1Nak xcuaj raj xcolbaleb laj Israel, xjulticoß cue lix mâqueb li ralal xcßajol laj Efraín joß ajcuiß lix mâqueb laj Samaria. Nequeßbalakßin, nequeßelkßac saß rochocheb li ras rîtzßin, ut nequeßelkßac ajcuiß saß eb li be.
1Kui ma teen Iisraeli terveks, siis saavad avalikuks Efraimi süüd ja Samaaria kuriteod; sest nad teevad pettust, varas tungib sisse ja väljas rüüstavad röövlid.
2Incßaß nequeßxcßoxla nak lâin yôquin chixqßuebal retal lix mâusilaleb. Lâin nacuil nak li mâc yô chi numtâc saß xbêneb.
2Aga nad ei mõtle oma südames, et ma pean meeles kõik nende kuriteod; nüüd ümbritsevad neid nende teod, need on minu palge ees.
3Nasahoß saß xchßôl li rey joßqueb ajcuiß li nequeßcßanjelac chiru riqßuin li mâusilal ut li balakßînc nequeßxbânu li tenamit.
3Oma kurjusega rõõmustavad nad kuningat ja oma valedega vürste.
4Ut chixjunileb nequeßyumbêtac nequeßcoßbêtac. Chanchaneb jun li horno li quiqßueheß xxam chi saß, abanan incßaß quiqßueheß xxamlel chi us toj nak ac xyokßîc ut ac xsîpoß lix kßemal li caxlan cua.
4Nad kõik on abielurikkujad; nad on nagu küdev küpsetusahi, mille tule pagar jätab kohendamata taigna sõtkumisest hapnemiseni.
5Saß lix ninkße, li rey quicaltesîc xbaneb li nequeßcßanjelac chiru. Ut li rey qui-oc chixbânunquil li yibru naßleb saß xyânkeb li incßaß useb xnaßleb.
5Meie kuninga päeval on vürstid hõõguvast veinist haiged. Ta lööb pilkajatega kätt.
6Li râmeb chanchan jun li horno li yô xxamlel. Laj yîbom caxlan cua quixqßue li xam chi saß ut quicuar chiru li kßojyîn. Ut ekßela chic quixqßue chi us lix xamlel li horno. Joßcan ajcuiß li râmeb xbaneb lix mâusilaleb. Chanchan xxamlel li horno lix mâusilaleb nak yôqueb chixcßûbanquil chanru teßxbânu.
6Sest need on tulnud lähedale, nende süda on varitsemises nagu kuum küpsetusahi; nende pagar magab kogu öö, aga hommikul lööb lõkkele otsekui tuleleek.
7Xban nak numtajenak lix mâusilaleb, quilajeßxcamsiheb li nequeßtaklan saß xbêneb. Ut mâ jun li rey quicuan saß xyâlal xbaneb. Quilajeßisîc saß xcuanquileb. Ut mâ jun saß xyânkeb quitzßâman chicuu nak tintenkßaheb, chan li Kâcuaß.
7Nad kõik on kuumad nagu küpsetusahi ja nad neelavad oma kohtumõistjad; kõik nende kuningad langevad, ükski neist ei hüüa minu poole.
8Eb li ralal xcßajol laj Efraín queßxjunaji ribeb riqßuineb li jalaneb xtenamit li incßaß useb xnaßleb. Chanchaneb li cua li incßaß sukßisinbil. Chakß jun pacßal ut kßem ru jun pacßal.
8Efraim seguneb rahvaste hulka; Efraim on nagu kook, millel ei ole pööratud teist külge.
9Yô xsachbal xcuanquileb xbaneb li jalaneb xtenamit ut eb aßan incßaß nequeßxqßue retal. Chanchan li yô chi sakocß xjolomeb nak yôqueb chi osocß xbaneb li jalaneb xtenamit ut incßaß nequeßxqßue retal.
9Võõrad söövad ta jõu, aga tema ise ei märkagi; ta juustesse on puistatud halli, aga tema ise ei teagi.
10Eb laj Israel yôqueb chi cßuluc raylal abanan xban lix kßetkßetileb incßaß nequeßraj sukßîc cuiqßuin lâin li Kâcuaß lix Dioseb. Usta ra yôqueb chixcßulbal, abanan incßaß chic nequeßraj insicßbal.
10Iisraeli kõrkus tunnistab tema enese vastu; nad ei pöördu Issanda, oma Jumala poole ega otsi teda kõigest hoolimata.
11Eb li ralal xcßajol laj Efraín chanchaneb li mucuy mâcßaß xnaßleb. Incßaß naxnau cßoxlac. Xbên cua nequeßxpatzß xtenkßanquil riqßuineb laj Egipto ut nequeßxpatzß ajcuiß riqßuineb laj Asiria.
11Efraim on otsekui tuvi, kohtlane ja taipamatu; nad kutsuvad Egiptust, nad lähevad Assurisse.
12Nak yôqueb chi xic yalak bar, lâin tebinchap joß nak nequeßchapeß li xul li nequeßxicßan chiru choxa. Lâin tebinqßue chixtojbal rix lix mâqueb joß yebil reheb.
12Aga kui nad lähevad, siis ma laotan nende peale oma võrgu, ma toon nad alla nagu taeva linnud; ma karistan neid, nagu nende koguduses on kuulutatud.
13Tokßob xak ruheb xban nak xineßxtzßektâna lâin. Raylal tâchâlk saß xbêneb xban nak xeßxkßetkßeti ribeb chicuu ut yal xcab rix xchßôleb nak xineßxlokßoni. Lâin xcuaj raj xcolbaleb, abanan eb aßan incßaß xeßraj.
13Häda neile, sest nad põgenevad minu juurest! Hukatus neile, sest nad astuvad üles minu vastu! Mina tahtsin neid lunastada, aga nemad räägivad mu kohta valet.
14Incßaß xeßtzßâman chicuu chi anchaleb xchßôl nak japjôqueb re saß lix cuaribâl. Nak xeßxchßutub ribeb chixtzßâmanquil lix cua rucßaheb, xeßxkßetkßeti ribeb chicuu.
14Nad ei hüüa südamest minu poole, vaid uluvad oma asemeil. Nad lõikavad endile leinamärke ihusse vilja ja veini pärast, aga minu vastu tõstavad nad mässu.
15Usta lâin xincßutuc lix yâlal chiruheb ut xinqßue xcacuilal xchßôleb, abanan eb aßan aß chic li incßaß us xeßxcßoxla chicuix.Niquineßxtzßektâna ut nequeßxic riqßuin li jalanil dios. Chanchaneb li yocos aj tzimaj mâcßaß na-oc cuiß. Joßcan nak teßcamsîk riqßuin chßîchß li nequeßcßamoc be saß xyânkeb yal xban nak nequeßxnimobresi ribeb riqßuin li cßaßru nequeßxye. Ut xban aßan teßseßêk xbaneb laj Egipto.
15Mina olen juhtinud ja kinnitanud nende käsivarsi, aga nemad kavatsevad minu vastu kurja.
16Niquineßxtzßektâna ut nequeßxic riqßuin li jalanil dios. Chanchaneb li yocos aj tzimaj mâcßaß na-oc cuiß. Joßcan nak teßcamsîk riqßuin chßîchß li nequeßcßamoc be saß xyânkeb yal xban nak nequeßxnimobresi ribeb riqßuin li cßaßru nequeßxye. Ut xban aßan teßseßêk xbaneb laj Egipto.
16Nad pöörduvad, aga mitte ülespoole, nad on otsekui lõtv amb. Nende vürstid langevad mõõga läbi oma pilkava keele pärast: sellepärast pilgatakse neid Egiptusemaal.