¹Laj Daniel quixye: —Yô rox chihab roquic saß xcuanquil li rey Belsasar nak quicßutbesîc jun chic li visión chicuu.

¹Kuningas Belsassari valitsemise kolmandal aastal ilmutati mulle, Taanielile, nägemus lisaks sellele, mis mulle varem oli ilmutatud.

²Nak quicßutbesîc chicuu cuanquin aran Susa, lix nimal ru tenamit saß li naßajej Elam. Xakxôquin chire li nimaß Ulai nak quicuil.

²Kui ma nägemuses nägin, siis ma olin, kui ma vaatasin, Suusani palees Eelami maakonnas; ja ma nägin selles nägemuses, et ma olin Uulai jõe ääres.

³Ut nak yôquin chi iloc aran, quicuil jun têlom carner chire li nimaß. Cuan cuib li xucub najt rok. Li xucub li qui-el mokon, aßan kßaxal cuißchic najt rok chiru li jun chic.

³Ja ma tõstsin oma silmad üles ja vaatasin, ja ennäe, üks jäär seisis teisel pool jõge ja tal oli kaks sarve; ja sarved olid pikad, aga üks oli teisest pikem, ja pikem tõusis viimasena.

⁴Quicuil nak li têlom carner yô chi xekßoc riqßuin lix xucub saß li oeste li bar na-oc cuiß li sakße ut saß li norte ut saß li sur. Ut mâ jun li xul nacuyuc xmetzßêu, chi moco naru teßêlelik chiru lix cuanquil. Li carner quixbânu li cßaßru quiraj aßan ut quixnimobresi xcuanquil.

⁴Ma nägin jäära kaevlevat lääne ja põhja ja lõuna poole, ja ükski loom ei suutnud temale vastu seista ega olnud tema käest päästjat; ta tegi, nagu temale meeldis, ja ta suurustas.

⁵Toj yôquin ajcuiß chi cßoxlac chirix li ac xcuil nak quicuil jun li têlom chibât yô chak chi châlc saß li oeste li bar na-oc cuiß li sakße. Yô chi châlc saß junpât ut li rok incßaß quixyekß li chßochß. Ac xnumeß chak saß chixjunil li ruchichßochß. Ut jun ajcuiß lix nimla xucub cuan saß xbên li xnakß ru.

⁵Siis ma panin tähele, ja vaata, üks sikk tuli lääne poolt üle kogu maa, ilma et ta oleks puudutanud maad; ja sikul oli silmade vahel võimas sarv.

⁶Li chibât cô riqßuin li carner li cuan cuib li xucub li quicuil chire li nimaß. Cßajoß lix joskßil nak cô saß ânil riqßuin li carner.

⁶Ja ta tuli kahe sarvega jäära juurde, keda ma olin näinud seisvat teisel pool jõge, ja jooksis oma vägevas vihas sellele kallale.

⁷Nak quicuulac riqßuin xban xjoskßil qui-oc xxekßbal ut queßtokeß chi xcaßbichaleb lix xucub li carner. Li carner incßaß quixcuy xmetzßêu li chibât. Quixcut chi chßochß ut quixyekßi. Mâ ani quicoloc re li carner saß rukß li chibât xban nak kßaxal cau rib.

⁷Ja ma nägin teda jõudvat jäära juurde; siis ta märatses selle vastu ja puskis jäära ning murdis selle mõlemad sarved; ja jääral ei olnud jõudu temale vastu seista, vaid too paiskas ta maha ja tallas teda; ja ei olnud kedagi, kes oleks päästnud jäära tema käest.

⁸Ut yô chi nimânc xcuanquil li chibât ut yô ajcuiß chixnimobresinquil rib. Nak ac xniman chi us lix cuanquilal, quitokeß lix nimla xucub ut aran queßel câhib chic lix xucub chokß rêkaj li jun li quitokeß. Saß xcâ pacßalil li ruchichßochß nequeßiloc li câhib chi xucub. Jun na-iloc saß li sur, jun na-iloc saß li norte, ut jun na-iloc saß li este li na-el cuiß li sakße ut li jun chic na-iloc saß li oeste li na-oc cuiß li sakße.

⁸Ja sikk suurustas väga, aga kui ta oli vägevuse tipul, murdus võimas sarv ja selle asemele kasvas neli suurt sarve taeva nelja tuule poole.

⁹Ut saß jun reheb lix xucub qui-el jun chic li xucub caßchßin ut quiniman chi us. Aßan na-iloc saß li sur ut saß li este (sudeste) saß xjayal li naßajej yechißinbil reheb li ralal xcßajol li Dios.

⁹Ja ühest neist sarvedest tuli veel üks pisike sarv ja see kasvas väga suureks lõuna ja ida ja ilusa maa suunas.

¹⁰Ut kßaxal cuißchic quiniman xcuanquil toj retal quipletic riqßuineb li ralal xcßajol li Dios ut quixsacheb laj cßamol be chiruheb.

¹⁰Ta kasvas suureks kuni taeva väeni ja paiskas maha mõned sellest väest ja tähtedest ning tallas neid.

¹¹Ut quixnimobresi rib chiru li jun li kßaxal nim xcuanquil saß xbêneb li ralal xcßajol li Dios ut quixye reheb nak incßaß chic teßmayejak. Ut quixpoß ajcuiß lix templo li Dios.

¹¹Ja ta tõstis ennast kuni selle väe vürstini; sellelt võeti ära alaline ohver ja ta pühamu paik tõugati ümber.

¹²Eb li tenamit incßaß chic queßmayejac saß li templo. Aß chic li mâusilal queßxbânu. Li chßina xucub quixtzßektâna li tzßakal yâl ut quixyekßi saß chßochß ut chixjunil li quixbânu li chßina xucub qui-el chi us.

¹²Ja alalise ohvri asemele pandi üleastumise vägi; ta paiskas tõe maha, ja mida ta tegi, läks tal korda.

¹³Ut quicuabi jun li santil ángel yô chi âtinac. Ut li jun chic quixpatzß re: —¿Joß najtil tâcßulmânk aßin li quicßutbesîc saß li visión? ¿Jarub cutan chic teßxbânu li mâusilal chokß rêkaj lix mayejeb saß li templo? ¿Joß najtil chic teßxyekßi lix templo li Kâcuaß joßqueb ajcuiß li ralal xcßajol?—

¹³Siis ma kuulsin ühte püha kõnelevat, ja teine püha küsis kõnelejalt: 'Kui kaua kestab see nägemus alalisest ohvrist ja hukutavast üleastumisest, pühamu ja väe tallataandmisest?'

¹⁴Li ángel quichakßoc ut quixye: —Toj tânumekß li oxib chihab riqßuin media, tojoßnak tâsantobresîk cuißchic li templo, chan.

¹⁴Ja ta ütles mulle: 'Kaks tuhat kolmsada õhtut-hommikut. Siis saab pühamu taas oma õiguse.'

¹⁵Laj Daniel quixye: —Lâin yôquin chi cßoxlac chirix li quicuil re tintau ru cßaßru lix yâlal. Ut saß junpât xakâmil chicuu jun li ángel chanchan cuînk nak quicuil.

¹⁵Ja kui mina, Taaniel, olin näinud seda nägemust ja püüdsin seda mõista, vaata, siis seisis mu ees keegi, kellel oli mehe välimus.

¹⁶Ut quicuabi jun xyâb cux jun pacßal li nimaß Ulai chanchan xyâb xcux cuînk. Quixjap re chixyebal: —At Gabriel, ye re aßan cßaßru xyâlal li visión li xril, chan.

¹⁶Ja ma kuulsin inimese häält Uulai kallaste vahelt, ja see hüüdis ning ütles: 'Gabriel, seleta see nägemus tollele seal!'

¹⁷Laj Gabriel quijiloc ut quixakli chincßatk. Cßajoß nak quinxucuac ut quincut cuib saß chßochß. Ut quixye cue: —At ralal cuînk, chatauhak taxak ru xban nak li xacuil saß li visión, aßan talajeßcßulmânk saß rosoßjiqueb li cutan, chan.

¹⁷Siis ta tuli sinna, kus ma seisin, ja kui ta tuli, siis ma kohkusin ja langesin silmili maha. Ja ta ütles mulle: 'Inimesepoeg, pane tähele, et see nägemus tähendab viimset aega!'

¹⁸Nak yô chi âtinac cuiqßuin, quisach innaßleb ut quintßaneß chi huphu saß chßochß. Li ángel quinixchap ut quinixcuaclesi cuißchic.

¹⁸Ja kui ta minuga rääkis, olin ma sügavas unes, silmili maas; aga ta puudutas mind ja pani mu seisma sinna, kus ma olin seisnud,

¹⁹Ut quixye cue: —Anakcuan lâin tinye âcue li cßaßru tâcßulmânk saß rosoßjiqueb li cutan xban xjoskßil li Dios. Li visión li xacuil, aßan retalil li talajeßcßulmânk saß eb li cutan châlel.

¹⁹ja ütles: 'Vaata, ma annan sulle teada, mis sünnib sajatuse viimsel ajal: seatud ajal tuleb lõpp!

²⁰Li carner cuib xxucub li xacuil, aßan retalileb li cuib chi cuînk li teßoc chokß xreyeb laj Medo ut eb laj Persia.

²⁰Jäär, keda sa nägid, kellel oli kaks sarve, on Meedia ja Pärsia kuningad.

²¹Ut li têlom chibât, aßan retalil lix reyeb laj Grecia ut li nimla xucub li cuan saß xbên li xnakß ru, aßan retalil li xbên rey.

²¹Karune sikk on Kreeka kuningas; suur sarv tema silmade vahel on esimene kuningas.

²²Li câhib chi xucub li queßel chokß rêkaj li nimla xucub li quitokeß, aßaneb li retalil li câhib chi rey li teßcuânk saß xcuanquilal saß li naßajej aßan, abanan mâ jun tâcuânk xcuanquil joß li xbên li quicuan.

²²Ja et see murdus ning neli tõusid selle asemele, on neli kuningriiki, mis tõusevad tema rahvast, aga mitte nii vägevad kui tema.

²³Ut nak ac yôk chak chi nachßoc li rosoßjiqueb li cuanquilal aßan, kßaxal cuißchic tânumtâk li mâusilal. Nak acak xnumta chi us li mâusilal, tâoc jun li rey kßaxal cuißchic joskß ut cau xchßôl ut aßan tâbalakßînk reheb li tenamit.

²³Ja nende valitsuste lõpus, kui üleastujate mõõt on täis saanud, tõuseb üks kuningas, jultunud näoga ja salasepitsustes osav.

²⁴Tânimânk xcuanquil, abanan moco xcuanquil ta xjunes li rey; xcuanquil ban laj tza. Chixjunil li mâusilal tixbânu, us tâêlk chiru ut tixsacheb nabaleb li cuanqueb xcuanquil ut tixsacheb ajcuiß li ralal xcßajol li Dios.

²⁴Ja tema jõud on vägev, aga mitte tema enese jõust, ja ta valmistab tohutu õnnetuse; tal on kordaminek teos ja ta hävitab vägevaid ja püha rahva.

²⁵Xban nak naxnau chi us balakßînc, tixnimobresi rib. Tixsacheb nabal chi mâcßaßak saß xchßôleb ut tixyal ajcuiß numtâc saß xbên li tzßakal Rey li kßaxal nim xcuanquil saß xbêneb li nequeßtaklan. Abanan incßaß târûk xban nak tâsachekß ru. Mâcuaß yal cuînk tâsachok re. Li Kâcuaß, aßan li tâsachok re.

²⁵Tema kavaluse tõttu õnnestub pettus ta käes; ta suurustab oma südames ja hävitab paljusid ootamatult. Ta tõuseb ka vürstide vürsti vastu, ent ta ise murtakse ilma inimkäeta.

²⁶Lix yâlal li xcßutbesîc châcuu chirix li cßaßru tâcßulmânk chiru li oxib chihab riqßuin media, aßan tzßakal yâl. Ut lâat tâcßûla saß âchßôl ut mâ ani aj e tâserakßi xban nak toj mokon tâcßulmânk, chan cue li ángel.Ut lâin laj Daniel sachso inchßôl quincana ut quinyajer cuib oxib cutan. Ut nak ac usin chic, quin-oc cuißchic chi cßanjelac chiru li rey. Abanan toj yô ajcuiß incßaßux chirix li quicßutbesîc chicuu xban nak incßaß quintau ru lix yâlal.

²⁶Ja nägemus õhtuist ja hommikuist, millest oli kõne, on tõsi; aga sina hoia see nägemus saladuses, sest see on kaugeiks päeviks!'

²⁷Ut lâin laj Daniel sachso inchßôl quincana ut quinyajer cuib oxib cutan. Ut nak ac usin chic, quin-oc cuißchic chi cßanjelac chiru li rey. Abanan toj yô ajcuiß incßaßux chirix li quicßutbesîc chicuu xban nak incßaß quintau ru lix yâlal.

²⁷Ja mina, Taaniel, olin seejärel mõnda aega haige; siis ma tõusin üles ja toimetasin kuninga teenistust, aga ma olin kohkunud nägemuse pärast ega mõistnud seda.