¹Joßcan nak têye reheb laj Israel lê rech tenamitil “Ammi” ut têye ajcuiß reheb “Ruhama”. Chi jalbil ru naraj naxye: Lâex ralal xcßajol li Dios ut rarôquex xban.

¹Aga ükskord on Iisraeli lapsi arvu poolest nagu mereliiva, mida ei saa mõõta ega lugeda; ja selle asemel et neile öelda: 'Teie ei ole minu rahvas', öeldakse neile: 'Elava Jumala lapsed.'

²Ex cualal incßajol, chekßusak lê naß. Yehomak re xcanabak xbânunquil li yibru naßleb xban nak aßan mâcuaß chic cuixakil ut lâin mâcuaßin chic xbêlom. Xcanabak xcßayinquil rib ut xcanabak xmuxbal ru lix sumlajic.

²Siis kogunevad ühtekokku Juuda lapsed ja Iisraeli lapsed, panevad ühe endile peaks ja vallutavad maa, sest Jisreeli päev on suur.

³Cui incßaß tixcanab, lâin tinmakß chiru chixjunil li cßaßru cuan re. Chanchan tßustßu tincanab joß nak quiyoßla. Chanchanak chic jun li chaki chßochß mâcßaß na-el chiru ut tâcâmk xban chaki el.

³Öelge oma vendadele: 'Minu rahvas!' ja oma õdedele: 'Teie peale on halastatud!'

⁴Incßaß tincuil xtokßobâl ruheb li ralal xcßajol,

⁴Riielge oma emaga, riielge, sest ta ei ole minu naine ja mina ei ole tema mees! Ta eemaldagu oma näost oma hooratööd ja oma rindade vahelt oma abielurikkumised,

⁵xban nak eb aßan ralal xcßajol li ixk li incßaß naxutânac xbânunquil li mâusilal. Li ixk aßan quixye: —Lâin tinxic riqßuineb li cuînk li nequeßqßuehoc cue lin cua cuucßa, li nequeßqßuehoc cue li châbil tßicr lana ut lino joß ajcuiß li vino ut li aceite olivo, chan.

⁵et ma ei võtaks teda alasti ega paneks teda seisma, nagu ta oli oma sündimise päeval; et ma ei teeks teda kõrbeks, ei teeks teda põuase maa sarnaseks ega tapaks teda januga!

⁶Joßcan nak tinram lix be chiru. Tintzßap lix be riqßuin qßuix ut riqßuin corral tzßac.

⁶Ja ma ei halasta tema laste peale, sest need on sohilapsed.

⁷Tixyal xkße chixsicßbal ani târahok re. Abanan incßaß chic tixtau. Ut riqßuin aßan tâyotßekß xchßôl ut tixye: —Tinsukßîk cuißchic riqßuin lin bêlom. Kßaxal us nak xincuan riqßuin chiru nak cuanquin anakcuan, chaßak.

⁷Jah, hooratööd on teinud nende ema, kes kandis neid oma ihus, ta on elanud häbiväärselt, sest ta ütles: 'Ma käin oma armastajate järel, kes annavad mulle leiba ja vett, villu ja linu, õli ja jooki.'

⁸Li ixk aßan incßaß quixqßue retal nak lâin xinqßuehoc re lix trigo, ut lix vino ut lix aceite olivo. Ut lâin xinqßuehoc re chi nabal lix oro ut lix plata li quixmayeja chiru laj Baal.

⁸Seepärast, vaata, ma tõkestan kibuvitstega tema tee ja ehitan temale müüri, et ta ei leiaks oma radu.

⁹Joßcan nak saß xkßehil li kßoloc, lâin incßaß chic tinqßue re li trigo ut li vino. Tinmakß chiru li tßicr lana ut lino li xinqßue re, re li rakß.

⁹Ja ta ajab taga oma armukesi, aga ei saa neid kätte; ta otsib neid, aga ei leia. Siis ta ütleb: 'Ma lähen ja pöördun tagasi oma esimese mehe juurde, sest mul oli siis parem kui nüüd.'

¹⁰Chiruheb chixjunileb li cuînk li naxra, lâin tinmakß chiru li cßaßru cuan re. Chanchan tßustßu tincanab chiruheb ut mâ ani târûk tâcolok re saß cuukß.

¹⁰Aga ta ei tea, et mina andsin temale vilja, veini ja õli, ma andsin temale palju hõbedat ja kulda, millest nad tegid Baali.

¹¹Lâin tincuisi li ninkßeîc chiru, li naqßuehoc xsahil xchßôl. Incßaß chic tâninkßeîk rajlal chihab, rajlal po chi moco saß li hilobâl cutan joß cßaynak xbânunquil. Incßaß chic tixninkßei ruheb lix dios.

¹¹Seepärast ma võtan tagasi oma vilja, kui selle aeg on käes, ja oma veini vastaval ajal; ma kisun ära oma villa ja lina, mis pidid katma tema alastust.

¹²Lâin tinsach li racuîmk uvas ut li cheß higo li quixye nak aßan lix tojbal li quiqßueheß re xbaneb li cuînk li nequeßrahoc re. Mâcßaß chic tâêlk saß xnaßaj li acuîmk uvas ut mâcßaßak chic li cheß li naûchin. Teßsachekß xbaneb li joskß aj xul.

¹²Nüüd ma paljastan tema häbeme ta armukeste silme ees ja ükski ei päästa teda minu käest.

¹³Lâin tinqßue chixtojbal xmâc a ixk aßin li quinixtzßektâna ut quixcßat li pom chiru laj Baal. Kßaxal chßinaßus nak quixtikib rib nak quixqßue li xcaß xic oro ut quixqßue lix matkßab ut lix kßol ut cô chirixeb li cuînk li nequeßrahoc re ut incßaß chic niquinixcßoxla lâin li Kâcuaß.

¹³Ma lõpetan kõik ta rõõmu, tema pidustused, noorkuud ja hingamispäevad ja kõik ta pühad.

¹⁴Abanan lâin tincßam cuißchic saß li chaki chßochß bar cuiß mâcßaß cuan. Ut aran tinkßunbesi cuißchic ut tinye re nak kßaxal ninra.

¹⁴Ja ma hävitan tema viina- ja viigipuud, mille kohta ta ütles: 'Need on minu kingitused, mis mu armukesed mulle on andnud.' Mina teen need metsikuks ja metsloomad söövad neist.

¹⁵Tinqßue cuißchic re li acuîmk uvas. Ut tinqßue ajcuiß li ru takßa Acor chokß xnaßaj re nak cuan cßaßru tixyoßoni. Ut tixbicha inlokßal joß quixbânu saß xsâjilal nak quicuisi chak saß li naßajej Egipto.

¹⁵Ja ma karistan teda päevade pärast, mis kuulusid baalidele, kui ta suitsutas neile, ehtis ennast oma rõngaste ja ehetega ning läks järele oma armukestele, aga unustas minu, ütleb Issand.

¹⁶Ut incßaß chic tixye: “At Baal, lâat laj êchal cue.” Tixye ban cue: “at inbêlom.”

¹⁶Seepärast, vaata, meelitan ma teda, viin ta kõrbe ja räägin tema meele järgi.

¹⁷Lâin tin-isînk re saß xchßôl lix cßabaßeb laj Baal. Ut mâ jun sut chic tixpatzß xcßabaßeb.

¹⁷Sealt alates annan ma temale ta viinamäed ja lootuse ukseks Aakori oru; siis ta läheb sinna nagu oma nooruspäevil, nagu siis, kui ta tuli Egiptusemaalt.

¹⁸Saß eb li cutan aßan lâin tinbânu jun li contrato riqßuineb li joskß aj xul li cuanqueb saß qßuicheß ut riqßuineb li xul li nequeßrupupic chiru choxa joß ajcuiß riqßuineb li xul li nequeßxjucuqui ribeb chiru chßochß. Tinbânu li contrato riqßuineb re nak incßaß chic teßxchßißchßißi li tenamit. Ut tincuisi saß ruchichßochß li tzimaj ut li chßîchß re pletic ut eb lin tenamit cuânkeb chic saß tuktûquil usilal.

¹⁸Sel päeval, ütleb Issand, sa hüüad mind: 'Minu mees!' ega hüüa mind enam: 'Minu Baal!'

¹⁹Joßcaßin quixye li Kâcuaß reheb lix tenamit: —Lâex aj Israel, chanchanex li cuixakil. Texincßam chi jun aj cua cuiqßuin. Texincßam saß tîquilal ut saß xyâlal. Junelic texinra ut tincuuxtâna êru.

¹⁹Ma kõrvaldan tema suust baalide nimed ja enam ei meenutata neid nimepidi.

²⁰Lâin texincßam cuißchic cuiqßuin saß châbilal. Ut lâex tênau nak lâin li Kâcuaß.

²⁰Ja sel päeval teen ma nende heaks lepingu metsloomade, taeva lindude ja maa roomajatega; ammu, mõõga ja sõja murran ma maalt ja nad võivad elada julgesti.

²¹Saß eb li cutan aßan lâin tinsume chak li cßaßru têpatzß cue lâex, li cualal incßajol. Lâin tintakla li hab re xtßakresinquil li chßochß.

²¹Ja ma kihlan sind enesele igaveseks ajaks; ma kihlan sind enesele õiguse ja kohtu pärast, armastuse ja halastuse pärast.

²²Ut saß li chßochß tâêlk li trigo ut li uvas ut li olivo. Ut lâex têye: “Jezreel”. Chi jalbil ru naraj naxye “Li Kâcuaß, aßan li na-acuoc”.Ut texinqßue chi cuânc saß li naßajej aßan ut lâin tin-osobtesînk êre ut tâcuânk cuißchic li cßaßru êre. Lâin texinra lâex, usta quinye nak incßaß chic nequexinra nak quinqßue êcßabaß chokß Lo-ruhama. Usta quinqßue êcßabaß chokß Lo-ammi nak quinye nak mâcuaßex intenamit, lâin tinye êre nak lâex chic li cualal incßajol. Ut lâex têye nak lâin li Kâcuaß lê Dios.

²²Ma kihlan sind enesele usu pärast ja sina pead tundma Issandat.

²³Ut texinqßue chi cuânc saß li naßajej aßan ut lâin tin-osobtesînk êre ut tâcuânk cuißchic li cßaßru êre. Lâin texinra lâex, usta quinye nak incßaß chic nequexinra nak quinqßue êcßabaß chokß Lo-ruhama. Usta quinqßue êcßabaß chokß Lo-ammi nak quinye nak mâcuaßex intenamit, lâin tinye êre nak lâex chic li cualal incßajol. Ut lâex têye nak lâin li Kâcuaß lê Dios.

²³Sel päeval ma vastan, ütleb Issand, mina vastan taevale ja see vastab maale;

²⁴maa vastab viljale, veinile ja õlile ja need vastavad Jisreelile.

²⁵Ja mina külvan ta enesele sellel maal, halastan Lo-Ruhama peale ja ütlen Lo-Ammile: 'Sina oled minu rahvas!' ja tema ütleb: 'Minu Jumal!''