac xban li coronel, laj Pablo quixakli sa' li gradas. Quixtaksi li ruk' re nak te'xcanab chokînc. Ut nak que'xcanab chokînc, laj Pablo qui-oc chi âtinac sa' râtinobâleb laj judío ut quixye reheb:

⁴⁰Kui ta lubas, astus Paulus trepiastmeile ning viipas rahvale käega. Kui kõik jäid vait, hakkas ta heebrea keeles kõnet pidama ja ütles: