1Li nacuaj xyebal êre a'an a'in: nak toj ca'ch'in, li tâêchanînk re li jun cablal chanchan junak môs. Mâc'a' naru naxch'e' xban nak mâji' natz'akloc xchihab usta a'an laj êchal re chixjunil.
1Ma tahan öelda: Niikaua kui pärija on väeti laps, ei erine ta milleski orjast, ehkki ta on kõige isand,
2Toj cuan rubel xcuanquil li na-iloc re ut li nataklan re toj tâtz'aklok ru lix chihab jo' quixye lix yucua'.
2vaid ta on eestkostjate ja majapidajate meelevalla all kuni isa määratud tähtajani.
3Jo'can ajcui' lâo. Junxil chanchano coc'al. Cocuan rubel xcuanquil li najter na'leb nak toj mâji' nakanau bar cuan li yâl.
3Nõnda on ka meiega: kui me olime väetid lapsed, siis olime orjuses maailma algainete meelevalla all.
4Abanan nak quicuulac xk'ehil, li Dios quixtakla li Ralal chi yo'lâc sa' ruchich'och' riq'uin jun li ixk. Ut quicuan ajcui' rubel xcuanquil li najter chak'rab.
4Aga kui aeg sai täis, läkitas Jumal oma Poja, kes sündis naisest, sündis Seaduse alla,
5Li Dios quixtakla li Ralal re nak a'an tâcolok reheb li cuanqueb rubel xcuanquil li chak'rab. Quixbânu a'in re nak lâo naru to-oc chok' ralal xc'ajol.
5lahti ostma seadusealuseid, et me saaksime pojaseisuse.
6Re xc'utbal chiku nak lâo chic ralal xc'ajol, li Dios quixtakla li Santil Musik'ej re nak tâcuânk kiq'uin. Ut xban nak cuan li Santil Musik'ej kiq'uin, jo'can nak naru nakaye re li Dios, “at inYucua'.”
6Et te olete aga pojad, siis on Jumal läkitanud teie südamesse oma Poja Vaimu, kes hüüab: 'Abba! Isa!'
7Jo'can ut anakcuan mâcua'ex chic lok'bil môs. Lâex ban chic ralal li Dios. Ut xban nak lâex chic ralal li Dios, têrêchani ajcui' li yechi'inbil reheb li ralal xc'ajol xban nak jo'can quiraj li Dios.
7Nõnda ei ole sa enam ori, vaid poeg, aga kui sa oled poeg, siis sa oled ka pärija Jumala kaudu.
8Nak toj mâji' nequepâb chak li Dios, quelok'oniheb li mâcua'eb tz'akal dios ut quexc'anjelac chak chiruheb.
8Kuid siis, kui te ei teadnud midagi Jumalast, te orjasite neid, kes loomult ei olegi jumalad.
9Anakcuan ac xexpâban ut rehex chic li Dios. ¿C'a'ut nak têraj cui'chic suk'îc chi c'anjelac sa' lê najteril na'leb li mâc'a' na-oc cui'? Ut, ¿c'a'ut nak têraj cui'chic xq'uebal êrib rubel xcuanquil li najter chak'rab?
9Nüüd aga, kui te olete Jumala ära tundnud - pigem küll on Jumal teid ära tundnud -, kuidas te pöördute jälle nõrkade ja viletsate algainete poole, mida te jälle uuesti tahate orjata?
10Lâex yôquex cui'chic chixbânunquil lê najteril na'leb nak nequenink'ei eb li cutan, li po ut li chihab ut li c'a'ak chic re ru chi nink'ehil.
10Te peate päevi ja kuid ja aegu ja aastaid.
11Nachal inc'a'ux êban. Mâre yal mâc'a' rajbal nak xinc'anjelac sa' êyânk.
11Ma kardan teie pärast, et ma olen asjata teie heaks vaeva näinud.
12Ex inhermân, usta lâin aj judío, xcuisi cuib rubel xcuanquil li chak'rab. Nintz'âma chêru nak têbânu jo' xinbânu lâin. Mêq'ue chic êrib rubel xcuanquil li chak'rab. Lâex mâc'a' junak raylal xebânu cue.
12Saage, vennad, niisuguseks nagu mina, sest minagi olen nagu teie. Ma anun teid! Te ei ole mulle mingisugust ülekohut teinud.
13Lâex nequenau nak xban nak quinyajer, quincana Galacia. Jo'can nak quiru quinye resil li evangelio êre xbên cua.
13Te ju teate, et ma esimesel korral kuulutasin teile evangeeliumi oma ihu nõtruses
14Lâin ninnau nak ch'a'aj raj chok' êre cuilbal sa' lin yajel. Abanan inc'a' xinêtz'ektâna ut inc'a' xic' quinêril. Xinêril ban jo' junak x-ángel li Dios ut xinêc'ul jo' nak xec'ul raj li Jesucristo.
14ning teie võitsite kiusatuse ega põlastanud mind mu keha pärast ega sülitanud maha, vaid võtsite mu vastu nagu Jumala ingli, nagu Kristuse Jeesuse.
15¿Bar cuan lix sahil sa' lê ch'ôl querec'a nak quincuan êriq'uin junxil? Li Dios naxnau nak cui ta quiru xbânunquil, querisi raj xnak' lê ru ut queq'ue raj cue.
15Kus on nüüd teie õndsakskiitmine? Ma ju tunnistan teile, et kui oleks olnud võimalik, siis te oleksite oma silmad välja kiskunud ja andnud minule.
16¿Ma xic' chic niquinêril anakcuan yal xban nak xinye êre lix yâlal chi jo'canan?
16Kas ma olen saanud teie vaenlaseks, rääkides teile tõtt?
17Chanchan k'axal nequera eb laj balak'. Abanan mâcua' usilal li te'raj êriq'uin. Êbalak'inquil ban li te'raj. Eb a'an te'raj nak têrisi êrib cuiq'uin re nak eb a'an chic li têtâke.
17Nemad ei lipitse teie ümber hea pärast, vaid nad tahavad teid tõrjuda eemale minust, et te innukalt lipitseksite nende ümber.
18Us cui te'raj êtenk'anquil cui chi anchal xch'ôleb te'xbânu. Abanan tento te'xbânu chi junelic ut mâcua' ca'aj cui' nak cuanquin êriq'uin.
18Alati on hea olla innukas hea suhtes, mitte ainult siis, kui mina teie juures olen.
19Ex inhermân, chanchanex incoc'al nak nequexcuil. C'ajo' nak nayot'e' inch'ôl sa' êc'aba' lâex. Chanchan li raylal li naxc'ul li ixk li cuânc re xc'ula'al. C'ajo' naraho' inch'ôl nak toj mâji' nequek'axtesi êrib chi tz'akal rubel rok ruk' li Cristo.
19Mu lapsed, kelle pärast ma olen jälle lapsevaevas, kuni Kristus teie sees saab kuju!
20Nacuaj ta ac cuanquin êriq'uin anakcuan re nak tinnau chanru tinâtinak êriq'uin. C'ajo' inc'a'ux chêrix xban nak inc'a' ninnau chanru cuanquex.
20Küll ma tahaksin nüüd olla teie juures ja muuta oma häältki, sest ma olen teie pärast nõutu.
21Lâex li toj têraj cuânc rubel xcuanquil li najter chak'rab, ¿c'a'ut nak inc'a' nequeq'ue retal li c'a'ru naxye?
21Öelge mulle teie, kes te tahate olla Seaduse all, kas te ei kuule Seadust?
22Tz'îbanbil retalil nak laj Abraham quicuan cuib li ralal, jun riq'uin li lok'bil môs ut li jun chic riq'uin li tz'akal rixakil. (Gén. 21:2-9)
22On ju kirjutatud, et Aabrahamil oli kaks poega, üks teenijaga ja teine vaba naisega.
23Ut li ralal laj Abraham li quicuan riq'uin li lok'bil môs, a'an moco yechi'inbil ta xban li Dios. Quiyo'la jo' neque'yo'la chixjunileb sa' ruchich'och'. Abanan li ralal li quiyo'la riq'uin li tz'akal rixakil, a'an quiyo'la xban nak yechi'inbil reheb xban li Dios.
23Teenija poeg oli sündinud lihaliku loomuse järgi, vaba naise poeg aga tõotuse kaudu.
24Cuan xyâlal nak quixc'ul chi jo'ca'in laj Abraham. A'an a'in lix yâlal: Li cuib chi ixk, a'aneb retalil li cuib chi contrato li quixbânu li Dios riq'uineb laj Abraham ut laj Moisés. Lix Agar, li lok'bil môs, a'an retalil li contrato quixbânu li Dios sa' li tzûl Sinaí. Ut li toj cuanqueb rubel xcuanquil li najter chak'rab chanchaneb li lok'bil môs jo' li ralal xc'ajol lix Agar.
24Siin on võrdpildid: need kaks naist tähendavad kahte lepingut, üks Siinai mäelt orjapõlveks, see on Haagar -
25Lix Agar, a'an retalil li tzûl Sinaí li cuan Arabia. A'an ajcui' retalil li tenamit Jerusalén. Ut eb laj Jerusalén chanchaneb li lok'bil môs nak cuanqueb, xban nak toj cuanqueb rubel xcuanquil li najter chak'rab.
25Haagar on ju Siinai mägi Araabias ja vastab nüüdsele Jeruusalemmale, sest see orjab koos oma lastega;
26Abanan lix Sara, a'an retalil li Jerusalén li cuan sa' choxa. Ut lâo ralal xc'ajol a'an.
26ent ülalasuv Jeruusalemm on vaba naine, kes on meie ema.
27Jo'ca'in tz'îbanbil sa' li Santil Hu: Chisahok' taxak sa' âch'ôl, at ixk, li inc'a' nacatq'uiresin. Jap âcue xban xsahil âch'ôl lâat li inc'a' âcuec'ahom xrahil li alânc, lâat li tz'ektânanbilat xban lâ bêlom. Chisahok' taxak sa' âch'ôl xban nak k'axal nabal cui'chic lâ cualal âc'ajol tâcuânk chiruheb li ralal xc'ajol li lok'bil môs. (Isa. 54:1)
27Sest on kirjutatud: 'Rõõmusta, sigimatu, kes sa ei kanna ilmale; hõiska ja hüüa, kes sa ei ole lapsevaevas, sest üksildasel on enam lapsi kui sellel, kellel on mees!'
28Ex inhermân, lâo jo' laj Isaac. Lâo chic ralal xc'ajol li Dios xban li c'a'ru quiyechi'îc re laj Abraham xban li Dios.
28Teie aga, vennad, olete Iisaki kombel tõotuselapsed.
29Najter li alalbej li quiyo'la riq'uin li môs, a'an quirahobtesin re li alalbej li quiyo'la xban xcuanquil li Santil Musik'ej. Ut chalen anakcuan jo'can ajcui' nac'ulman.
29Kuid just nagu tollal lihaliku loomuse järgi sündinu kiusas taga vaimu järgi sündinut, nõnda ka nüüd.
30Aban, ¿c'a'ru naxye sa' li Santil Hu? Naxye chi jo'ca'in: Isi li lok'bil môs rochben lix yum xban nak li alalbej a'an inc'a' naru natz'ak lix jun cablal li yucua'bej. A' ban li alalbej li quiyo'la riq'uin li tz'akal ixakilbej, a'an li tâêchanînk re. (Gén. 21:10)Jo'can ut, ex inhermân, lâo mâcua'o ralal xc'ajol li lok'bil môs. Lâo ban ralal xc'ajol li tz'akal ixakilbej.
30Kuid mida ütleb kirjasõna? 'Kihuta välja teenija ja tema poeg, sest teenija poeg ei tohi pärida koos vaba naise pojaga!'
31Jo'can ut, ex inhermân, lâo mâcua'o ralal xc'ajol li lok'bil môs. Lâo ban ralal xc'ajol li tz'akal ixakilbej.
31Niisiis, vennad, meie ei ole teenija, vaid vaba naise lapsed.