1Ex inhermân, lâex nequepâb li Kâcua' Jesucristo, li k'axal nim xlok'al. Jo'can nak junakiqueb nak têrileb lê ras êrîtz'in. Moco jun ta sa têril ut jun ta inc'a'.
1Mu vennad, ärgu olgu teie usk meie kirkuse Issandasse Jeesusesse Kristusesse ühendatud vahetegemisega inimeste vahel!
2Mâre te'cuulak cuibak li cuînk bar ch'utch'ûquex cui' chixlok'oninquil li Dios. Mâre li jun k'axal châbil xtikibanquil ut cuan xmatk'ab oro. Ut li jun chic mâre neba' ut k'el li rak'.
2Kui teie kogunemisele astub sisse kuldsõrmustega mees säravas rõivas ja astub sisse ka vaene räpases rõivas
3Mâre ca'aj cui' li châbil xtikibanquil têq'ue sa' xnak' êru ut têye re: Chunlan arin sa' li châbil na'ajej. A'ut li neba' têye re: Chunlan arin sa' ch'och' malaj ut canâkat chi xakxo toj le'.
3ning teie pöördute särava rõiva kandja poole ja ütlete talle: 'Sina istu siia paremale kohale!', vaesele aga: 'Sina seisa seal!' või: 'Istu siia mu jalajäri ette maha!' -
4Cui jo'can nequebânu naraj naxye nak cuan nequera ut cuan inc'a'. Yôquex chixsic'bal ru li junjûnk. Cui jo'can yôquex, inc'a' us lê na'leb.
4kas te siis ei ole mõttes vahet teinud ja saanud erapoolikuiks kohtumõistjaiks?
5Ex inhermân, rarôquex inban. Abihomak li tinye êre. Li Dios quisic'oc ruheb li neba' sa' ruchich'och'. Abanan li neba' biomeb chiru li Dios xban nak neque'xpâb li Cristo ut te'xc'ul lix nimal xcuanquil li quixyechi'i li Dios reheb li neque'rahoc re.
5Kuulge, mu armsad vennad, eks ole Jumal selle maailma vaesed valinud saama usu läbi rikasteks ja pärima kuningriiki, mille ta on tõotanud neile, kes teda armastavad?
6Lâex nequetz'ektânaheb li neba' ut nequeq'ue xlok'aleb li biom. ¿Ma inc'a' ta bi' nequeq'ue retal nak li biom, a'aneb li neque'rahobtesin êre? Ut, ¿ma mâcua'eb ta bi' li biom li neque'c'amoc êre sa' rakleb âtin?
6Teie aga olete häbistanud vaest! Eks just rikkad rõhu teid ja eks just nemad vea teid kohtuisse?
7¿Ma mâcua' ta bi' a'aneb li neque'majecuan re lix lok'laj c'aba' li Cristo, li nequec'aba'in lâex?
7Eks just nemad teota seda kaunist nime, mis on nimetatud teie üle?
8Tz'îbanbil sa' li Santil Hu li chak'rab li k'axal nim xcuanquil. A'an naxye: Chara lâ cuas âcuîtz'in jo' nak nacara âcuib lâat. Cui jo'can nequebânu tz'akal re ru yôquex chixbânunquil.
8Te teete hästi, kui te tõepoolest täidate kuninglikku seadust kirjasõna järgi: 'Armasta oma ligimest nagu iseennast!'
9Cui lâex nequesic' ru li ani nequera, mâc yôquex chixbânunquil. Ut yôquex chixk'etbal li chak'rab.
9Aga kui te soosite ühte rohkem kui teist, siis te teete pattu ja Seadus tunnistab teid üleastujaiks.
10Li ani naxpâb chixjunil li chak'rab, abanan cui naxk'et junak reheb li chak'rab, riq'uin a'an xk'et chixjunil.
10Sest igaüks, kes peab kinni kogu Seadusest, aga vääratab ühesainsas asjas, on süüdi kõige suhtes.
11Li Dios quixye: Matmuxuc caxâr. Ut quixye ajcui': Mâcamsi âcuas âcuîtz'in. Li ani inc'a' namuxuc caxâr, abanan cui xcamsi li ras rîtz'in, riq'uin xbânunquil a'an, naxk'et li chak'rab.
11Sest see, kes ütles: 'Sa ei tohi rikkuda abielu!', ütles ka: 'Sa ei tohi tappa!' Kui sa ei riku küll abielu, ent tapad, siis sa oled Seadusest üle astunud.
12Jo'can ut chebânuhak li us ut chex-âtinak sa' xyâlal xban nak anakcuan cuanquex chic rubel lix chak'rab li Cristo li naq'uehoc colba-ib.
12Nõnda siis rääkige ja nõnda siis tehke nagu need, kelle üle kord mõistetakse kohut vabaduse seaduse järgi.
13Li ani inc'a' naruxtâna ru li ras rîtz'in inc'a' ajcui' tâuxtânâk ru xban li Dios sa' li rakba âtin. Ut li ani târuxtâna ru li ras rîtz'in, tâuxtânâk ajcui' ru xban li Dios.
13Sest kohus on halastamatu selle suhtes, kes ise ei ole halastanud, kuid halastus kiidab end kohtust kõrgemaks.
14Ex inhermân, ¿c'a'ru aj e nak tixye junak nak a'an aj pâbanel cui inc'a' yô chixbânunquil li us? Cui jo'can yô chixbânunquil, mâc'a' na-oc cui' lix pâbâl. Moco naru ta tâcolek' xban.
14Mu vennad, mis on sellest kasu, kui keegi ütleb: 'Mul on usk!', aga tegusid tal ei ole? Kas see usk suudab teda päästa?
15Mâre cuan junak kech aj pâbanelil mâc'a' cuan re. Mâc'a' rak' ut mâc'a' xcua.
15Kui mõni vend või õde oleks alasti ja neil oleks puudu igapäevasest toidusest
16Ut lâo nakaye re: Chacuil âcuib. Tz'ap âcuib chi us ut chatcua'ak chi us. Ut cui mâc'a' nakaq'ue re, mâc'a' na-oc cui' li jo' q'uial nakaye re.
16ning keegi teist ütleks neile: 'Minge rahuga! Soojendage end ja sööge kõhud täis!', aga te ei annaks neile ihu jaoks hädavajalikku - mis oleks sellest kasu?
17Jo'can ajcui' nakac'ul riq'uin li kapâbâl. Cui nakaye nak nakapâb li Cristo ut inc'a' nakabânu li us, camenak li kapâbâl. Mâc'a' na-oc cui'.
17Nõnda on ka usuga: kui sel ei ole tegusid, siis on see iseenesest surnud.
18Mâre cuan junak tixye: Cuan li neque'xpâb li Cristo ut cuan ajcui' li neque'xye nak tz'akal riq'uin xbânunquil li us. Abanan lâin tinc'ut châcuu nak ninpâb li Cristo riq'uin li us ninbânu. Ut lâat, ¿chanru nak tâc'ut chicuu nak cuan âpâbâl cui inc'a' nacabânu li us?
18Aga mõni võib öelda: 'Sinul on usk, aga minul on teod.' Näita mulle oma usku lahus tegudest ja mina näitan sulle usku oma tegudega.
19Lâat nacapâb nak li Dios jun ajcui'. Us ajcui' nak nacapâb. Aban jo'can ajcui' eb li mâus aj musik'ej neque'xpâb nak jun ajcui' li Dios cuan ut neque'sicsot xban xxiuheb.
19Sina usud, et Jumal on üksainus. Seda sa teed hästi, ka kurjad vaimud usuvad seda ja värisevad hirmust.
20Mâc'a' âna'leb. ¿Jok'e tâtau xyâlal chi tz'akal? ¿Ma inc'a' nacaq'ue retal nak cui inc'a' nacabânu li us, mâc'a' na-oc cui' lâ pâbâl?
20Kas sa suudad mõista, sa tühine inimene, et usk on ilma tegudeta surnud?
21C'oxlan ca'ch'inak chirix laj Abraham li kaxe'tônil yucua' nak quixq'ue laj Isaac li ralal chok' xmayej sa' xbên li artal. Ut riq'uin a'an li Dios quixye nak tîc xch'ôl laj Abraham.
21Eks Aabraham, meie isa, mõistetud õigeks tegude järgi, kui ta oma poja Iisaki viis ohvrialtarile?
22¿Ma inc'a' nacaq'ue retal nak laj Abraham quixbânu li us ut riq'uin a'an quic'utun lix pâbâl? Ut riq'uin li quixbânu quitz'akloc ru lix pâbâl.
22Sa näed, et usk käis ta tegudega kaasas ja sai täiuslikuks tegude kaudu.
23Ut quic'ulman jo' naxye sa' li Santil Hu: Laj Abraham quixpâb li Dios ut riq'uin a'an li Dios quixye nak tîc xch'ôl. Ut xban a'an nayeman nak laj Abraham raro xban li Dios.
23Nii läks täide kirjasõna, mis ütleb: 'Aabraham uskus Jumalat ja see arvati talle õiguseks ning teda hüüti Jumala sõbraks.'
24Lâex nequeq'ue retal nak mâcua' ca'aj cui' riq'uin xpâbanquil li Dios nak tîc li kach'ôl chiru li Dios. Riq'uin aj ban cui' xbânunquil li us.
24Näete siis, et inimene mõistetakse õigeks tegude järgi ja mitte ainult usust.
25Lix Rahab, a'an xcomoneb li ixk li neque'xc'ayi rib nak quicuan. Abanan quixtenk'aheb laj q'uehol etal chixsic'bal jalan chic be re nak te'xcol ribeb. Riq'uin li usilal quixbânu lix Rahab, li Dios quixye nak tîc xch'ôl.Junak tz'ejcualej mâc'a' chic xmusik', mâc'a' na-oc cui' xban nak camenak chic. Jo'can ajcui' li kapâbâl. Cui inc'a' nakabânu li us, mâc'a' na-oc cui'.
25Ja eks nõndasamuti mõistetud ka hoor Raahab õigeks tegude järgi, kui ta andis maakuulajaile peavarju ja saatis nad siis ära teist teed mööda?
26Junak tz'ejcualej mâc'a' chic xmusik', mâc'a' na-oc cui' xban nak camenak chic. Jo'can ajcui' li kapâbâl. Cui inc'a' nakabânu li us, mâc'a' na-oc cui'.
26Sest nii nagu ihu ilma vaimuta on surnud, nõnda on surnud ka usk ilma tegudeta.