¹Ut li xyucua'il eb laj tij quixpatz' re laj Esteban ma yâl li yôqueb chixyebal.

¹Ülempreester küsis: 'Kas see on nõnda?'

²Quichak'oc laj Esteban ut quixye: -Ex cuas cuîtz'in ut lâex li nequexc'amoc be, abihomak li oc cue chixyebal. Li Dios li k'axal lok' quixc'utbesi rib chiru laj Abraham li kaxe'tônil yucua' nak cuan aran Mesopotamia nak toj mâji' naxic chi cuânc sa' li na'ajej Harán.

²Aga Stefanos ütles: 'Mehed, vennad ja isad, kuulge! Kirkuse Jumal näitas ennast meie isale Aabrahamile, kui ta oli Mesopotaamias, enne Haaranisse elama asumist,

³Quixye re: -Tat-êlk sa' li na'ajej a'in. Tâcanabeb lâ cuech'alal ut tatxic sa' jun li na'ajej li tinc'ut châcuu lâin, chan.

³ning ütles talle: 'Mine välja oma maalt ja oma sugulaste seast ja siirdu sinna maale, mille ma sulle näitan!'

⁴Qui-el ut laj Abraham sa' li na'ajej Caldea ut cô chi cuânc sa' li na'ajej Harán. Nak ac cuan sa' li na'ajej a'an quicam lix yucua'. Ut chirix a'an li Dios quixtakla chi cuânc sa' li na'ajej li cuanquex cui' lâex anakcuan.

⁴Siis ta lahkus kaldealaste maalt ja asus elama Haaranisse. Ja pärast oma isa surma asus ta sealt ümber sellele maale, kus te nüüd elate.

⁵Abanan li Dios inc'a' quixq'ue xch'och' laj Abraham aran. Chi tîc mâc'a' quixq'ue re. Abanan quixye re nak tixq'ue chok' reheb li ralal xc'ajol li te'cuânk mokon usta toj mâ jun lix coc'al cuan.

⁵Ja Jumal ei andnud Aabrahamile siin jalatäitki maad pärandiks, ent tõotas selle anda omandiks talle ja ta järglastele - kuigi tal ei olnud last.

⁶A'an a'in li quixye li Dios re laj Abraham: -Eb lâ cualal âc'ajol te'cuânk sa' jalan tenamit mâcua' xtenamiteb. Ut sa' li tenamit a'an te'cuânk chok' rahobtesinbil môs ut xic' te'ilek' chiru câhib ciento chihab.

⁶Jumal rääkis nõnda: Tema järglased elavad võõrana võõral maal ja nad orjastatakse ja neile tehakse kurja nelisada aastat,

⁷Ut lâin tinrakok âtin sa' xbên li tenamit a'an li te'rahobtesînk reheb lâ cualal âc'ajol. Ut nak te'êlk sa' li tenamit a'an te'c'anjelak chicuu sa' li na'ajej a'in, chan li Dios.

⁷ja rahvast, kes nad orjastab, mina karistan, ütles Jumal, ja pärast seda nad lähevad välja ja teenivad mind selles paigas.

⁸Nak li Dios quixbânu li contrato riq'uin laj Abraham quixye re nak tento te'xbânu li circuncisión. Jo'can nak laj Abraham quixbânu li circuncisión riq'uin laj Isaac li ralal nak ac cuan cuakxakib cutan re. Ut laj Isaac quixbânu riq'uin laj Jacob li ralal ut jo'can ajcui' quixbânu laj Jacob riq'uineb li ralal cablaju.

⁸Ja Jumal andis talle ümberlõikamislepingu. Ja nii sündis talle Iisak ja ta lõikas tema ümber kaheksandal päeval. Ja Iisakile sündis Jaakob, ja Jaakobile need kaksteist peavanemat.

⁹Eb li ralal laj Jacob c'ajo' nak que'xcakali laj José li rîtz'ineb. Jo'can nak que'xc'ayi laj José ut quic'ame' aran Egipto. Abanan nak ac cuan aran Egipto, li Dios yô chi tenk'ânc re.

⁹Ja peavanemad kadestasid Joosepit ja müüsid ta ära Egiptusesse, ent Jumal oli temaga

¹⁰Ut a'an quitenk'an re chixcuybal li raylal li quixc'ul. Quirosobtesi ut quixq'ue xna'leb. Ut laj faraón li acuabej aran Egipto quixq'ue retal nak laj José cuan xna'leb ut quixxakab chi taklânc sa' xbên li tenamit ut sa' xbêneb ajcui' li cuanqueb sa' li rochoch.

¹⁰ja kiskus ta välja kõigist ta viletsustest ning andis talle armu ja tarkust vaarao, Egiptuse kuninga ees, ning see tõstis ta kogu Egiptusemaa ja terve oma koja ülemaks.

¹¹Ut quicuan jun nimla cue'ej ut jun nimla raylal sa' eb li tenamit Egipto ut Canaán. Ut eb li kaxe'tônil yucua' inc'a' chic que'xtau xtzacaêmkeb.

¹¹Aga siis tuli nälg kogu Egiptuse- ja Kaananimaale ja suur viletsus ning meie isad ei leidnud toidupoolist.

¹²Nak quirabi laj Jacob nak aran Egipto cuan nabal li trigo, quixtaklaheb li ralal aran chixc'ambaleb xtrigo.

¹²Aga kui Jaakob sai kuulda, et Egiptuses on vilja, läkitas ta meie isad sinna esimest korda.

¹³Nak que'côeb cui'chic xca' sut li ralal aran Egipto, laj José quixye reheb nak a'an laj José li rîtz'ineb. Ut sa' ajcui' li cutan a'an laj faraón quixnau nak laj José, a'an xcomoneb li ralal xc'ajoleb laj judío.

¹³Ja teisel korral andis Joosep ennast tunda oma vendadele, ja vaaraole sai teatavaks Joosepi päritolu.

¹⁴Ut chirix a'an laj José quixtakla xc'ambal lix yucua' jo'queb ajcui' li rech'alal. Chixjunileb li rech'alal cuanqueb o'laju xcâc'âl.

¹⁴Siis Joosep laskis kutsuda enda juurde oma isa Jaakobi ja kogu oma suguvõsa, seitsekümmend viis hinge.

¹⁵Jo'ca'in nak côeb aran Egipto laj Jacob li kaxe'tônil yucua' ut aran quicam jo'queb ajcui' li ralal.

¹⁵Ja Jaakob läks alla Egiptusesse. Ja tema suri seal ja ka meie isad,

¹⁶Lix bakeleb que'c'ame' Siquem ut que'muke' sa' li na'ajej li quixlok' laj Abraham riq'uineb li ralal xc'ajol laj Hamor.

¹⁶ja nad viidi Sekemisse ja pandi hauda, mille Aabraham oli hõbeda eest ostnud Hamori laste käest Sekemis.

¹⁷C'ajo' nak yôqueb chi q'uiânc li ralal xc'ajol laj Israel aran Egipto nak ac yô chi cuulac xk'ehil nak te'isîk sa' li tenamit a'an jo' quiyechi'îc re laj Abraham xban li Dios.

¹⁷Kui nüüd lähenes selle tõotuse aeg, mille Jumal Aabrahamile oli andnud, kosus rahvas ja kasvas Egiptuses,

¹⁸Ut qui-oc jalan chic acuabej ut a'an inc'a' quixnau ru laj José chi moco quixnau chanru lix na'leb nak quicuan.

¹⁸kuni tõusis teine kuningas, kes Joosepist midagi ei teadnud.

¹⁹Li acuabej a'an quixsic' xyâlal chanru nak tixbânu raylal reheb li kaxe'tônil yucua'. Quixrahobtesiheb nak quixtakla xcamsinquileb li coc' têlom li te'yo'lâk re nak inc'a' chic te'tâmk li ralal xc'ajoleb.

¹⁹See tarvitas kavalust meie soo kallal ja tegi kurja meie isadele, nõudes, et nende imikud heidetaks ära, nii et need ei jääks ellu.

²⁰Sa' eb li cutan a'an quiyo'la laj Moisés. Li c'ula'al a'an raro xban li Kâcua'. Ut oxib po quiq'uiresîc xbaneb lix na' xyucua'.

²⁰Sel ajal sündis Mooses ja ta meeldis Jumalale. Teda kasvatati kolm kuud tema isa kojas.

²¹Abanan quicuulac xk'ehil nak quicanabâc chak sa' li nima' ut lix rabin laj faraón quixococ re, re târûk tâcolek'. Quixc'am chok' re ut quixq'uiresi jo' tz'akal re.

²¹Aga kui ta oli ära heidetud, siis vaarao tütar lapsendas ta ning kasvatas endale pojaks.

²²Laj Moisés quixtzol rib jo' neque'xtzol ribeb laj Egipto. Ut cuan xna'leb chi âtinac ut chixbânunquil li châbil na'leb.

²²Ja Moosesele õpetati kogu egiptlaste tarkust ja tema oli vägev oma sõnadelt ja tegudelt.

²³Nak ac xbânu li ca'c'âl chihab, qui-ala sa' xch'ôl xic chirilbaleb laj Israel li rech tenamitil.

²³Aga kui tal neljakümnes aasta täis sai, tuli tema südamesse mõte minna vaatama oma vendi, Iisraeli lapsi.

²⁴Nak quiril jun reheb yô chi saq'uec' xban jun aj Egipto, quixcol sa' ruk'. Quixchap laj Egipto ut quixcamsi. Chi jo'ca'in quixq'ue rêkaj li quixbânu re li rech tenamitil.

²⁴Ja kui ta nägi ühele ülekohut tehtavat, läks ta appi ja maksis kätte selle eest, kellele tehti liiga, lüües egiptlase maha.

²⁵Laj Moisés quixc'oxla nak eb li rech tenamitil te'xq'ue retal nak a'an li tâc'anjelak chiru li Dios re xcolbaleb. Abanan eb a'an inc'a' que'xq'ue retal.

²⁵Ta arvas, et ta vennad mõistavad, kuidas Jumal tema käe läbi annab neile pääste, aga nad ei mõistnud.

²⁶Cuulajak chic laj Moisés quixtau cuib laj Israel yôqueb chi pletic. Quixk'useb re te'xcanab xch'e'bal rib. Quixye reheb: -Lâex êcomon êrib. ¿C'a'ut nak yôquex chixpletinquil êrib? chan reheb.

²⁶Ja järgmisel päeval, sattudes nende juurde, kui nad tülitsesid omavahel, katsus ta neid lepitada ja ütles: 'Mehed, te olete ometi vennad, miks te siis teete teineteisele ülekohut?'

²⁷Ut li jun li yô chi sac'oc re li jun chic quixtiquisi laj Moisés ut quixye re: -¿Ani xq'uehoc âcue chi taklânc ut chi rakoc âtin sa' kabên?

²⁷Aga see, kes tegi ligimesele ülekohut, tõukas ta eemale ja ütles: 'Kes sind on tõstnud meile ülemaks ja õigusemõistjaks?

²⁸¿Ma tâcuaj tinâcamsi lâin jo' nak xacamsi laj Egipto ecuêr? chan re laj Moisés.

²⁸Kas sa tahad ka mind hukata samal kombel, nagu sa eile hukkasid egiptlase?'

²⁹Nak quirabi li c'a'ru quixye, laj Moisés quixucuac ut quiêlelic. Cô chi cuânc sa' li na'ajej Madián li moco tz'akal xtenamit ta. Nak cuan aran, que'yo'la cuib li ralal.

²⁹Nende sõnade pärast Mooses põgenes ja elas võõrana Midjanimaal, kus talle sündis kaks poega.

³⁰Ac xnume' chic ca'c'âl chihab roquic sa' li chaki ch'och' a'an, nak quiril jun tôn li q'uix yô xxamlel nach' riq'uin li tzûl Sinaí. Ut sa' li xam a'an quixc'utbesi rib jun li ángel chiru.

³⁰Ja kui nelikümmend aastat sai täis, näitas talle ennast ingel Siinai mäe lähedal kõrbes tuleleegis kibuvitsapõõsas.

³¹Ut laj Moisés c'ajo' nak quisach xch'ôl chirilbal ut quinach'oc riq'uin re târil chi us. Quirabi xyâb xcux li Kâcua' nak quixye:

³¹Mooses imestas seda nägemust nähes, ja kui ta astus lähemale vaatama, kostis Issanda hääl:

³²-Lâin li Kâcua' Dios li que'xlok'oni chak lâ xe'tônil yucua'. Lâin li Dios li que'xlok'oni chak laj Abraham, laj Isaac, ut laj Jacob, chan. Ut laj Moisés nasicsot xban xxiu ut inc'a' chic quixcuy rilbal.

³²'Mina olen sinu isade Jumal, Aabrahami ja Iisaki ja Jaakobi Jumal.' Aga Mooses hakkas värisema ega julgenud enam vaadata.

³³Ut quixye li Kâcua' re: -Isi lâ xâb châcuok xban nak li na'ajej cuancat cui', a'an santil na'ajej.

³³Siis ütles Issand talle: 'Võta jalatsid jalast, sest paik, kus sa seisad, on püha maa!

³⁴Relic chi yâl lâin yôquin chirilbal li raylal li yôqueb chixc'ulbal lin tenamit li cuanqueb Egipto. Ut yôquin ajcui' chirabinquil nak yôqueb xk'okonquil ribeb xban li raylal. Jo'can nak xinchal chixcolbaleb sa' ruk'eb laj Egipto. Abi li tinye âcue. Tatintakla Egipto, chan li Kâcua' re laj Moisés.

³⁴Ma olen küllalt näinud oma rahva vaevamist Egiptuses ja olen kuulnud nende ägamist ning olen alla tulnud neid vabastama. Ja nüüd mine, ma läkitan su Egiptusesse!'

³⁵Laj Moisés, a'an li que'xtz'ektâna laj Israel nak que'xye: -¿Ani xq'uehoc âcue chi taklânc ut chi rakoc âtin? chanqueb. A'an li quitaklâc chixtenk'anquileb laj Israel ut chixcolbaleb. Quitaklâc xban li Kâcua' nak li ángel quixc'utbesi rib chiru sa' li jun tôn chi q'uix yô xxamlel.

³⁵Sellesama Moosese, kelle nad olid ära salanud, öeldes: 'Kes sind on tõstnud meile ülemaks ja õigusemõistjaks?', selle läkitas Jumal ülemaks ja lunastajaks ingli käe läbi, kes oli ennast talle näidanud kibuvitsapõõsas.

³⁶Laj Moisés, a'an li qui-isin reheb Egipto. Nabal li milagro ut li sachba ch'ôlej quixbânu aran Egipto ut sa' li Caki Palau. Chiru ca'c'âl chihab quic'amoc be chiruheb sa' li chaki ch'och'.

³⁶Seesama Mooses viis nad välja, tehes imetegusid ja tunnustähti Egiptusemaal ja Punases meres ja kõrbes neljakümne aasta jooksul.

³⁷A'an laj Moisés li quiyehoc chak re a'in reheb laj Israel: -Li Kâcua' lê Dios tixq'ue junak profeta sa' êyânk sic'bil ru xban jo' lâin. Êcomon ajcui' lâex. Chebânu chixjunil li c'a'ru tixye êre, chan.

³⁷See on see Mooses, kes ütles Iisraeli lastele: 'Jumal tõstab teie vendade seast teile Prohveti, seesuguse nagu mina.'

³⁸A'an li quicuan rochbeneb laj Israel nak que'xch'utub ribeb sa' li chaki ch'och'. Quicuan rochbeneb li kaxe'tônil yucua' ut rochben ajcui' li ángel li quiâtinac riq'uin sa' li tzûl Sinaí nak quixye re li râtin li Dios li naq'uehoc yu'am re nak a'an chic tâyehok ke lâo.

³⁸Tema on see, kes oli koguduse seas kõrbes koos ingliga, kes kõneles talle Siinai mäel, ja oli koos meie isadega, kes said elavaid sõnu meile edasiandmiseks.

³⁹Abanan eb li kaxe'tônil yucua' inc'a' que'raj xpâbanquil li c'a'ru quixye. Que'xtz'ektâna ban ut que'raj raj suk'îc cui'chic Egipto.

³⁹Kuid meie isad ei tahtnud olla talle kuulekad, vaid tõukasid ta eemale ja pöördusid oma südamega Egiptuse poole,

⁴⁰Que'xye re laj Aarón: -Yîb kadios re te'c'amok be chiku. Inc'a' nakanau c'a'ru xc'ul chak laj Moisés li qui-isin chak ke Egipto. ¿C'a'ru aj e nak yôko chiroybeninquil? chanqueb li kaxe'tônil yucua'.

⁴⁰öeldes Aaronile: 'Tee meile jumalaid, kes käiksid meie eel, sest me ei tea, mis on juhtunud selle Moosesega, kes tõi meid välja Egiptusest!'

⁴¹Jo'can nak que'xyîb riq'uin oro xjalam ûch jun li cuacax ut que'mayejac chiru. C'ajo' nak que'saho' sa' xch'ôleb chirilbal lix dioseb li que'xyîb riq'uin ruk'eb. Ut que'xbânu jun li nink'e re xlok'oninquil.

⁴¹Ja nad tegid noil päevil vasika ja viisid sellele ebajumalale ohvreid ja rõõmustasid oma käte tegude üle.

⁴²Jo'can nak li Kâcua' Dios quixcanabeb xjuneseb. Quixcanabeb chixlok'oninquil li chahim li cuan chiru choxa. Ut quitz'akloc ru li tz'îbanbil chak najter xbaneb li profeta nak que'xye: Lâex aj Israel, ¿ma quexmayejac ta bi' chak chicuu lâin nak yôquex chak chi numec' sa' li chaki ch'och' chiru ca'c'âl chihab?

⁴²Jumal aga pööras neile selja ning jättis nad teenima taevavägesid, nõnda nagu prohvetite raamatus on kirjutatud: 'Kas teie, Iisraeli sugu, tõite mulle tapa- ja roaohvreid nelikümmend aastat kõrbes olles?

⁴³¿Ma mâcua' ta bi' lê yîbanbil dios Moloc ut Renfán quelok'oni? Lâex queyîb li jalam ûch a'in re têlok'oni. Jo'can nak texincanab re nak jalan tenamit tânumtâk sa' êbên ut texc'amek' chi najt sa' jun li na'ajej li cuan jun pac'al li tenamit Babilonia, chan li Kâcua'. (Amós 5:25-27)

⁴³Ei, vaid te võtsite Mooloki telgi ja oma jumala Raifa tähe, kujud, mis te olite teinud, et neid kummardada; ja ma asutan teid teisele poole Paabelit.'

⁴⁴Eb li kaxe'tônil yucua' que'xyîb ajcui' chak li tabernáculo nak yôqueb chak chi numec' sa' li chaki ch'och' ut aran xocxo li chak'rab. Que'xyîb jo' li retalil li quic'ute' chiru laj Moisés xban li Dios.

⁴⁴Meie isadel oli tunnistustelk kõrbes, nõnda nagu oli seadnud ingel, kes Moosesel käskis selle teha eeskuju järgi, mida ta oli näinud.

⁴⁵Eb li kaxe'tônil yucua' que'xc'ul li muhebâl a'in. Ut nak laj Josué quic'amoc be chiruheb chi pletic, que'xc'am li muhebâl chirixeb. Ut que'rêchani lix ch'och'eb li mâcua'eb aj judío nak li Dios quirisi chiruheb li kaxe'tônil yucua' li xic' que'iloc reheb. Li muhebâl a'an quic'anjelac sa' eb li cutan a'an toj chalen nak quicuan laj David chok' rey.

⁴⁵Selle telgi võtsid meie isad omaks ja koos Joosuaga tõid selle kaasa nende rahvaste maa vallutamisel, kelle Jumal oli tõuganud eemale meie isade palge eest. Nii see oli Taaveti päevini,

⁴⁶Laj David quixbânu li c'a'ru quiraj li Dios, ut li Dios quisaho' xch'ôl riq'uin. Quixtz'âma chiru li Dios nak tixyîb li templo bar te'xlok'oni cui' li Dios li quixlok'oni laj Jacob.

⁴⁶Taavet leidis armu Jumala silmis ja palus, et ta leiaks eluaseme Jaakobi soole.

⁴⁷Abanan mâcua' laj David quiyîban re li templo. Laj Salomón, a'an li quiyîban re.

⁴⁷Saalomon ehitas aga temale koja.

⁴⁸Quixyîb li templo usta li nimajcual Dios inc'a' nacuan sa' junak cab yîbanbil xban cuînk jo' quixye chak li profeta Isaías nak quixye chi jo'ca'in:

⁴⁸Kuid Kõigekõrgem ei ela kätega tehtus, nagu prohvet ütleb:

⁴⁹Li choxa, a'an li na'ajej li ninc'ojla cui' ut li ruchich'och', a'an xna'aj li cuok. ¿C'a'ru chi ochochil târûk têyîb chok' cue? Ut, ¿bar cuan lin na'aj li tinhilânk cui'?

⁴⁹'Taevas on mu troon ja maa minu jalajäri. Millise koja teie tahate mulle ehitada?' ütleb Issand.

⁵⁰¿Ma mâcua' ta bi' lâin xinyîban re chixjunil li c'a'ru cuan? chan li Kâcua'. (Isa. 66:1-2)

⁵⁰'Eks minu käsi ole kõik need teinud?!'

⁵¹Lâex inc'a' nequetau xyâlal. K'axal cau êch'ôl. Chanchanex li inc'a' neque'pâban re li Dios. Junelic nequek'etk'eti êrib chiru li Santil Musik'ej jo' que'xbânu lê xe'tônil yucua'.

⁵¹Te kangekaelsed ja ümberlõikamatud südamelt ja kõrvadelt! Teie panete alati vastu Pühale Vaimule, nii nagu teie isad, nõnda teete teiegi.

⁵²¿Ma cuan ta bi' junak profeta inc'a' quirahobtesîc xbaneb lê xe'tônil yucua'? ¿Ma inc'a' ta bi' que'xcamsiheb li que'ch'oloban chak resil lix c'ulunic li jun li Tîc Xch'ôl, li quek'axtesi lâex chi camsîc?

⁵²Keda prohvetitest teie isad ei ole taga kiusanud? Ja nad on tapnud need, kes kuulutasid ette selle Õige tulemist, kelle reetjaiks ja mõrtsukaiks nüüd olete saanud teie,

⁵³Lâex quec'ul li chak'rab li quixq'ue êre li ángel, abanan inc'a' nequebânu li c'a'ru naxye, chan laj Esteban.

⁵³kes te saite Seaduse inglite antud korralduse kaudu, ent ei ole seda pidanud.'

⁵⁴Nak que'rabi li c'a'ru yô chixyebal laj Esteban, c'ajo' nak que'josk'o'. Que'xc'uxuxi li ruch re xbaneb xjosk'il.

⁵⁴Aga kui nad seda kuulsid, lõikas see neil südamesse ja nad kiristasid hambaid.

⁵⁵Ut laj Esteban nujenak chi Santil Musik'ej. Qui-iloc sa' choxa ut quiril lix nimajcual lok'al li Dios ut quiril li Jesús sa' xnim uk' li Dios.

⁵⁵Stefanos aga, täis Püha Vaimu, vaatas ainiti taevasse ja nägi Jumala kirkust ning Jeesust seismas Jumala paremal käel

⁵⁶Quixye: -Ilomak. Teto li choxa nak nacuil ut li C'ajolbej cuan chi xnim uk' li Dios, chan.

⁵⁶ja ütles: 'Ennäe, ma näen taevaid avanevat ja Inimese Poja seisvat Jumala paremal käel.'

⁵⁷Ut eb li tenamit xic' que'rabi li quixye ut que'xtz'ap lix xiqueb ut que'xjap reheb chi cau xban xjosk'ileb ut jun xiquiqueb sa' xbên nak que'xchap.

⁵⁷Selle peale nad karjusid valju häälega ja oma kõrvu kinni hoides sööstsid nagu üks mees tema kallale

⁵⁸Que'risi laj Esteban sa' li tenamit. Ut eb li oqueb re chi cutuc re chi pec, que'xcanab li rak'eb chi rok jun li sâj cuînk aj Saulo xc'aba'.

⁵⁸ja kihutasid ta linnast välja ning viskasid teda kividega. Ja tunnistajad panid oma rõivad maha ühe noormehe jalgade ette, keda kutsuti Sauluseks,

⁵⁹Nak yôqueb chixcutbal chi pec, laj Esteban yô chi tijoc ut quixye: -At Kâcua' Jesús, c'ul lin musik'.-Quixcuik'ib rib, quixjap re chi cau ut quixye: -At Kâcua', mâq'ue li mâc a'in sa' xbêneb.- Ut nak quixye a'an, quicam.

⁵⁹ja nad viskasid kividega Stefanost, kes valjusti hüüdis: 'Issand Jeesus, võta mu vaim vastu!'

⁶⁰Quixcuik'ib rib, quixjap re chi cau ut quixye: -At Kâcua', mâq'ue li mâc a'in sa' xbêneb.- Ut nak quixye a'an, quicam.

⁶⁰Ja ta laskus põlvili ning hüüdis suure häälega: 'Issand, ära pane seda neile patuks!' Ja kui ta seda oli öelnud, uinus ta.