¹Laj Pablo quixca'yaheb li neque'taklan sa' xbêneb laj judío ut quixye reheb: -Ex cuech tenamitil, lâin c'ojc'o inch'ôl riq'uin li xinbânu chiru li Dios chalen toj sa' li cutan anakcuan, chan.

¹Paulus vaatas aga ainiti Suurkohtu poole ja ütles: 'Mehed-vennad, mina olen Jumala ees elanud tänini igati puhta südametunnistusega.'

²Laj Ananías li xyucua'il aj tij quixye reheb li cuanqueb chixc'atk laj Pablo nak te'xsac' sa' re.

²Aga ülempreester Hananias käskis lähedalseisjaid lüüa talle vastu suud.

³Ut laj Pablo quixye re: -A' li Dios tâsac'ok âcue lâat. Chanchanat jun li tz'ac bonbil ru. Lâat chunchûcat aran chi rakoc âtin sa' inbên jo' naxye li chak'rab. Ut lâat xak'et li chak'rab nak xatakla insac'bal, chan.

³Siis Paulus ütles temale: 'Küll Jumal lööb ka sind, sa lubjatud sein! Sina istud siin, et mõista minu üle kohut Seaduse järgi, ise aga käsid vastu Seadust mind lüüa?'

⁴Eb li cuanqueb chixc'atk que'xye re: -Lâat yôcat chixhobbal li xyucua'il aj tij li nac'anjelac chiru li Dios, chanqueb.

⁴Lähedalseisjad aga ütlesid: 'Kas sa häbistad Jumala ülempreestrit?'

⁵Quichak'oc laj Pablo ut quixye reheb: -Ex cuech tenamitil, chinêcuy, inc'a' ninnau nak a'an ta xyucua'il aj tij. Tz'îbanbil retalil sa' li Santil Hu naxye chi jo'ca'in: Inc'a' tâtz'ektâna li nataklan sa' lê tenamit. (Ex. 22:28)

⁵Siis lausus Paulus: 'Ma ei teadnud, vennad, et ta on ülempreester; on ju kirjutatud: 'Sa ei tohi oma rahva ülemast rääkida halvasti.''

⁶Nak quixq'ue retal laj Pablo nak sa' xyânkeb li ch'utch'ûqueb aran cuanqueb aj saduceo ut cuanqueb ajcui' aj fariseo, quixye reheb chi cau xyâb xcux: -Lâex aj judío, cuech tenamitil, lâin aj fariseo. Ut aj fariseo ajcui' inyucua'. Xban nak ninpâb nak te'cuaclîk cui'chic chi yo'yo li camenak, jo'can nak yô xrakbal âtin sa' inbên lâin, chan laj Pablo.

⁶Kuna Paulus teadis, et osa neist oli sadusere ja teine osa varisere, siis ta hüüdis Suurkohtus: 'Mehed-vennad, mina olen variser, variseri poeg. Minu üle mõistetakse kohut lootuse ja surnute ülestõusmise pärast!'

⁷Ut nak quixye a'in, inc'a' chic junaj xc'a'uxeb laj fariseo ut eb laj saduceo ut que'oc chixcuech'inquil rib.

⁷Aga niipea kui ta seda oli öelnud, tõusis variseride ja saduseride vahel tüli ja koosolek jagunes kaheks.

⁸Eb laj saduceo inc'a' neque'xpâb nak neque'cuacli cui'chic chi yo'yo li camenak, chi moco neque'xpâb nak cuan ángel, chi moco neque'xpâb nak cuan musik'ej. Abanan eb laj fariseo neque'xpâb chixjunil a' c'a'ak re ru a'in.

⁸Sest saduserid ütlevad, et ülestõusmist ja ingleid ja vaime ei olevatki, variserid tunnistavad aga neid kõiki.

⁹Ut neque'xejejnac chixcuech'inquil ribeb. Ut eb laj tz'îb xcomoneb laj fariseo yôqueb chixcolbal rix laj Pablo. -Mâ jun mâc nakatau chirix li cuînk a'in. Mâre anchal junak musik'ej, mâre anchal junak ángel x-âtinan re. Inc'a' naru topletik riq'uin li Kâcua', chanqueb.

⁹Siis tekkis suur lärm, ja mõned kirjatundjad variseride poolelt tõusid ja vaidlesid ägedalt ning ütlesid: 'Meie ei leia midagi paha selles inimeses. Võib-olla ongi vaim või ingel temaga rääkinud.'

¹⁰K'axal cui'chic que'xcuech'i ribeb. Quichal xxiu li coronel ut quixc'oxla nak mâre te'xpedasi laj Pablo. Quixbokeb li soldado ut quixtaklaheb chirisinquil laj Pablo chiruheb re te'xc'am cui'chic sa' li cuartel.

¹⁰Aga kui tüli läks suureks, kartis ülempealik, et nad Pauluse lõhki rebivad, ja käskis sõjaväel alla minna, et Paulus nende keskelt ära võtta ja kindlusse viia.

¹¹Chiru li k'ojyîn a'an li Kâcua' quixc'ut rib chiru laj Pablo ut quixye re: -Cauhak âch'ôl, at Pablo. Jo' nak xach'olob li yâl chicuix arin Jerusalén, jo'can ajcui' nak toxâch'olob li yâl chicuix aran Roma, chan.

¹¹Aga järgmisel ööl seisis Issand ta juures ning ütles: 'Ole julge! Nagu sa minust oled tunnistanud Jeruusalemmas, nõnda pead sa tunnistama ka Roomas!'

¹²Cuulajak chic cuanqueb laj judío que'xch'utub ribeb ut que'xc'ûb ru c'a'ru te'xbânu. Que'xye riq'uin juramento nak inc'a' te'cua'ak chi moco te'uc'ak cui inc'a' te'xcamsi laj Pablo.

¹²Kui nüüd valgeks läks, heitsid juudid salanõusse ja vandusid vastastikku, et nad ei söö ega joo, enne kui nad Pauluse on tapnud.

¹³Numenakeb na ca'c'âl chi cuînk li que'xc'ûb ru xcamsinquil laj Pablo.

¹³Neid, kes selle vandeseltsi olid loonud, oli rohkem kui nelikümmend meest.

¹⁴Que'côeb riq'uineb li xbênil aj tij ut riq'uineb li neque'c'amoc be sa' xyânkeb laj judío ut que'xye reheb: -Lâo xkac'ûb kib ut xkabânu li juramento nak inc'a' totzacânk cui inc'a' takacamsi laj Pablo.

¹⁴Need läksid nüüd ülempreestrite ja vanemate juurde ja ütlesid: 'Me oleme needes vandunud, et me ei söö, enne kui me Pauluse oleme tapnud.

¹⁵Jo'can nak lâex rochbeneb li neque'taklan sa' xbêneb laj judío yehomak re li coronel nak tixtakla chak arin laj Pablo cuulaj. Ye re nak têraj tênau tz'akal xyâlal chirix. Lâo ac xkacauresi kib re nak takacamsi nak toj mâji' nac'ulun arin, chanqueb.

¹⁵Andke teie siis koos Suurkohtuga ülempealikule ametlik avaldus, et ta tooks Pauluse teie ette, nagu tahaksite tema kohta täpsemalt teada saada. Meie aga oleme valmis teda hukkama, enne kui ta teieni jõuab.'

¹⁶Ut lix yum li ranab laj Pablo quirabi li c'a'ru yôqueb chixc'ûbanquil. Cô riq'uin laj Pablo sa' cuartel ut quixserak'i re li c'a'ru yôqueb chixc'ûbanquil chirix.

¹⁶Pauluse õepoeg sai varitsemisnõust kuulda, läks alla ja tuli kindlusse ning teatas seda Paulusele.

¹⁷Jo'can nak laj Pablo quixbok jun li capitán ut quixye re: -C'am li al a'in riq'uin li coronel xban nak cuan c'a'ru tixye re, chan.

¹⁷Paulus kutsus siis ühe pealiku enese juurde ja ütles: 'Vii see nooruk ülempealiku ette, sest tal on midagi temale teatada!'

¹⁸Ut li capitán quixc'am li al riq'uin li coronel ut quixye: -Laj Pablo li prêx xinixbok ut xtz'âma chicuu nak tinc'am chak âcuiq'uin li al a'in. Cuan c'a'ru tixye âcue, chan.

¹⁸See võttis siis noormehe, viis ülempealiku ette ja ütles: 'Vang Paulus kutsus mu enese juurde ja palus tuua selle poisi sinu ette, sest tal on midagi sulle rääkida.'

¹⁹Ut li coronel quixchap chi ruk'. Quixc'am xjunes ut quixpatz' re: -¿C'a'ru tâcuaj xyebal cue? chan re.

¹⁹Ülempealik aga võttis noormehe käest kinni, viis ta kõrvale ja küsis temalt nelja silma all: 'Mis sul on mulle teatada?'

²⁰Ut li al quixye: -Eb laj judío xe'xc'ûb ribeb re xtz'âmanquil châcuu nak tâtakla cuulaj laj Pablo re tâxic chiruheb li neque'taklan sa' li templo. Xe'xye nak toj cuan c'a' re ru te'raj te'xtau xyâlal chirix. A'an moco yâl ta. Raylal ban te'raj xbânunquil re.

²⁰Tema ütles: 'Juudid on leppinud kokku sind paluda, et sa homme tooksid Pauluse Suurkohtu ette, nagu tahaks see tema kohta midagi täpsemalt järele pärida.

²¹Mâbânu c'a'ru te'xye xban nak numenak ca'c'âl chi cuînk te'ramok re sa' be re xcamsinquil. Eb a'an que'xc'ûb rib. Que'xbânu li juramento ut que'xye nak inc'a' te'cua'ak chi moco te'uc'ak cui inc'a' te'xcamsi laj Pablo. Anakcuan yôqueb chiroybeninquil c'a'ru tâye lâat, chan li al.

²¹Aga sina ära usu neid, sest teda varitsevad nende seast enam kui nelikümmend meest, kes on vastastikku vandunud, et nad ei söö ega joo, enne kui nad on tema hukanud. Nad on juba valmis, oodates vaid sinu nõusolekut.'

²²Ut li coronel quixchak'rabi li al ut quixye re nak mâ ani aj e tixye li c'a'ru quixye resil re.

²²Siis laskis ülempealik poisi minema, keelates teda: 'Ära räägi kellelegi, et sa seda mulle teada andsid.'

²³Li coronel quixtakla xc'ambal cuib li capitán ut quixye reheb nak te'xcauresi cuib ciento chi soldado, ut lajêb xcâc'âl li te'xic chirix cacuây ut cuib ciento li cuanqueb xlâns re te'xic toj Cesarea sa' belêb ôr re k'ojyîn.

²³Ja ta kutsus enese juurde kaks pealikut ning ütles: 'Pange valmis kakssada sõdurit, seitsekümmend ratsanikku ja kakssada piigimeest Kaisareasse minekuks kolmandal öötunnil.

²⁴Ut quixye ajcui' nak te'xcauresi li cacuây li tâxic cui' laj Pablo. Te'ril chi us re nak mâc'a' tixc'ul nak te'xc'am riq'uin laj Félix li acuabej.

²⁴Ja varuge ratsaloomi, et ühe selga panna Paulus ja ta tervelt maavalitseja Feeliksi ette viia.'

²⁵Ut quixtz'îba ajcui' jun li hu re tixtakla chirixeb. Naxye chi jo'ca'in:

²⁵Ta kirjutas ka sellise sisuga kirja:

²⁶Lâin laj Claudio Lisias. Nintakla xsahil âch'ôl, at acuabej Félix. Lâat li k'axal nim âcuanquil.

²⁶'Klaudius Lüüsias tervitab üliaulist maavalitsejat Feeliksit!

²⁷Li cuînk a'in li yôquin chixtaklanquil âcuiq'uin quichape' xbaneb laj judío. Oqueb raj re chixcamsinquil nak quebintau ut quinmak' chiruheb lâin cuochbeneb li soldado xban nak quinq'ue retal nak a'an tz'akal aj Roma.

²⁷Selle mehe olid juudid kinni võtnud ja teda oldi hukkamas, kui ma tulin väesalgaga vahele ja kiskusin ta nende käest ära, olles teada saanud, et ta on Rooma kodanik.

²⁸Ut quicuaj raj xnaubal c'a'ru xmâc nak yôqueb chixchapbal. Jo'can nak quinc'am chiruheb li neque'taklan sa' xyânkeb laj judío.

²⁸Tahtes aru saada, mis põhjusel nad tema peale kaebavad, viisin ma ta Suurkohtu ette.

²⁹Lâin quiq'ue retal nak yôqueb chixjitbal yal xban lix chak'rabeb a'an. Ninnau nak mâc'a' xmâc re te'xcamsi, chi moco re te'xq'ue sa' tz'alam.

²⁹Siis ma leidsin, et tema peale kaevatakse nende Seaduse vaidlusküsimustes, aga ei olnud mingit kaebust, mis oleks väärinud surma või vangistust.

³⁰Ut xcuabi ajcui' resil nak eb laj judío que'xc'ûb ru chanru nak te'xcamsi. Jo'can nak quintakla chi junpât âcuiq'uin. Xinye ajcui' reheb li yôqueb chi jitoc chirix nak te'xye âcue c'a'ru xmâc. Chacuil âcuib, chan re li acuabej sa' li hu li quixtakla laj Claudio.

³⁰Et aga mulle kanti ette salasepitsusest selle mehe vastu, siis ma saadan ta otsekohe sinu juurde ning käsin ka süüdistajatel sinu ees öelda, mis neil on tema vastu.'

³¹Eb li soldado que'xc'am laj Pablo jo' quiyehe' reheb. Que'xc'am chi k'ek toj sa' li tenamit Antípatris.

³¹Selle käsu kohaselt võtsid sõdurid siis Pauluse ja viisid ta öö varjul Antipatrisesse.

³²Ut sa' li cutan jun chic eb li soldado li que'côeb chi rok que'suk'i cui'chic sa' li cuartel. Ut eb li cuanqueb chirix cacuây que'côeb riq'uin li acuabej chixcanabanquil laj Pablo.

³²Järgmisel päeval pöördusid nad tagasi kindlusse, lastes ratsanikel temaga edasi minna.

³³Nak que'cuulac Cesarea, que'xk'axtesi li hu re li acuabej, ut que'xk'axtesi ajcui' laj Pablo.

³³Need tulid Kaisareasse, andsid kirja maavalitseja kätte ja viisid ka Pauluse tema ette.

³⁴Ut li acuabej nak quiril xsa' li hu, quixpatz' re laj Pablo bar xtenamit. Nak quirabi nak a'an aj Cilicia, quixye re:-Châlkeb cuan laj jitol âcue, tojo'nak takabi c'a'ru âmâc, chan re. Ut quixtakla laj Pablo sa' rochoch laj Herodes. Aran que'xtz'ap sa' jun li na'ajej ut que'xc'ac'ale re nak inc'a' tâêlelik.

³⁴Kui siis maavalitseja oli kirja läbi lugenud ja pärinud, mis maakonnast ta on, ning saanud teada, et Kiliikiast,

³⁵-Châlkeb cuan laj jitol âcue, tojo'nak takabi c'a'ru âmâc, chan re. Ut quixtakla laj Pablo sa' rochoch laj Herodes. Aran que'xtz'ap sa' jun li na'ajej ut que'xc'ac'ale re nak inc'a' tâêlelik.

³⁵ütles ta: 'Ma kuulan su üle, kui ka sinu süüdistajad pärale jõuavad.' Ja ta käskis teda valvata Heroodese peavahis.