¹Nak yô chi c'ulmânc a'in, laj Saulo toj yô chixrahobtesinquileb li neque'pâban re li Kâcua' ut yô chixyebal nak toj tixcamsiheb. Jo'can nak cô riq'uin li xyucua'il aj tij.

¹Aga Saulus, kes ikka veel paiskas tapmisähvardusi Issanda jüngrite vastu, läks ülempreestri juurde

²Ut quixtz'âma lix hu chiru re tixk'axtesi sa' eb li cab li neque'xch'utub cui' ribeb laj judío aran Damasco re târûk tixchapeb laj pâbanel li tixtau aran, jo' cuînk jo' ixk. Tixchapeb ut tixc'ameb chi prêxil Jerusalén.

²ning palus temalt kirja Damaskuse sünagoogidele, et kui ta iial peaks leidma mõne usuteel käijaist, olgu mehi või naisi, võiks neid aheldatult tuua Jeruusalemma.

³Yô chi xic ut nak ac cuulac re sa' li tenamit Damasco, sa' junpât quisute' xban jun chanchan xam quichal sa' choxa.

³Kui ta oli sinna minemas ja lähenes Damaskusele, välgatas äkitselt taevast tema ümber valgus

⁴Quit'ane' sa' ch'och' laj Saulo ut quirabi jun xyâb cux yô chixyebal re: -At Saulo, at Saulo, ¿C'a'ut nak yôcat chixbânunquil raylal cue?-

⁴ja ta kukkus maa peale maha ja kuulis üht häält, mis talle ütles: 'Saul, Saul, miks sa mind taga kiusad?'

⁵Laj Saulo quixye: -¿Anihat lâat, at Kâcua'?- Ut li yô chi âtinac quixye: -Lâin li Jesús li xic' yôcat chirilbal. Yôcat chixtacuasinquil âcuib nak xic' yôcat chicuilbal, chan.

⁵Aga tema ütles: 'Isand, kes sa oled?' Ja hääl vastas: 'Mina olen Jeesus, keda sa taga kiusad.

⁶Nasicsot xban xxiu laj Saulo nak quixye: -Kâcua', ¿c'a'ru tâcuaj tinbânu? chan. Ut li Kâcua' quixye: -Cuaclin ut ayu sa' li tenamit, ut aran tâyehek' âcue c'a'ru us tâbânu, chan.

⁶Kuid tõuse püsti ja mine linna, seal öeldakse sulle, mida sa pead tegema.'

⁷Ut eb li cuînk li yôqueb chi xic rochben sachsôqueb xch'ôl que'cana. Yôqueb chirabinquil li yô chi âtinac, abanan inc'a' que'ril ru li ani yô chi âtinac.

⁷Mehed, kes temaga koos käisid teed, seisid sõnatult; nad kuulsid küll häält, ei näinud aga kedagi.

⁸Quicuacli laj Saulo ut nak quixte li xnak' ru, inc'a' chic qui-iloc. Ch'ilonbil chi ruk' nak quic'ame' sa' li tenamit Damasco.

⁸Aga Saulus tõusis maast üles, ja oma silmi avades ei näinud midagi. Ning ta viidi kättpidi talutades Damaskusesse.

⁹Aran quicuan chiru oxib cutan. Inc'a' na-iloc ut inc'a' quicua'ac chi moco qui-uc'ac.

⁹Ja kolm päeva oli ta pime, ei söönud ega joonud.

¹⁰Aran Damasco cuan jun laj pâbanel aj Ananías xc'aba'. Li Kâcua' quiâtinac riq'uin sa' visión ut quixye re: -At Ananías.- Quichak'oc ut quixye re: -Cue'quin, Kâcua'.-

¹⁰Ent Damaskuses oli üks jünger, Hananias nimi, ja Issand ütles temale nägemuses: 'Hananias!' Tema vastas: 'Issand, vaata, siin ma olen!'

¹¹Ut li Kâcua' quixye re: -Lâin tinye âcue, ayu sa' rochoch laj Judas li cuan sa' li nim be li Tîc neque'xye re. Aran tâsic' jun li cuînk li xchal chak Tarso. Aj Saulo xc'aba'. A'an yô chi tijoc aran.

¹¹Issand ütles talle: 'Tõuse ja mine tänavale, mida kutsutakse Sirgeks, ja otsi Juuda kojas üles Tarsosest pärit Sauluse-nimeline mees, sest vaata, tema palvetab

¹²Laj Saulo xril jun li visión. Xat-oc riq'uin nak xril ut xaq'ue lâ cuuk' sa' xbên re nak tâilok cui'chic, chan li Kâcua'.

¹²ja on nägemuses näinud üht meest, Hananias nimi, sisse astuvat ja käed tema peale panevat, et ta nägemise tagasi saaks.'

¹³Laj Ananías quichak'oc ut quixye: -At Kâcua', nabal que'yehoc resil cue nak xic' narileb laj pâbanel li cuînk a'an. C'ajo' li raylal nalajxbânu reheb lâ cualal âc'ajol li cuanqueb aran Jerusalén.

¹³Hananias aga vastas: 'Issand, ma olen paljudelt kuulnud sellest mehest, kui palju kurja ta on teinud sinu pühadele Jeruusalemmas,

¹⁴Ut jo'can ajcui' arin xq'uehe' xcuanquil xbaneb li xbênil aj tij chixq'uebaleb sa' tz'alam chixjunileb li neque'pâban âcue, chan laj Ananías.

¹⁴ja siingi on tal ülempreestrite käest meelevald aheldada kõiki, kes sinu nime appi hüüavad.'

¹⁵Ut li Kâcua' quixye re: -Ayu xban nak li cuînk a'an sic'bil ru inban re xyebal resil li colba-ib sa' inc'aba' lâin reheb li cuanqueb sa' xcuanquil ut reheb ajcui' li mâcua'eb aj judío jo'queb ajcui' li ralal xc'ajol laj Israel.

¹⁵Aga Issand ütles talle: 'Mine, sest tema on mul valitud tööriist minu nime kandma rahvaste ja kuningate ja Iisraeli laste ette,

¹⁶Lâin tinc'ut chiru jo' q'uial li raylal tento tixc'ul sa' inc'aba' lâin, chan li Kâcua'.

¹⁶sest mina tahan talle näidata, mida kõike ta peab kannatama minu nime pärast.'

¹⁷Cô ut laj Ananías ut qui-oc sa' li cab jo' quiyehe' re. Quixq'ue li ruk' sa' xbên laj Saulo ut quixye re: -Hermano Saulo, li Kâcua' Jesús, li quixc'utbesi rib châcuu sa' li be nak yôcat chi châlc arin, a'an xtaklan chak cue arin re nak târûk tat-ilok cui'chic ut tâc'ul li Santil Musik'ej, chan laj Ananías re.

¹⁷Siis Hananias läks ja astus sisse sinna kotta ja, pannud oma käed Sauluse peale, ütles: 'Saul, vend, Issand on mu läkitanud - Jeesus, kes end sulle näitas teel, mida mööda sa tulid, et sa jälle näeksid ja saaksid täis Püha Vaimu.'

¹⁸Ut sa' junpât quit'ane' chanchan xpat li ru ut qui-iloc cui'chic. Quixakli ut quicubsîc xha'.

¹⁸Ja kohe langes Sauluse silmadelt otsekui soomuseid ja ta nägi jälle. Ta tõusis püsti ja laskis enese ristida.

¹⁹Ut nak ac xcua'ac, quicacuu cui'chic. Laj Saulo quicana cuib oxib cutan sa' xyânkeb laj pâbanel li cuanqueb Damasco.

¹⁹Ja kui ta oli toitu võtnud, sai ta tagasi oma jõu.Saulus oli siis mõned päevad Damaskuses jüngrite juures

²⁰Laj Saulo ticto qui-oc chixch'olobanquil lix yâlal chirix li Jesús, chiruheb li tenamit sa' eb li cab li neque'xch'utub cui' ribeb laj judío ut quixye reheb: -Li Jesús, a'an li Cristo li Ralal li Dios, chan.

²⁰ning hakkas üsna varsti kuulutama sünagoogides Jeesusest, et see on Jumala Poeg.

²¹Ut chixjunileb li yôqueb chi abînc re que'sach xch'ôleb chirabinquil ut que'xye: -¿Ma mâcua' ta bi' a'an li yô chi rahobtesînc reheb laj pâbanel aran Jerusalén? ¿Ma mâcua' ta bi' re xchapbaleb laj pâbanel nak xchal arin re nak tixc'ameb riq'uineb li xbênil aj tij? chanqueb.

²¹Aga kõik kuulajad jahmusid ning ütlesid: 'Eks tema ole seesama, kes Jeruusalemmas hävitas selle nime appihüüdjaid ja kes on siia tulnud selleks, et neid viia aheldatult ülempreestrite juurde?'

²²Ut laj Saulo k'axal cui'chic quixq'ue xch'ôl chixch'olobanquil xyâlal ut que'sach xch'ôleb laj judío li cuanqueb Damasco xban nak yô chixc'utbal chi tz'akal chiruheb nak li Jesús a'an li Cristo laj Colonel li yechi'inbil xban li Dios.

²²Saulus läks aga järjest vägevamaks ja ajas segadusse Damaskuses elavad juudid ning selgitas, et Jeesus ongi Messias.

²³Ac cuan cutan xc'ulbal a'an nak que'xc'ûb ru chi ribileb rib laj judío chanru nak te'xcamsi laj Saulo.

²³Kui juba üsna hulk päevi oli möödunud, võtsid juudid nõuks ta hukata.

²⁴Abanan laj Saulo quirabi resil nak te'raj xcamsinquil. Eb a'an chi k'ek chi cutan yôqueb chixc'ac'alenquil li oquebâl re li tenamit re te'xcamsi.

²⁴Aga Saulusele sai nende salasepitsus teatavaks. Nemad luurasid aga päevad ja ööd väravais, et teda hukata.

²⁵Ut eb laj pâbanel que'xq'ue sa' jun nimla chacach ut chiru k'ojyîn que'xcubsi chirix li tz'ac. Jo'can nak quicole' laj Saulo chiruheb li que'ajoc re xcamsinquil.

²⁵Kuid ühel ööl ta õpilased võtsid ja lasksid ta korvi sees müüriava kaudu alla.

²⁶Nak quicuulac Jerusalén, laj Saulo quiraj oc sa' xyânkeb laj pâbanel. Abanan eb a'an que'xucuac. Inc'a' que'xpâb nak a'an aj pâbanel chic.

²⁶Jõudnud Jeruusalemma, püüdis Saulus jüngritega liituda, ent kõik kartsid teda ega uskunud, et ta on jünger.

²⁷Ut laj Bernabé quixc'am laj Saulo riq'uineb li apóstol ut quixserak'i reheb chanru nak quiril ru li Kâcua' sa' li be ut quixye ajcui' reheb chanru nak quixch'olob xyâlal li Jesucristo chi cau xch'ôl aran Damasco.

²⁷Aga Barnabas võttis Sauluse oma hoolde ja viis ta apostlite juurde ning jutustas neile, kuidas Saulus teel oli näinud Issandat ning temaga kõnelnud ja kuidas ta oli Damaskuses avalikult Jeesuse nimel kuulutanud.

²⁸Ut laj Saulo quicana riq'uineb laj pâbanel aran Jerusalén ut cô yalak bar chixyebal resil li Jesucristo chi cau xch'ôl.

²⁸Ja Saulus käis nende juures Jeruusalemmas sisse ja välja ning kuulutas avalikult rõõmusõnumit Issanda nimel.

²⁹Ut quixch'olob lix yâlal chiruheb laj judío li neque'âtinac sa' griego. Eb a'an inc'a' que'raj rabinquil. Que'raj ban xcamsinquil.

²⁹Ta rääkis ja vaidles ka kreekakeelsete juutidega, aga need võtsid nõuks ta hukata.

³⁰Nak eb laj pâbanel que'rabi resil nak te'raj xcamsinquil, que'xc'am laj Saulo aran Cesarea ut aran chic que'xtakla Tarso.

³⁰Ent kui vennad seda teada said, viisid nad ta alla Kaisareasse ja läkitasid Tarsosesse.

³¹Ut inc'a' chic que'rahobtesîc laj pâbanel li cuanqueb Judea, Galilea, ut Samaria. Yôqueb chi q'uîc sa' xpâbâleb. Neque'xxucua ru li Kâcua'. Ut li Santil Musik'ej yô chixq'uebal xcacuilal xch'ôleb. C'ajo' nak yôqueb chi tâmc.

³¹Nüüd oli kogudusel tervel Juuda-, Galilea- ja Samaariamaal rahu end üles ehitada ja käia Issanda kartuses, ja see üha kasvas Püha Vaimu julgustusel.

³²Ut laj Pedro, nak yô chirula'aninquileb chixjunileb laj pâbanel yalak bar, quicuulac ajcui' riq'uineb laj pâbanel li cuanqueb Lida.

³²Aga sündis, et Peetrus kõiki paiku läbi käies tuli ka Lüddas elavate pühade juurde.

³³Aran quixtau jun li cuînk aj Eneas xc'aba'. Cuakxakib chihab roquic lix yajel ut inc'a' chic nacuacli. Sic li rok ruk'.

³³Seal leidis ta ühe inimese, Aineas nimi, kes oli olnud halvatuna voodis maas juba kaheksa aastat.

³⁴Ut laj Pedro quixye re: -At Eneas, li Kâcua' Jesucristo tatxq'uirtesi anakcuan. Xaklin ut xoc lâ cuarib, chan. Ut sa' junpât quixakli li cuînk.

³⁴Ja Peetrus ütles talle: 'Aineas! Jeesus Kristus teeb su terveks. Tõuse ja sea oma ase korda!' Ja Aineas tõusis kohe.

³⁵Ut chixjunileb li cuanqueb Lida ut Sarón que'ril nak quiq'uira li cuînk ut que'xpâb li Kâcua'.

³⁵Ja kõik Lüdda ja Saaroni elanikud nägid teda ja pöördusid Issanda poole.

³⁶Ut quicuan aran Jope jun li ixk aj pâbanel xTabita xc'aba'. Chi jalbil ru naraj naxye Dorcas. Junelic yô chixbânunquil usilal reheb li ras rîtz'in ut naxtenk'aheb li neba'.

³⁶Aga Joppes oli naisjünger nimega Tabiita, see on tõlkes Gasell. Tema elu oli täis häid tegusid ja ta jagas palju almuseid.

³⁷Sa' eb li cutan a'an quiyajer ut quicam. Que'ratesi ut que'xjilib sa' jun li na'ajej li cuan sa xca' tasal li cab.

³⁷Aga neil päevil juhtus, et ta jäi haigeks ja suri. Ta pesti ja pandi ülemisse tuppa.

³⁸Li tenamit Jope nach' cuan riq'uin li tenamit Lida bar cuan cui' laj Pedro. Eb laj pâbanel que'rabi nak cuan aran. Que'xtakla cuib li cuînk chixbokbal. -Châlkat chi junpât kiq'uin, chanqueb re laj Pedro.

³⁸Et aga Lüdda on Joppe lähedal, siis jüngrid, kuuldes, et Peetrus on seal, läkitasid kaks meest tema juurde palvega: 'Ära viivita meie juurde tulekuga!'

³⁹Laj Pedro cô rochbeneb. Nak quicuulac, que'xc'am sa' li na'ajej li cuan cui' li camenak. Aran quisute' xbaneb li xmâlca'an. Yôqueb chi yâbac ut que'xc'ut chiru li t'icr li quixyîb lix Dorcas nak toj cuan sa' xyânkeb.

³⁹Peetrus tõusiski ja läks nendega. Kui ta pärale jõudis, viidi ta ülemisse tuppa ja kõik lesknaised tulid tema juurde, nutsid ja näitasid särke ja kuubesid, mida Gasell nendega olles oli teinud.

⁴⁰Laj Pedro quirisiheb chirix cab. Quixcuik'ib rib ut qui-oc chi tijoc. Ut quiril li camenak ut quixye re: -Tabita, cuaclin, chan. Ut li ixk quixte li xnak' ru, ut nak quiril ru laj Pedro, quic'ojla.

⁴⁰Aga Peetrus ajas kõik välja, heitis põlvili ja palvetas ning pöördus ja ütles surnukehale: 'Tabiita, tõuse püsti!' Tema avas oma silmad ja tõusis Peetrust nähes istuma.

⁴¹Laj Pedro quixchap chi ruk' ut quixcuaclesi. Quixbokeb li xmâlca'an jo' ajcui' chixjunileb laj pâbanel ut quixxakab chiruheb chi yo'yo chic.

⁴¹Aga Peetrus andis talle käe ja tõstis ta püsti, hüüdis sisse pühad ja lesknaised ning seadis Tabiita elavalt nende ette.

⁴²Qui-el resil sa' chixjunil li tenamit Jope li c'a'ru quic'ulman. Xban a'an nabaleb que'pâban re li Kâcua'.Laj Pedro najt quicuan aran Jope. Quihilan sa' rochoch jun li cuînk aj yîbom tz'ûm, aj Simón xc'aba'.

⁴²Aga see sai teatavaks kogu Joppes, ja paljud hakkasid uskuma Issandasse.

⁴³Laj Pedro najt quicuan aran Jope. Quihilan sa' rochoch jun li cuînk aj yîbom tz'ûm, aj Simón xc'aba'.

⁴³Ja Peetrus jäi mitmeks päevaks Joppesse ühe nahkuri Siimona juurde.