¹Nak quich'ola li kaxiquic chiru ha' toj Italia, laj Pablo rochbeneb li jun ch'ol chic li cuanqueb chi prêxil, que'k'axtesîc sa' ruk' jun li capitán aj Julio xc'aba'. A'an xcomoneb li jun ch'ûtal chi soldado re li acuabej César.

¹Kui oli otsustatud, et me purjetame Itaaliasse, anti Paulus ja mõned teised vangid üle keiserliku väesalga pealikule nimega Julius.

²Co-oc sa' jun li jucub li quichal chak sa' li tenamit Adramitio. Li jucub a'an ac xic re. Côo kochben laj Aristarco li quichal chak Tesalónica xcuênt Macedonia. Li jucub tânumek' chixc'atk eb li na'ajej xcuênt Asia.

²Me astusime siis Adramüttioni laevale, mis pidi purjetama Aasia sadamate kaudu, ja läksime merele. Meiega oli ka makedoonlane Aristarhos Tessaloonikast.

³Ut sa' li cutan jun chic cocuulac Sidón. Laj Julio quixbânu usilal re laj Pablo. Quixcanab chi xic riq'uineb laj pâbanel li cuanqueb aran re nak tâtenk'âk xbaneb.

³Ja teisel päeval me randusime Siidonis. Julius kohtles Paulust lahkesti ning andis talle loa minna oma sõprade juurde, et need saaksid tema eest hoolitseda.

⁴Co-el aran Sidón sa' li jucub. Nak yôco chi xic, coxonumek' nach' riq'uin Chipre xban nak chiku yô chi châlc li ik'.

⁴Ja kui me sealt olime läinud merele, purjetasime Küprose alt mööda, sest tuuled olid vastu.

⁵Conume' jun pac'al li palau cuan cui' li tenamit Cilicia ut Panfilia. Ut cocuulac sa' li tenamit Mira li cuan sa' xcuênt Licia.

⁵Ja purjetades üle avamere, mis on Kiliikia ja Pamfüülia kohal, me saabusime Lüükia Mürrasse.

⁶Aran quixtau jun li jucub li capitán re Alejandría. Ac xic re Italia ut corocsi sa' li jucub a'an re toxic.

⁶Ja kui pealik leidis sealt Aleksandria laeva, mis purjetas Itaaliasse, pani ta meid selle pardale.

⁷Nabal cutan cobêc chiru ha' chi timil. Ra sa nak cocuulac sa' xjayal li tenamit Gnido. Xban nak k'axal cau li ik', jo'can nak quikajal kabe. Conume' cuan cui' li tenamit Salmón ut côo sa' li na'ajej Creta li sutsu sa' ha'.

⁷Aga kui me mitmeid päevi olime vähehaaval edasi purjetanud ja vaevaga saanud Knidose kohale, sest tuul ei lasknud meid lähemale, siis me purjetasime Kreeta varju Salmoone kohal,

⁸K'axal ch'a'aj ut k'axal timil cocuulac sa' jun li tenamit "Châbil Oquebâl" neque'xye re. Nach' riq'uin a'an cuan li tenamit Lasea.

⁸loovisime vaevaga sealt mööda ning saabusime paika, mida hüütakse Heaks Sadamaks ja mille lähedal on Lasaia linn.

⁹Nabal cutan cobay sa' li na'ajej a'an ut xiu xiu chic li xic chiru ha' xban nak cuulac re li habalk'e. Jo'can nak laj Pablo qui-oc chixq'uebal xna'lebeb laj ch'e'ol jucub.

⁹Et aga üsna palju aega oli kulunud ja laevasõit läks juba kardetavaks, kuna ka lepituspäev oli möödas, manitses Paulus neid:

¹⁰Quixye reheb: -Ex cuas cuîtz'in, yôquin chixq'uebal retal nak li xic chiru ha' k'axal ch'a'aj. Nabal li raylal takac'ul chi jo'ca'in. Moco ca'aj cui' ta xiu xiu re li jucub ut li rîk. Xiu xiu aj ban cui' chok' ke lâo, chan laj Pablo.

¹⁰'Mehed, ma näen, et edasipurjetamine muutub ohtlikuks ja võib suurt kahju tuua mitte ainult lastile ja laevale, vaid ka meie elule.'

¹¹Abanan li capitán inc'a' quixq'ue xcuanquil li c'a'ru quixye laj Pablo. A' ban chic li c'a'ru que'xye laj êchal re li jucub ut laj ch'e'ol re, a'an chic li que'xbânu.

¹¹Aga pealik võttis kapteni ja tüürimehe nõu enam kuulda kui seda, mida Paulus ütles.

¹²Ut xban nak mâc'a' junak na'ajej bar târûk te'xnumsi cui' li habalk'e chi sa sa' xch'ôleb, li xq'uialeb que'xye nak us li êlc aran cui târûk te'cuulak Fenice re te'xnumsi li habalk'e aran. A'an jun li tenamit xcuênt Creta. Sa' li na'ajej a'an cuan cuib li oquebâl re li jucub. Jun nacana sa' li suroeste ut li jun chic nacana sa' li noroeste.

¹²Ja et sadam oli talvitamiseks sobimatu, siis võttis enamik nõuks minna sealt merele ja kui võimalik, jõuda talvitama Foiniksisse, sellesse Kreeta sadamasse, mis on lahti edelasse ja loodesse.

¹³Nak ac yô li ik' li nachal sa' li sur, que'xc'oxla nak naru te'xic. Jo'can nak que'xtiquib xic. Yôqueb chi xic chire li palau nach' riq'uin li na'ajej Creta.

¹³Kui siis nõrk lõunatuul hakkas puhuma, arvasid nad end eesmärgile jõudvat, hiivasid ankru ja loovisid piki Kreeta rannikut.

¹⁴Junpât na chic nak quichal jun cacuil ik'. Lix cau ok li ha' yô chixsac'bal rib chiru li jucub. Euroclidón xc'aba' li ik' a'an li nachal chak sa' li noroeste.

¹⁴Ent üsna varsti sööstis saare poolt alla marutuul, mida hüütakse kirdemaruks.

¹⁵Inc'a' chic que'xcuy xmetz'êu li cacuil ik' laj ch'e'ol re li jucub. Jo'can nak quikacanab kib re toxc'am. Ut li jucub quic'ame' xban li ik'.

¹⁵Kui see laeva kaasa kiskus ja me ei suutnud enam käila vastu tuult keerata, andsime end tuule ajada.

¹⁶Cocuulac cuan cui' jun sîril li ch'och' Clauda xc'aba' sutsu sa' ha'. Ra sa nak coru xtaksinquil li ch'ina jucub li yô chi quelôc xban li nimla jucub.

¹⁶Sattudes siis ühe saarekese varju, mida hüütakse Kaudaks, suutsime vaevalt tulla toime päästepaadiga.

¹⁷Nak kataksi sa' li nimla jucub, c'ajo' nak que'xucuac li cristian. Que'xc'oxla nak mâre tât'ilk li jucub sa' li samaib. Que'xcubsi xt'icrul li jucub ut yôco chi xic chi jo'can.

¹⁷Kui see oli üles tõmmatud, kasutati kaitsevõtteid ja vöötati laev köitega. Ja et kardeti paiskuda Sürti madalale, heideti sisse triivankur ning jäeti laev triivima.

¹⁸Jo' cuulajak chic toj cau ajcui' li ik'. C'ajo' nak yô chirec'asinquil li jucub. Jo'can nak quikatiquib xjebbal li rîk ut kacut sa' li palau.

¹⁸Kui aga raju meid väga vintsutas, loopisid nad järgmisel päeval osa lasti üle parda.

¹⁹Sa' rox li cutan quikisi sa' li jucub li c'a'ru nac'anjelac re li jucub, re nak inc'a' chic âlak li jucub.

¹⁹Ja kolmandal päeval heitsid nad oma käega merre ka laeva varustuse.

²⁰Chiru nabal cutan inc'a' qui-iloc li sak'e chi moco li chahim chiru k'ojyîn. K'axal cau li câk-sut-ik' ut xiu xiu cuanco. Inc'a' chic nakayo'oni nak tocolek' ta.

²⁰Kui nüüd mitu päeva ei paistnud ei päikest ega tähti ja kange raju võimutses, lõppes meil viimaks igasugune lootus pääseda.

²¹Ac xnume' nabal cutan ut mâji' nakayal cua. Jo'can nak laj Pablo quixakli sa' xyiheb ut quixye reheb: -Ex cuas cuîtz'in, k'axal us raj quinêrabi ta. Inc'a' raj co-el chak Creta. Cui ta inc'a' xo-el, inc'a' raj xkac'ul li raylal a'in ut inc'a' raj xosachoc.

²¹Kuna kellelgi ei olnud enam mingit tahtmist süüa, siis tõusis Paulus nende keskel püsti ja ütles: 'Mehed, te oleksite pidanud minu sõna kuulama ja jätma Kreetalt merele minemata, siis te oleksite vältinud seda hädaohtu ja kahju.

²²A'ut anakcuan tinye êre nak mexc'oxlac. Cauhak ban êch'ôl xban nak mâ ani ke tâcâmk. Ca'aj cui' li jucub tâsachk.

²²Nüüd ma aga manitsen teid olema julged, sest ükski hing teie seast ei hukku, hukkub vaid laev.

²³Sa' li k'ojyîn a'in xc'utbesi rib chicuu jun x-ángel li Dios laj êchal cue, li ninc'anjela ru.

²³Täna öösel seisis minu juures selle Jumala ingel, kelle päralt ma olen ja keda ma ka teenin,

²⁴Li ángel xye cue, "Matxucuac, at Pablo, xban nak tento nak tatcuulak riq'uin li acuabej César. Xban xnimal rusilal li Kâcua', mâ jun reheb li cuanqueb âcuochben te'câmk," chan cue.

²⁴ning ütles: 'Ära karda, Paulus! Sa pead jõudma keisri ette, ja vaata, Jumal on sulle kinkinud kõik su kaasreisijad.'

²⁵Jo'can nak cauhak êch'ôl, ex cuas cuîtz'in. Lâin cau inch'ôl riq'uin li Dios nak tâc'ulmânk jo' xye cue li ángel.

²⁵Seepärast, mehed, olge julged, sest ma usun Jumalat, et kõik läheb nõnda, nagu mulle on räägitud.

²⁶Abanan tento nak tocutek' xban li ha' sa' jun na'ajej sutsu sa' ha', chan laj Pablo reheb.

²⁶Aga me peame jõudma mingile saarele.'

²⁷Cuib xamân na yôco chi c'uluc raylal. Li ha' yô chikac'ambal yalak bar chiru li palau Adriático xc'aba' xban li cacuil ik'. Tuktu chic k'ojyîn nak eb laj ch'e'ol jucub que'xc'oxla nak ac cuulaqueb re chi ch'och'el.

²⁷Kui siis jõudis kätte neljateistkümnes öö, mil meid Aadria merel aeti sinna ja tänna, siis tundus laevameestele kesköö paiku, et läheneb mingi maa.

²⁸Que'xcubsi jun li c'am re xbisbal xchamal li ha'. Toj cuan cuaklaju xcâc'âl metro xchamal nak que'xbis. Nak que'jiloc chic ca'ch'in, que'xq'ue cui'chic li bisleb ut cuukub xca'c'âl metro chic lix chamal.

²⁸Loodimisel leidsid nad vett olevat kakskümmend sülda; kui nad siis natuke edasi liikusid ja jälle loodisid, leidsid nad viisteist sülda vett.

²⁹C'ajo' lix xiuheb xban nak que'xc'oxla nak mâre tâcutek' li jucub sa' xyânk pec xban lix cau ok li palau. Jo'can nak que'xq'ue sa' li ha' chirix li jucub câhib li nînki ch'îch' ancla xc'aba' re raj xxakabanquil li jucub. Ut neque'raj ta ac xsakêu.

²⁹Kartes, et me paiskume karidele, heitsid nad laeva ahtrist välja neli ankrut ja jäid ootama päevavalgust.

³⁰Ut eb laj ch'e'ol jucub que'raj êlelic sa' li jucub. Que'xq'ue li ch'ina jucub sa' ha' ut que'xbânu ribeb nak te'raj xq'uebal li ch'îch' ancla sa' ha' chiru li jucub.

³⁰Aga kui laevamehed püüdsid laevast põgeneda ja hakkasid paati merre laskma ettekäändel, nagu tahaksid nad laeva käilast ankrut sisse lasta,

³¹Laj Pablo quixye re li capitán ut reheb ajcui' li soldado: -Cui inc'a' neque'cana eb a'in sa' li jucub, lâex inc'a' târûk texcolek', chan.

³¹ütles Paulus pealikule ja sõduritele: 'Kui need ei jää laeva, siis te ei pääse!'

³²Jo'can nak eb li soldado que'xyoc' lix c'âmal li ch'ina jucub ut que'xcanab chi sachc sa' li palau.

³²Siis raiusid sõdurid paadi köied katki ja lasksid selle merre kukkuda.

³³Nak qui-oc chi cutanoc', laj Pablo quixq'ue xcacuilal xch'ôleb chixjunileb ut quixye reheb nak te'cua'ak. Quixye reheb: -Cuib xamân anakcuan êroquic chi oybenînc ut chixcuybal êsa' chi mâc'a' nequetzaca.

³³Aga enne kui valgeks läks, julgustas Paulus kõiki sööma, üteldes: 'Täna on neljateistkümnes päev, mil te oodates püsite söömata ega ole midagi suhu võtnud.

³⁴Nintz'âma chêru nak texcua'ak re nak cauhakex ut mâ jun êre tâcâmk, chan reheb.

³⁴Seepärast ma manitsen teid leiba võtma, sest see on tarvilik teie pääsemiseks. Ei lähe ju teie ühegi peast juuksekarvagi kaotsi!'

³⁵Ut nak quixye a'an, quixchap jun li caxlan cua ut quixbantioxi chiru li Dios chiruheb chixjunileb li cuanqueb aran. Ut nak quixjach, qui-oc chixcua'bal.

³⁵Nende sõnade järel võttis Paulus leiva, tänas Jumalat kõigi ees, murdis ja hakkas sööma.

³⁶Riq'uin a'in quic'ojla xch'ôleb chixjunileb ut que'oc ajcui' chi cua'ac eb a'an.

³⁶Ja kõigi meeleolu läks paremaks ja nemadki võtsid leiba.

³⁷Chikajunilo li cuanco sa' li jucub, cuanco cuib ciento riq'uin cuaklaju xcâc'âl.

³⁷Ühtekokku oli meid laeval kakssada seitsekümmend kuus hinge.

³⁸Nak ac xe'rake' chi cua'ac, que'oc cui'chic chixjebbal li rîk li jucub ut que'xcut chi ha' li trigo re nak tâsêbok' li rîk.

³⁸Kui nende kõhud said täis, siis nad kergendasid veel laeva, heites vilja merre.

³⁹Nak quicutano' que'xq'ue retal nak cuanqueb sa' jun na'ajej inc'a' neque'xnau ru. Aran na-oc jun li nima' sa' li palau ut aran cuan jun li na'ajej sa' samaib chire li palau. Aran que'xc'oxla nak târûk te'xhiltesi li jucub.

³⁹Kui valgeks läks, siis nad ei tundnud, mis maa see oli; aga nad märkasid ühte sobiva rannaga lahte, kuhu nad tahtsid, kui võimalik, laeva ajada.

⁴⁰Que'xyoc' lix c'âmal li anclas ut que'xcanab chi subûnc sa' li ha'. Que'xcotz ajcui' lix bac'bal li ch'îch' li naberesin re li jucub. Ut que'xtaksi cui'chic li nimla t'icr li naramoc re li ik'. Ut yôqueb chi xic chire li ha'.

⁴⁰Nad vabastasid ankrud ja lasksid need merre vajuda, samal ajal nad vallandasid tüüriaerud köitest ja seadsid esipurje tuulde ning püüdsid liikuda ranna poole.

⁴¹Li jucub quic'ame' xban li ik' bar neque'xc'ul cui' rib li nima' ut li palau. Aran quit'il sa' samaib li ru'uj li jucub. Inc'a' chic qui-ec'an sa' xna'aj. Ut li jucub yô chi jorec' xban lix cau ok li palau.

⁴¹Aga nad sattusid liivaseljakule ja ajasid laeva sinna kinni. Laeva käil tungis sinna sisse ja jäi liikumatult paigale, ahter purunes aga lainete möllus.

⁴²Eb li soldado que'xc'oxla nak us te'xcamsiheb chixjunil li prêx re nak inc'a' te'xcut rib chi numxic chiru ha' re te'xcol rib.

⁴²Sõdurid võtsid nõuks vangid ära tappa, et ükski neist ei pääseks ujudes põgenema.

⁴³Abanan li capitán quiraj xcolbal laj Pablo. Jo'can nak quixpo' ru lix c'a'uxeb li soldado ut quixye reheb nak li ani naxnau numxic xcutakeb rib xbên cua sa' ha' ut te'numxik re nak te'êlk chi ch'och'el.Cuan li que'el chiru tz'alam che' ut cuan que'xchap c'a'ak re ru re li jucub. Jo'ca'in nak que'cole' chixjunileb ut que'el chi ch'och'el.

⁴³Kuid pealik, tahtes päästa Paulust, takistas neid seda nõu täitmast. Ta käskis neil, kes oskavad ujuda, esimestena vette hüpata ja püüda maale jõuda,

⁴⁴Cuan li que'el chiru tz'alam che' ut cuan que'xchap c'a'ak re ru re li jucub. Jo'ca'in nak que'cole' chixjunileb ut que'el chi ch'och'el.

⁴⁴ja teistel käskis neile järgneda kas laudadel või laevarusudel. Ja nõnda sündis, et kõik pääsesid tervelt maale.