¹¿C'a'ru li pâbâl? Li pâbâl a'an xnaubal nak relic chi yâl takac'ul li yôco chiroybeninquil. Usta inc'a' nakil ru aban nakanau nak takac'ul.

¹Usk on loodetava tõelisus, nähtamatute asjade tõendus.

²Li Dios quisaho' xch'ôl riq'uineb li kaxe'tônil yucua' xban nak que'pâban.

²Selle kohta on ju esivanemad saanud tunnistuse.

³Xban nak nakapâb li râtin li Dios, nakanau nak li Dios quixyîb li choxa jo' ajcui' li ruchich'och'. Mâcua' riq'uin c'a'ak re ru quixyîb li ruchich'och'. Yal riq'uin li râtin quixyîb.

³Usus me mõistame, et maailmad on valmistatud Jumala sõna läbi, nii et nägematust on sündinud nähtav.

⁴Xban lix pâbâl laj Abel, quixq'ue jun xmayej châbil chiru li quixq'ue laj Caín. Xban lix pâbâl, li Dios quixye nak tîc xch'ôl ut quixc'ul lix mayej. Usta camenak chic laj Abel, aban toj cuan retalil chok' ke lâo chanru nak quipâban chiru li Dios.

⁴Usus tõi Aabel Jumalale parema ohvri kui Kain, mille tõttu ta sai tunnistuse, et tema on õige, kuna Jumal andis tema andide kohta tunnistuse, ja usu kaudu ta räägib veel surnunagi.

⁵Xban lix pâbâl laj Enoc inc'a' quicam. Quic'ame' ban sa' choxa xban li Dios. Inc'a' chic que'xtau xban nak ac xc'ame'. Nakanau nak li Dios quisaho' sa' xch'ôl riq'uin nak toj mâji' nac'ame' sa' choxa xban nak jo'can tz'îbanbil sa' li Santil Hu.

⁵Usus võeti ära Eenok, et ta ei näeks surma, ja teda ei leitud enam, sest Jumal oli ta ära võtnud. Aga juba enne, kui ta ära võeti, oli ta saanud tunnistuse, et ta on olnud Jumalale meelepärane.

⁶Mâ jok'e tâsahok' xch'ôl li Dios riq'uin li ani inc'a' napâban. Mâ ani naru nachal riq'uin li Dios cui inc'a' naxpâb nak cuan li Dios ut nak a'an naxq'ue xk'ajcâmunquil li ani nasic'oc re.

⁶Aga ilma usuta on võimatu olla meelepärane, sest kes tuleb Jumala juurde, peab uskuma, et tema on olemas ja et ta annab palga neile, kes teda otsivad.

⁷Xban lix pâbâl laj Noé, li Dios quixye re c'a'ru talajc'ulmânk. Ut laj Noé quixpâb li quixye li Dios usta toj mâji' nac'ulman. Quixyîb li nimla jucub cab re xcolbal rib a'an, jo' eb ajcui' li ralal xc'ajol. Ut lix pâbâl laj Noé quixc'utbesi nak li cuanqueb sa' ruchich'och' inc'a' que'pâban. Jo'can nak que'cam. Xban nak quipâban, li Dios quixye nak tîc xch'ôl laj Noé.

⁷Usu läbi sai Noa hoiatuse selle kohta, mida veel ei olnud näha, ja ta ehitas jumalakartuses laeva oma pere päästmiseks; ja selle kaudu ta mõistis süüdi maailma ja sai selle õiguse pärijaks, mis tuleb usust.

⁸Xban lix pâbâl, laj Abraham qui-abin chiru li Dios nak quixye re nak tâêlk sa' li tenamit cuan cui'. Cô sa' li na'ajej li quiyechi'îc re xban li Dios. Nak qui-el chak sa' li tenamit, cô chi inc'a' naxnau bar xic re.

⁸Usus oli Aabraham kuulekas, kui teda kutsuti minema paika, mille ta pidi saama pärandiks, ja ta läks välja, teadmata, kuhu ta läheb.

⁹Xban lix pâbâl laj Abraham quicuan sa' li na'ajej li quiyechi'îc re xban li Dios, ut quicuan aran jo' jun jalan xtenamit. Quixyîb xmuhebâl t'icr xban nak yal numec' re. Jo'can ajcui' que'xbânu laj Isaac ut laj Jacob xban nak a'aneb li te'êchanînk re li c'a'ru quixyechi'i li Dios.

⁹Usus ta asus elama tõotatud maale otsekui võõrsile, elades telkides koos Iisaki ja Jaakobiga, kes olid sellesama tõotuse kaaspärijad.

¹⁰Laj Abraham inc'a' quixyîb châbil ochoch, xban nak yô chiroybeninquil jun xna'aj sa' li santil choxa. Li na'ajej a'an yîbanbil xban li Kâcua' Dios ut tâcuânk chi junelic.

¹⁰Sest ta ootas kindlale alusele rajatud linna, mille meister ja ehitaja on Jumal.

¹¹Xban lix pâbâleb, laj Abraham ut lix Sara quicuan jun lix c'ula'al sa' xtîxilaleb, usta lix Sara a'an jun ixk inc'a' naq'uiresin. Aban que'xnau nak te'xc'ul li c'a'ru quiyechi'îc reheb xban li Dios.

¹¹Usus sai isegi Saara väe suguvõsa rajamiseks ja seda eakusest hoolimata, sest ta pidas tõotajat ustavaks.

¹²Usta ac tîx chic laj Abraham nak quiyo'la li ralal, abanan que'tam li ralal xc'ajol. Lix q'uialeb li ralal xc'ajol jo' xq'uial li chahim chiru li choxa ut jo' xq'uial li samaib li cuan chire li palau. Ut inc'a' naru rajlanquileb xban lix q'uialeb.

¹²Seepärast ka sündis sellest ühestainsast, pealegi mehejõu kaotanud mehest hulga poolest nii palju järglasi nagu tähti taevas ja nagu liiva mere rannal, mida ei saa ära lugeda.

¹³Chixjunileb a'an quilaje'cam. Usta inc'a' que'xc'ul chixjunil li c'a'ru quiyechi'îc reheb xban li Dios, que'xpâb nak tâc'ulmânk li yechi'inbil. Jo'can nak saheb sa' xch'ôl. Que'xye nak li ruchich'och' a'in mâcua' tz'akal xna'ajeb; yal numeleb ban sa' ruchich'och'.

¹³Need kõik surid uskudes, saamata kätte tõotusi, vaid nähes ja tervitades neid kaugelt. Ja nad tunnistasid end olevat võõrad ja majalised maa peal.

¹⁴Que'xye chi jo'ca'in xban nak toj yôqueb chiroybeninquil jun lix na'ajeb.

¹⁴Kuid kes selliselt kõnelevad, annavad mõista, et nad otsivad kodumaad.

¹⁵Li na'ajej a'an mâcua' li na'ajej que'el cui' chak. Cui ta a'an, quiru raj que'suk'i cui'chic aran.

¹⁵Kui nende meeles oleks olnud maa, kust nad olid välja läinud, küllap neil oleks olnud aega pöörduda tagasi.

¹⁶Aban que'roybeni jun na'ajej k'axal châbil, a' li santil choxa. Jo'can nak li Dios inc'a' naxutânac chixyebal nak a'an lix Dioseb xban nak quixc'ûb jun li na'ajej chok' reheb.

¹⁶Ent nüüd nad ihkavad paremat, see tähendab taevast kodumaad. Seetõttu ei ole Jumalal nende pärast häbi lasta ennast hüüda nende Jumalaks, kuna ta on valmistanud neile linna.

¹⁷Laj Abraham quiyale' lix pâbâl xban li Dios nak quixye re nak tixmayeja li ralal. Jun ajcui' li ralal cuan, aban xban nak naxpâb li Dios, laj Abraham quixq'ue laj Isaac chok' xmayej.

¹⁷Usus viis Aabraham, kui teda proovile pandi, ohvriks Iisaki; tema, kes oli saanud tõotused, oli valmis ohverdama oma ainusündinu;

¹⁸Quixq'ue li ralal chok' xmayej, usta a'an li quiyechi'îc re xban li Dios re nak te'tâmk li ralal xc'ajol.

¹⁸tema, kellele oli öeldud: 'Sinu sugu loetakse Iisakist.'

¹⁹Cui ta quicam laj Isaac, laj Abraham ac naxnau nak nim xcuanquil li Dios re xcuaclesinquil cui'chic chi yo'yo sa' xyânkeb li camenak. Naru xyebal nak chanchan a'an quixbânu li Dios xban nak laj Abraham quixk'axtesi li ralal re câmc. Aban quik'axtesîc cui'chic re chi yo'yo xban li Dios.

¹⁹Sest ta arvestas, et Jumal võib ka surnuist üles äratada, seepärast ta saigi tema tagasi ettetähenduseks.

²⁰Laj Isaac quixpâb nak li Dios tixq'ue li quixyechi'i re. Jo'can nak quixye reheb laj Jacob ut laj Esaú nak li Dios tâosobtesînk reheb nak tâcuulak xk'ehil.

²⁰Usus õnnistas Iisak ka Jaakobit ja Eesavit tulevaste asjade suhtes.

²¹Laj Jacob quixpâb nak tixc'ul li quiyechi'îc re xban li Dios. Jo'can nak ac câmc re, laj Jacob quirosobtesiheb li ralal laj José. Ut chirix a'an, laj Jacob quixxulub rib sa' xbên lix xuk' ut quixlok'oni li Dios.

²¹Usus õnnistas surev Jaakob Joosepi mõlemat poega ja kummardas Jumalat oma kepi najal.

²²Xban lix pâbâl laj José, nak ac câmc re, quixjultica reheb laj Israel nak sa' jun cutan te'êlk sa' li tenamit Egipto. Ut quixye ajcui' reheb nak te'xc'am lix bakel nak te'êlk sa' li tenamit a'an.

²²Usus tuletas Joosep oma elu lõpul meelde Iisraeli laste lahkumist ja andis käsu oma luude kohta.

²³Xban lix pâbâleb lix na' xyucua' laj Moisés, nak quiyo'la laj Moisés, oxib po que'xmuk chiru li rey. Que'ril nak c'ajo' xchak'al ru li c'ula'al ut inc'a' que'xucuac chi xk'etbal lix chak'rab li rey nak quixye nak te'camsîk li c'ula'al li coc' têlom.

²³Usus hoidsid Moosese vanemad pärast ta sündimist teda kolm kuud varjul, sest nad nägid ta olevat ilusa lapse ega kartnud kuninga korraldust.

²⁴Xban lix pâbâl laj Moisés, nak quicuînkilo' inc'a' quiraj nak te'xye nak lix rabin li rey, a'an lix na'.

²⁴Usus keeldus Mooses, kui ta oli saanud suureks, laskmast end nimetada vaarao tütre pojaks.

²⁵Inc'a' quiraj tz'akônc sa' li sahil ch'ôlej cuanqueb cui' laj Egipto. Quixnau nak li sahil ch'ôlej a'an yal nanume'. Quiraj ban xc'ulbal li raylal li yôqueb chixc'ulbal laj Israel lix tenamit li Dios.

²⁵Ta eelistas pigem näha vaeva koos Jumala rahvaga kui üürikest aega nautida pattu,

²⁶Naxnau nak k'axal lok' nak tixc'ul li raylal sa' xc'aba' li Cristo chiru xc'ulbal lix biomal li tenamit Egipto. Ut yô chiroybeninquil lix k'ajcâmunquil li tâq'uehek' re xban li Dios.

²⁶sest Egiptuse aaretest suuremaks rikkuseks pidas ta teotust Kristuse pärast, sest ta tõstis oma silmad tasu poole.

²⁷Xban xpâbâl laj Moisés qui-el chak sa' li tenamit Egipto ut inc'a' quixucuac chiru li rey usta yô xjosk'il sa' xbên. Quixcacuubresi xch'ôl xban nak naxnau nak li Dios cuan riq'uin. Chanchan li yô chirilbal ru, aban li Dios mâ ani na-iloc ru.

²⁷Usus jättis ta maha Egiptuse, kartmata kuninga raevu, sest otsekui nähes nähtamatut, püsis ta vaprana.

²⁸Xban lix pâbâl, laj Moisés quixbânu li pascua jo' quiyehe' re xban li Dios. Nak êlqueb re Egipto quixtakla xq'uebal xquiq'uel li carner chiruheb li puerta. Ut nak quinume' li ángel chi camsînc, mâ jun li xbên ralaleb laj Israel quixcamsi.

²⁸Usus toimetas ta paasat ja vere määrimist uksepiitadele, et hukkaja ei puudutaks nende esikpoegi.

²⁹Xban lix pâbâleb laj Israel, que'nume' sa' xyi li caki palau. Chaki ch'och' li que'nume' cui'. Ut jo'can ajcui' que'raj xbânunquil eb laj Egipto. Aban inc'a' que'ru xban nak li ha' quixjunaji rib sa' xbêneb ut aran que'oso' chixjunileb.

²⁹Usus läbisid nad Punase mere otsekui kuiva maa, ja kui egiptlased püüdsid teha sedasama, siis nad uppusid.

³⁰Xban lix pâbâleb laj Israel, cuukub cutan que'xsuti rix li tenamit Jericó. Ut sa' xcuuk li cutan quit'ane' li tz'ac li sutsu cui' li tenamit. Ut que'rêchani li tenamit.

³⁰Usus langesid Jeeriko müürid, kui seitse päeva oli käidud nende ümber.

³¹Lix Rahab a'an jun ixk naxc'ayi rib nak quicuan. Xban nak quipâban, quixtenk'aheb laj Israel li que'chal chixq'uebal retal li tenamit. Xban lix pâbâl, lix Rahab inc'a' quicam sa' xyânkeb li inc'a' que'pâban re li Dios.

³¹Usus ei hukkunud hoor Raahab koos sõnakuulmatutega, sest ta oli rahuga vastu võtnud salakuulajad.

³²Toj cuan raj nabal tinserak'i êre, aban inc'a' tâtz'aklok li cutan re tinserak'ik chirix lix pâbâleb laj Gedeón, laj Barac, laj Sansón, ut laj Jefté; ut tinye ajcui' raj êre chanru lix pâbâleb laj David, laj Samuel, ut eb li profeta. Aban inc'a' tâtz'aklok li cutan.

³²Ja mida ma veel ütlen? Mul puudub aeg jutustada Gideonist, Baarakist, Simsonist, Jeftast, Taavetist, Saamuelist ning prohvetitest,

³³Nak que'pletic riq'uin li jalanil tenamit, xban nak cuanqueb xpâbâl, que'rêchani. Sa' xyâlal que'taklan ut xban lix pâbâleb que'xc'ul li quiyechi'îc reheb xban li Dios. Cuan li que'q'uehe' sa' xyânkeb li cakcoj re te'ti'ek', aban mâc'a' que'ux re xbaneb li cakcoj.

³³kes usu läbi vallutasid kuningriike, mõistsid kohut, said kätte tõotusi, sulgesid lõvide suud,

³⁴Xban lix pâbâleb inc'a' que'c'at nak que'cute' sa' xam. Cuan que'camsîc raj chi ch'îch', aban inc'a' que'yoq'ue'. Riq'uin lix pâbâleb, que'q'uehe' xcacuilal li mâc'a'eb xmetz'êu. Nak que'pletic riq'uineb li jalanil tenamit, que'numta xcuanquil sa' xbêneb xban li Dios toj retal que'rêchani li tenamit.

³⁴kustutasid tule väe, pääsesid pakku mõõgatera eest, said nõtrusest tugevaks ja vägevaks sõjas, tõrjusid tagasi võõraste vaenuleere.

³⁵Cuanqueb ixk, xban lix pâbâleb, que'cuacli cui'chic lix camenakeb chi yo'yo. Ut cuanqueb ajcui' que'rahobtesîc toj retal nak que'cam xban lix pâbâleb. Inc'a' que'raj nak te'ach'abâk xbaneb li xic' neque'iloc reheb xban nak inc'a' que'raj xtz'ektânanquil li Dios. Ac neque'xnau nak te'xc'ul jun yu'am k'axal châbil sa' choxa nak te'cuaclîk cui'chic chi yo'yo.

³⁵Naised said tagasi oma surnud ülestõusnutena. Ühed lasksid end piinata surnuks, võtmata vastu pakutud vabadust, selleks et saada paremat ülestõusmist.

³⁶Cuan que'hobe', cuan que'saq'ue', ut cuan que'baq'ue' ut que'q'uehe' sa' tz'alam.

³⁶Teised said kogeda pilkamist ja rooska ning ahelaid ja vanglat.

³⁷Cuan que'camsîc chi pec ut cuan que'sete' riq'uin jachleb che'. Que'yale' râlenquil aban inc'a' que'xtz'ektâna li Dios. Ut cuan ajcui' que'camsîc riq'uin k'esnal ch'îch'. Quilaje'xbeni rib yalak bar ut riq'uin rix chibât ut rix carner que'xyîb li rak'eb. Neba'eb ut rahobtesinbileb. K'axal ra que'xc'ul.

³⁷Neid on kividega surnuks visatud, pooleks saetud, mõõgaga hukatud, nad on lamba- ja kitsenahas käinud maad mööda ringi, puuduses, viletsuses ja kurja kannatades.

³⁸Mâcua' raj xc'ulubeb li inc'a' useb xna'leb nak te'cuânk laj pâbanel sa' xyânkeb. Xban nak que'rahobtesîc, eb laj pâbanel quilaje'êlelic chiruheb ut que'cuan yalak bar sa' li chaki ch'och', sa' tzûl, ut que'cuan ajcui' sa' li ochoch pec.

³⁸Nemad, keda maailm ei olnud väärt, hulkusid ringi kõrbetes ja mägedel ning varjasid end koobastes ja urgudes.

³⁹Nak nakabi a'in chirixeb laj pâbanel, nakanau nak tz'akal re ru lix pâbâleb. Aban toj mâji' quitz'akloc ru lix colbaleb li quiyechi'îc reheb xban li Dios.Li Dios quiraj nak yôkeb chi oybenînc re nak te'tz'akônk kochben riq'uin li k'axal lok' yechi'inbil ke. A'an li kacolbal sa' xc'aba' li Jesucristo.

³⁹Ja kuigi nad kõik said oma usu läbi tunnistuse, ei saanud nad kätte tõotust,

⁴⁰Li Dios quiraj nak yôkeb chi oybenînc re nak te'tz'akônk kochben riq'uin li k'axal lok' yechi'inbil ke. A'an li kacolbal sa' xc'aba' li Jesucristo.

⁴⁰sest Jumal on midagi paremat näinud ette meile, nii et nemad ilma meieta ei saaks täiuslikuks.